4-25-3260/24

4-25-3260 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2025, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3260 Kohtukoosseis Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsus, millega tunnistati Sandra Kaisa Laurfeld süüdi 04.08.2025 väärtegudes LS § 201 lg 2 ja 224 lg 2 ning 16.08.2025 väärteos LS § 201 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 224 lg 2 alusel karistuseks arest 12 päeva Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Sandra Kaisa Laurfeld (isikukood 49408270842), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Sandra Kaisa Laurfeldi apellatsioon Harju Maakohtu
4. septembri
5. a otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
6. Harju Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega tunnistati Sandra Kaisa Laurfeld süüdi 04.08.2025 toime pandud, LS § 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegudes ning 16.08.2025 toime pandud ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteos. Nende tegude eest mõisteti Sandra Kaisa Laurfeldile KarS §-de 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel karistuseks arest 12 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele ilmumise päev ning Sandra Kaisa Laurfeld kohustati ilmuma Tallinna arestimajja hiljemalt
9. novembril
10. a. 1.
11. Maakohtu argumendid mõistetud karistuse kohta olid järgmised. 1.
12. Kuivõrd menetlusalune isik pani LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ühe teoga, tuleb teda kooskõlas KarS § 63 lg 1 karistada LS § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on Sandra Kaisa Laurfelfi kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. 1.
13. Sandra Kaisa Laurfeldi süü on keskmine. Kuigi väärteod on toime pandud otsese tahtlusega, ühe teoga on toime pandud kaks väärtegu ning erinevaid rikkumisi lahutab vähem kui kaks nädalat, jäi isiku alkoholijoove alamäära lähedale. 1 4-25-3260 1.
14. Menetlusalune isik taotles enda karistamist rahatrahviga, kuid see ei täidaks karistuse eesmärke. Esiteks pani isik teod toime otsese tahtlusega ja väga lühikese ajavahemiku vältel. Kohtupraktikas on leitud, et karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Toodut silmas pidades tuleb arvestad, et Sandra Kaisa Laurfeldil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, mh on teda karistatud KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi (kd 1 lk 20-21). Järelikult iseloomustab menetlusalust isikut hoolimatu suhtumine liiklusnõuete täitmisesse ja õiguskorda. Olukorras, kus isik on vaatamata varasematele kriminaalkaristustele jätkanud samalaadsete rikkumiste toime panemist, ei täida rahatrahv oma eesmärki. 1.
15. Sandra Kaisa Laurfeldi suhtes ei vastaks lühiajaline arest süüteo raskusele ja ei täidaks karistuse eesmärke. Isik pani toime ühed raskemad liiklusalased rikkumised. Arvestades, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused, võib teda karistada mõnevõrra leebemalt kui taotles kohtuväline menetleja. Kokkuvõtlikult on isiku väärtushinnangute mõjutamiseks ning karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks põhjendatud Sandra Kaisa Laurfeldi karistada arestiga 12 päeva. 1.
16. Menetlusalune isik selgitas, et ta elu on viimasel ajal väga keeruline, ta kasvatab üksi last, lähisugulasi tal ei ole, kuid vastusena kohtule selgitas, et lapsel on isa ka olemas. Seega on Sandra Kaisa Laurfeldil võimalik aresti kandmise ajaks korraldada elu nii, et laps jääb isa hoole alla. Lisaks olid kõik menetlusaluse poolt välja toodud asjaolud talle teada ka väärteo toimepanemise ajal. Väärtegusid toime pannes pidi isik arvestama võimalusega, et tema käitumine võib kaasa tuua tema ajutise perest isoleerimise. 1.
17. Samuti leidis kohus, et menetlusaluse isiku puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Apellatsioon
18. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis leiab Sandra Kaisa Laurfeld, et määratud karistus on tema isiklikke ja perekondlikke asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne ning selle täitmine põhjustaks talle ja lapsele pöördumatut kahju. Sandra Kaisa Laurfeld palub asendada arest rahatrahviga, arvestades tema erakorralist olukorda. Apellatsiooni põhjendused on järgnevad. 2.
19. Ta on oma lapse peamine hooldaja, kes vastutab tema heaolu ning igapäeva elu eest. 2.
20. Lapse isaga on tal küll jagatud hooldusõigus, kuid isa ei soovi osaleda lapse elus ega täida hooldus- ega kasvatamiskohustusi, sh ei maksa kohtu poolt määratud alimente. 2.
21. Laps vajab vastavalt diagnoosile igapäevast medikamentoosset ravi, mida pole võimalik aresti täitmise ajal tagada. 2.
22. Aresti täitmise ajaks ei ole lapsele hooldajat ning laps peab selle aja veetma turva- või lastekodus, mis mõjuks lapse vaimsele tervisele (arvestades ka tema diagnoosi) rängalt. 2.
23. Tallinnas, kus asub lapse õppeasutus, ei ela ükski lapse vanavanem, kaebaja ema elab välismaal ning isaga suhe puudub. 2.
24. Sandra Kaisa Laurfeld vajab diagnoositud (xxx) terviseprobleemide tõttu igapäevaselt ravimeid. Aresti kandmine seaks ohtu tema raviskeemi järgimise ning võib põhjustada terviseseisundi olulist halvenemist. 2.
25. Tema töö nõuab pidevat olemasolu meilitsi või telefoni teel, mistõttu tekib aresti kandmisel oht töökoht kaotada. See tähendaks ka sissetuleku kaotamist, mis seaks otseselt ohtu tema ja lapse heaolu. 2.
26. Lisaks vastutab ta koera eest, kes on vana ja ei lepi teiste inimestega, mistõttu on talle hoidja leidmine võimatu ja ta peaks selleks ajaks minema loomade varjupaika. 2 4-25-3260 2.
27. Kohus tõi välja tema varasemad kriminaalkaristused, kuid arvestada tuleks, et teod jäävad aastasse 2020, ehk viie aasta jooksul ei ole ta toime pannud ühtegi väär- ega kuritegu. Samuti pole ta pärast viimast episoodi rohkem midagi toime pannud, mis näitab, et ta suudab elada seaduskuulekalt. 2.
28. Arest kui kõige raskem karistus on tema olukorras ebaproportsionaalne. Kergemad karistused (nt rahatrav) täidavad karistuse eesmärgi ilma, et kahjustaksid tema ja lapse tervislikke huve ja tooks kaasa elukorralduse kokkuvarisemise.
29. Lisaks esitas Sandra Kaisa Laurfeld taotluse peatada talle mõistetud aresti täitmine kuni edasikaebuse lõpliku lahendamiseni. Taotluses kordab Sandra Kaisa Laurfeld apellatsioonis toodud asjaolusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Sandra Kaisa Laurfeld pöördus ringkonnakohtu poole pärast apellatsiooni esitamist, et teada saada, milliseid menetluslike samme ja millal plaanib kohus astuda. Kuivõrd kaebetähtaeg lõppes aga alles
31. novembril
32. a, puudus ringkonnakohtul varasemalt võimalus mingite menetluslike sammude astumiseks.
33. Ringkonnakohus märgib sissejuhatavalt, et selliseid vigu, mis oleks raskendanud menetlusaluse isiku olukorda, maakohus karistuse mõistmisel ei teinud. Kohtuväline menetleja asjas apellatsiooni esitanud ei ole.
34. Sanda Kaisa Laurfeldi apellatsioon on perspektiivitu, mis tingib selle kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata jätmise. Nimelt, VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses.
35. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et arvestades isiklikke ja perekondlikke asjaolusid on arest ebaproportsionaalne ja põhjustaks talle ning lapsele pöördumatut kahju. Kaebaja seisukoht nõustumisväärne ei ole. Maakohus on otsust tehes juba arvesse võtnud kaebaja isiklikke ja perekondlikke asjaolusid. Maakohus on viidanud sellelegi, et kuivõrd lapsel on isa, saab viimane lapse eest ema aresti kandmisel hoolitseda. Lisaks tuleb märkida, et kaebaja ei ole tegelikult eitanud lapsel vanavanemate olemasolu (sõltumata nende elukohast või suhtluse tasandist) ning viimaks kohustub kohalik omavalitsus leidma tõusetunud olukorras lahenduse lapsele ja koerale. Enda ja lapse terviseprobleemidele viitas menetlusalune isik juba maakohtus, esitades kohase dokumentatsiooni ja see oli kohtuistungi protokollist nähtuvalt ka arutelu esemeks. Järelikult olid kaebuses toodud asjaolud maakohtule otsustuse tegemisel juba teada ja uusi asjaolusid, mis varasemalt teada poleks olnud või millega maakohus poleks juba arvestanud ei ole ilmnenud. Maakohus viitas põhjendatult sellelegi, et menetlusalusele isikule oli teada, mis on kaalul siis, kui ta jätkab süütegude toime panemisega. Rikkumistega jätkamise korral ei saa isik olla kindel, et talle mõistetakse alati karistus, mis sobib tema elukorraldusega.
36. Maakohus arvestas menetlusaluse isiku soovi karistusliigi osas, kuid selgitas, miks ei ole taotlus põhjendatud. Maakohus põhjendas ammendavalt karistuse liigi ja määra mõistmist. Maakohus viitas sellelegi, miks ei ole alust võimaldada aresti kandmist ositi. Kaebuses puudub tegelikult argumentatsioon, et maakohus oleks karistuse mõistmisel millegi vastu eksinud. See, et kaebaja ei soovi lihtsalt aresti kanda, selleks piisav ei ole. Maakohus oli õigustatud ja kohustatud karistuse mõistmisel arvesse võtma menetlusaluse isiku isikut, s.h tema varasemat elukäiku. Maakohtu arvamus kujunes isiku varasema käitumise pinnalt, kes on varasemalt sarnase iseloomuga liiklussüütegusid (s.o kuritegusid) toime pannud, kuid kelle puhul ei ole varasemad karistused soovitud tulemust andnud – mõjutanud edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. 3 4-25-3260 Samuti ei takistanud sellise käitumise jätkumist juba menetluses olnud väärteoasi. Seega on maakohus karistuse mõistmisel kõikide asjaoludega arvestanud ning mõistnud karistuse menetlusaluse isiku isikut ja tema süü suurust arvestades. Kaebuse pinnalt puudub alus maakohtu otsustusse sekkumiseks ja maakohtu seisukohtade ümber hindamiseks.
37. Arvestades eeltoodut ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.
38. Ringkonnakohtu poolt lahendi tegemise ajaks ei ole maakohtu poolt määratud aresti kandma asumise aeg veel saabunud. Sandra Kaisa Laurfeldil on seega võimalik maakohtu poolt määratud ajal aresti kandma asuda või ringkonnakohtu lahendiga mittenõustumisel taotlust korrata. Hetkel ringkonnakohus aresti täitmise peatamiseks alust ega vajadust ei näe. Otsuse apellatsiooni korras vaidlustamine ei pruugi veel tähendada seda, et kaebus osutub edukaks ning sel põhjusel pidi Sandra Kaisa Laurfeld arvestama ka võimalusega, et ta peab minema aresti kandma maakohtu otsuses märgitud ajal. /allkirjastatud digitaalselt/ 4