3-24-2354 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht 3-24-2354 7.11.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i kaebus Viru Vangla 25.07.2024 käskkirja nr 6-2/24/708-1 t
§ 151lg 1 p 1 koosmõjus § 121 lg 1 p 4 sätestatu alusel.
3. Kaebaja on 25.7.2025 kohtule esitatud seisukohas arvamusel, et „ta ei ole töö vastane ega keeldu tööst, vaid talle ei sobi tingimused mida pakuti. On valmis töötama, kui pakutakse tööd ja väärilist tasu (vähemalt miinimum töötasu), et suudaksin ennast siin ära elatada, maksta trahve ja toetada oma alaealist tütart. Hetkel pakutavast töötasust 0,74 euro senti tunnist ja majandustööde abitöölisena mõned tunnid kuus, ei ole kuidagi võimalik seda teha. Olin enne vahistamist ametlikult füüsiliselt tööl, vahistamise ajal, hetkel teen Soomes tööd aeg ajalt ja peale vabanemist on töö olemas jj“. Kohtu seisukoht 4.
§ 151
lg 2 kohaselt võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui: pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.
§ 121
lg 2 p 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
- Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei ole lubatud ja kuulub läbi vaatamata jätmisele.
- Kohus märgib, et tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 ja § 38 lg-st 1 esineb kinnipeetaval töökohustus vanglas. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval on kohustus töötada (VangS § 37) ning kahtlemata on see kohustus vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teenistuses.1 Lisaks on Riigikohus leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööst ning vangla ei saa kinnipeetavat tööst keeldumise korral distsiplinaarkorras karistada juhul, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest.2 Vastavalt VangS § 37 lg 1 sätestatule lasub kaebajal vanglas töötamise kohustus.
- Haldusasja materjalide järgi on juhtinud vastustaja tähelepanu asjaolule, et vangiregistris on 25.06.2024 meedik Irina Kivi teinud kaebaja kohta kande: Võimeline töötama. Kohus nõustub vastustajaga, et sel juhul ei ole põhjust kahelda meediku otsuses. Kaebaja 29.07.2024 vaidest tuleneb tegelikult kaebaja soovimatus teha vangla pakutavat tööd, nimetades seda suisa orjastamiseks ja avaldades rahulolematust ka makstava tasu üle. Seega 25.06.2024 meediku otsuse kohaselt on X võimeline töötama. 1 RKHKo 3-18-360 p
- 2 RKHKo 3-15-3133, p
- 2 3-24-2354 Õige on ka vastustaja seisukoht vanglas töötamise esmane eesmärk ei ole suunatud suure tulu teenimisele, vaid siiski kinnipeetava hoiakute muutmisele, et vabanemisel suudaks isik käituda ühiskonnas aktsepteeritud viisil, ega ohustaks kehtivat korda. Kaebaja on leidnud 25.7.2025 vastuses kohtule, et tal on pärast vabanemist töö Soomes olemas. Kaebaja on kaebuses väitnud, et enne haldusakti andmist ei ole teostatud tema ärakuulamist. See kaebaja seisukoht ei ole õige, sest vastustajal olevad andmed tõendavad vastupidist, vastusele lisatud 13.11.2024 tõendist nähtub, et kaebajaga on vesteldud tööle asumise teemadel 04.04.2024, 21.05.2024 ja 23.05.
- Samuti tuleneb haldusaktist, et „Kinnipeetavale on enne käskkirja koostamist antud võimalus ära kuulamiseks. Kinnipeetav märgib, et ta soovib töötada ja tervisega probleeme ei ole.“ Seega on kaebajale võimaldatud enne haldusakti andmist enda seisukohti väljendada ja vangla ei ole eksinud HMS § 40 lg 1 sätestatu vastu.
- Halduskohus nõustub vangla haldusaktides märgitud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Selge on see, et majandustööde täitmisel panustab kaebaja vangla hügieeni ja ruumide korrashoiule vanglas. Võttes arvesse seda, et kaebajal esineb töökohustus ja puuduvad tööst vabastamise alused, aga samuti seda, et vastustaja on õigesti kohaldanud VangS ja määras kaebaja majandustöödele ning pole rikkunud ärakuulamis- ja käskkirja põhjendamise kohustust, ei nähtu kohtule juba praeguses menetluse staadiumis, et antud juhul esineks kaebaja õiguste intensiivne riive ja kaebus oleks perspektiivikas.
- Halduskohus nõustub vastustajaga ka selles, et käesoleval juhul ei ole kaebaja kohtueelses menetluses esitanud haldusakti tühistamisnõuet kaebuses toodud põhjendustel. Kohtueelses menetluses on kaebaja vaidlustanud käskkirja põhjusel, et töötasu on liialt väike ja seetõttu on pidanud tööle rakendamist inimväärikust alandavaks, nimetanud vangla pakutavat tööd orjatööks.
- Kirjeldatu alusel jätab kohus kaebuse läbi vaatamata
§ 151
lg 1 p 1 ja
§ 151
lg 2 p 1 koosmõjus § 121 lg 1 p 4 ja
§ 121lg 2 p 21 sätestatu alusel.
Menetluskuluna kantud riigilõiv 20 eurot jääb kaebaja kanda. 11. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (
§ 175lg 3 ja 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) 3