2-25-16070/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-16070 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2025.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Y. P. hagi V. P. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2025 Menetlusosalised Hageja: Y. P. (ik XXX, elukoht XXX; e-post XXX) V. P. (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: XXX, e-post RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Y. P. hagi.
4. Lahutada Y. P. ja V. P. abielu, mis on sõlmitud 18.06.2011.a. Ukrainas, Luhanski oblasti Rubižne linna justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr
6. Jätta Y. P.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „P.“.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8. Jõustunud tegemiseks. kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele 1 perekonnaseisutoimingute EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
9. Y. P. esitas 26.09.2025.a. Viru Maakohtule hagiavalduse V. P. vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu sõlmiti 18.06.2011.a. Ukrainas, Luhanski oblasti Rubižne linna justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr
10. Hagiavalduse kohaselt on poolte suhted viimase kolme aasta jooksul pidevalt halvenenud, puudub teineteisemõistmine ja vastastikune usaldus. Abikaasad on teineteisest kaugenenud ning teineteisele võõraks jäänud. Hageja ja kostja omavahel praktiliselt ei suhtle, neid seob vaid ühel elamispinnal elamine ning see on viimasel ajal muutunud väljakannatamatuks. Y. P. leiab, et abielusuhted on täielikult lõppenud, neid taastada/säilitada ei ole võimalik. Hageja ei suuda ja ei soovi enam kostjaga koos elada. Abielu on poolte vahatahtlik liit ning kedagi ei saa sundida abielus olema kui selleks soovi ei ole.
11. Kohtuistungil 23.10.2025.a jäi Y. P. haginõude juurde ja palus abielu lahutada. Hageja selgitas, et nad on V. P.ga teineteisele võõrad inimesed, abielusuhted on lõppenud umbes viis aastat tagasi. Suhted on ebaterved, pidevad riiud, sellises keskkonnas ei peaks poolte alaealised lapsed elama, hageja ei saa elada pidevad stressiseisundis. Abielu jooksul on ette tulnud ka vägivallajuhtumeid ja mitte üks kord. Need leidsid aset siis kui pooled elasid veel Ukrainas. KOSTJA VASTUVÄITED
12. V. P. nõustus kohtuistungil 23.10.2025.a. abielu lahutamisega. Kostja kinnitas, et abielusuhted on lõppenud, aga umbes poolteist-kaks aastat tagasi. Kostja töötab kaugsõidu autojuhina, on olnud pidevalt kodust ära. Selle tõttu aja vältel abikaasad teineteisest kindlasti kaugenesid. Kui abikaasa soovib, siis on kostja abielu lahutamisega nõus, palus küll enda sõnul naisel järele mõelda, aga ju siis on see tema soov. Kostja ei eita, et peres on olnud skandaale ja konflikte, isegi telefoni teel. On olnud riide majanduslikel põhjustel, on olnud teisi probleeme. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
14. Y. P. ja V. P. abielu sõlmiti 18.06.2011.a Ukrainas, Luhanski oblasti Rubižne linna justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas ning selle kohta on tehtud registreerimiskanne nr 109 (dtl 5-6). Hageja ja kostja on Ukraina kodanikud (dtl 6, 15). Vastavalt Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabilepingu) art 1 on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole 2 territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Õigusabilepingu art 27 lg 1 sätestab, et abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Y. P. ja V. P. elukoht on Eestis (Y. P.l alates 2.07.2023; V. P.l alates 7.03.2022) , seega on pädev abielu lahutamise asja lahendama Eesti kohus ja kohaldub Eesti õigus.
15. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
16. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
17. Y. P. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu säilitamise võimalust ei näe. V. P. oli kohtuistungil nõus abielu lahutamisega. Kohtuistungil ei jäänud kohtunikule kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult läbi mõelnud, otsuse teinud ning oma otsuses kindel. Abielu säilitamine on mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Hageja selgituste kohaselt on abikaasad teineteisele võõrad inimesed, omavahelised suhted on ebaterved, mida iseloomustavad pidevad skandaalid, puudub teineteisemõistmine ja vastastikune usaldus. Hageja ei pea võimalikuks jätkata kooseksisteerimist suhtes, kus ta ise viibib pidevas stressiseisundis. Ka lapsed ei pea kasvama ebaterves koduses õhkkonnas. Hageja sõnul lõppesid poolte abielusuhted ca 5 aastat tagasi, kostja kinnitusel 1,5 – 2 aastat tagasi. Kuivõrd hageja abielusuhete taastamise võimalust ei näe ning kostja on nõus abielu lahutamisega, on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.
18. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja avaldas soovi jätta pärast abielu lahutamist endale perekonnanimi „P.“.
19. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
20. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4