← Eesti

3-25-786/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2025, Tallinnas Haldusasja number 3-25-786 Haldusasi O.A kaebus Sotsiaalkindlustus

§ 4lg-d 1 ja 4).

See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).

  1. Kaebaja 14.12.2024 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 2³ lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 2³ lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
  2. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk ning seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17). Seetõttu on mõistetav, miks võib mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal ei tuvastata. Nii arvestatakse töövõime hindamisel riski, et töötamisel halveneb inimese tervislik seisund, puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse aga üksnes olemasolevast olukorrast (takistused, piirangud). Hinnata tuleb, kas raskused igapäevatoimingutes kestavad enamuse ajast ja avalduvad suures osas elulistes olukordades. Inimesel võib sõltuvalt asjaoludest esineda takistus või piirang töötamisel, kuid see ei pruugi alati tähendada ühiskonnaelus, tavaelus osalemise takistatust. Töövõime hindamise korral vaadeldakse inimese võimet töötada tavatingimustes, mis võib tähendada füüsilist koormust, psüühilist survet, ajalisi piiranguid puhkamisele, ravimite manustamisele jne. Inimese igapäevatoimingud on aga teistsugused, nende puhul saab inimene vabamalt planeerida oma tegevusi, nende intensiivsust, tempot jne. Terviseseisundist tulenevad piirangud, takistused igapäevaelus võivad inimesel küll esineda, kuid need võivad olla kerged, s.o oma olemuselt sellised, mis ei ületa teatud künnist, et küündida vähemalt keskmise puude raskusastmeni. Seega põhimõtteliselt võib esineda olukordi, kus isikul on piiratud või puuduv töövõime kuid puude raskusastme tuvastamiseks alust ei ole.
  3. Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 317-1110, p 24; vrd ka Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 13–15). Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le küll vahetult siduv, kuid 6

(10)3-25-786 ekspertarsti järeldused saab siiski ümber lükata eelkõige konkureeriva eksperdiarvamusega (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26).
  1. SKA on vaidlustatud otsuses märkinud, et on otsuse tegemisel aluseks võtnud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, Eesti Töötukassa töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse ja töövõime hindamise otsuse ning SKA ekspertarsti A.T arvamuse. Viidatud arvamuse on vastustaja esitanud ka kohtule (dtl 58). Tuleb möönda, et vastustaja viidatud ekspertarvamus, millele otsuses tuginetakse, on äärmiselt üldsõnaline. Kohtutoimikusse esitatud arvamuse näol on tõenäoliselt tegemist vastustaja sisemise andmebaasi vms väljatrükiga, mis on allkirjastamata ja arvamuse andmise kuupäevaks on märgitud 14.01.2025 ehk vaidlustatud otsuse kuupäev. Dokumendist nähtuvalt on selle „registreerija“ A.T, saatja nimi puudub, seotud dokumendid puuduvad. Tekstiväli sisaldab üldistavat teksti, mis kirjeldab kokkuvõtvalt kaebaja terviseandmetes sisalduvat, seejuures puuduvad viited konkreetsetele TIS kannetele, millele kirjeldus tugineb ning lõpus on toodud järeldus selle kohta, et kuna kaebaja liikumine, siirdumine, istumine ja seismine on iseseisev, siis ei ole vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks alust (s.h. erijuhtumina hinnates). Puuduvad igasugused viited õigusaktidele ja/või metoodikale, millest arvamuse andja on juhindunud ning selle põhjal ei ole võimalik aru saada, millised on need täpsemad asjaolud, miks isikul, kel on küll tuvastatud puuduv töövõime, esinevad piirangud ei võimalda tuvastada isegi keskmise puude raskusastmele vastava puude olemasolu. Ka vaidlustatud otsuses igasugused sellised põhjendused puuduvad, viited õigusaktidele on küll olemas kuid ka need on liialt üldised, sisaldades näiteks viiteid määruse nr 18 §-dele 6, 7 ja 8, samas koosnevad need paragrahvid mitmest erinevast lõikest ja lõiked omakorda punktidest. Seega ei ole otsusest võimalik aru saada, millistele sätetele täpsemalt SKA on tuginenud. Vaidlustatud otsuse puudub ka igasugune viide selle kohta, et ekspertarsti hinnangu alusel tulemust korrigeeriti.
  2. Eelkirjeldatu põhjal olen seisukohal, et SKA 14.01.2025 otsus, millega jäeti kaebajal puue tuvastamata, on koostatud põhjendamiskohustust rikkudes ning selle põhjal ei ole ei kohtul ega ka otsuse adressaadil võimalik aru saada, millel põhineb SKA hinnang, et kaebajal ei ole võimalik tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastmele vastavat puuet. Otsuses viidatud ja kohtule esitatud eksperthinnang siin samuti abiks ei ole, sest ka see on oluliste põhjendamispuudustega ning kohtule esitatud dokumendi esmasel vaatlusel ei ole võimalik aru saada, et tegu on üldsegi ekspertarsti arvamusega.
  3. Alles 26.02.2025 vaideotsuses on vastustaja asunud vaidlusalust otsust põhjendama, tuues välja ka täpsemad viited õigusaktidele. Sellist olukorda ei saa pidada hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks. Need viited on asjakohased ning pidanuks olema välja toodud juba algses haldusaktis.Haldusakti adressaadil peab olema kohe algse haldusakti põhjal võimalik veenduda, millistele asjaoludele ja õigusnormidele tuginedes haldusakt on antud, seda eriti siinses olukorras, kus kaebaja töövõime on hinnatud täielikult puuduvaks. Selline olukord tekitab inimeses mõistetavalt segadust ja seega on SKA-l haldusorganina seda suurem kohustus inimesele arusaadavalt selgitada, miks sellistes olukordades ka keskmisele puude raskusastmele vastavat puuet ei tuvastata.
  4. Niisiis on SKA alles vaidemenetluses asunud enda algset seisukohta täiendavalt põhjendama. Vaidemenetlusse on vastustaja kaasanud täiendavalt ekspertarsti F.J (dtl 57), kes on asunud kokkuvõtvalt samuti seisukohale, et piirangud liikumisel ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Nimetatud täiendav eksperdiarvamus kirjeldab küll eelmisega võrreldes veidi täpsemalt kaebaja terviseandmeid, viidates neuroloogi 03.12.2024 sissekandele, siiski on selle põhjal keeruline aru saada, millel täpsemalt põhineb ekspertarsti järeldus, et terviseandmetele tuginedes on puude raskusastme tuvastamine toimunud 7
(10)3-25-786 õiguspäraselt ning vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks ei ole alust üheski valdkonnas, sealhulgas erijuhtumina hinnates. Sealjuures nähtub hinnangust, et ekspertarst tugineb peaasjalikult kaebaja käelise tegevuse hindamisele: „ Ühe käe funktsioonihäire, eeldusel kui teise käe liikuvus on normaalses ulatuses, ei ole puude raskusastmele vastav piirang. Taotleja on valdavalt käelistel tegevustel iseseisev. Ta saab pead kammida, mütsi pähe panna, üheliitrilist anumat vöö kõrgusel tasapinnal liigutada, telefoni kasutada. Piirangud käelistel tegevustel ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele“. Ekspertarst on seega teinud kokkuvõtte, et ühe käe funktsioonihäire, eeldusel kui teise käe liikuvus on normaalses ulatuses, ei ole puude raskusastmele vastav piirang. Vaideotsuses järgnevatest põhjendustest nähtub aga, et tegelikult tuleneb tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti hinnangust, et kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 2, mis omakorda annab määruse nr 18 § 6 lõike 6 punkti 1 kohaselt aluse keskmise puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas.
  1. Seega nähtub vaideotsusest, et ühe valdkonna (so. liikumise valdkonna) andmete põhjal oleks siiski alust kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamiseks, mida aga paraku algses otsuses üleüldse mainitud ei ole. Siiski ei ole vastustaja pidanud lõppastmes puude raskusastme tuvastamist võimalikuks, sest on, viidates määruse nr 18 § 6 lõikele 9 (vaideotsuses on ekslikult viidatud lõikele 5), otsustanud korrigeerida kaebajal vastavas valdkonnas esinevat piirangut 0,5 ühiku võrra ning saanud seeläbi tulemuseks 1,5, mis määruse nr 18 kohaselt ei ole piisav keskmise raskusastmega puude tuvastamiseks. Vaideotsusest ei ole võimalik aru saada, millel SKA selline otsustus põhineb.
  2. Vastavalt määruse nr 18 § 4 lõikele 2 arvestab arstiõppe läbinud isik arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Praegusel juhul on kaebajal diagnoositud hulgiskleroos, mis on teadaolevalt krooniline ja progresseeruva kuluga haigus. Kaebaja põeb nimetatud haigust juba üle 15 aasta. Kaebaja on taotluses kirjeldanud oma piiranguid liikumisel, käelises tegevuses ja vaimse võimekuse valdkonnas. Kaebaja kirjelduste kohaselt on tema terviseseisund järjepidevalt halvenenud, mitmete funktsioonide täitmine on häiritud ja suutlikkus on vähenenud. Dokumendipõhisest töövõime hindamise 06.01.2025 eksperthinnangus välja toodud terviseandmetest nähtub, et kaebaja on pikemalt haige korduvate ägenemistega, bioloogilise raviga alustatud 2023, kuid piirangud on jäänud püsima, on osaliselt kohanenud (dtl 36).
  3. Määruse nr 18 § 6 lg 9 sätestab, et SKA-l on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata menetlusse arstiõppe läbinud isikuid. Korrigeerimist tuleb SKA-l kirjalikult põhjendada. Vaideotsuses viitab SKA eelpooltoodud ekspertarstide arvamustele kuid viimastes ei ole piirangute aritmeetilise keskmise korrigeerimise küsimust otseselt mainitud ja puudutatud. Viidatud ekspertarvamustest ei selgu, millistele andmetele tuginedes on selline korrigeerimine läbi viidud. Ainuke läbiv põhjendus näib olevat see, et kaebaja suudab iseseisvalt liikuda ja vaidemenetluses antud ekspertarvamus toob välja, et kaebajale on väljastatud perearsti poolt ka sõiduki juhtimisõiguse tõend, mis kehtib kuni 14.01.2034, analüüsimata on aga jäetud kaebaja viited sellele, et selle, et kaebaja liikumine on haigusest tulenevate närvikahjustuste tõttu oluliselt piiratud ning piirangud on progresseeruva iseloomuga. Samuti pole ekspertarstid kaalunud käesoleval juhul erijuhtumi hindamise võimalust.
  4. SKA 07.03.2025 vastuses Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) selgitustaotlusele (dtl 76-80) on SKA EPIKoja küsimusele 0,5-ga korrigeerimise kohta selgitanud järgmist: Kuna 8
(10)3-25-786 sotsiaalset ja meditsiinilist perspektiivi on praktikas keeruline täielikult lahutada, on SKA peaspetsialistil võimalus tutvuda isiku eelmise puude raskusastme hindamisega. Kui ilmneb märkimisväärne lahknevus varasemalt tuvastatud puude liigi või raskusastme ja töövõime hindamise alusel kujuneva tulemuse vahel, võib peaspetsialist kaasata SKA ekspertarsti, esitades küsimuse: „Kas on õigustatud korrigeerimine 0,5 punktiga?“ Lähtudes ekspertarsti hinnangust võib peaspetsialist kohandada valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra kas üles- või allapoole. Kui korrigeerimine toimub allapoole, on vajalik ekspertarsti põhjendus. Samuti võib ekspertarst hinnata, et juhtum vajab põhjalikumat analüüsi, ning suunata töö ekspertarsti töölauale täieliku arvamuse andmiseks. Sellistel juhtudel tehakse lõplik otsus ekspertarsti kaasamisel.
  1. Vastustaja vastusele lisatud lisadest (dtl 60-61 ja 63-64) nähtub, et kaebajal on varasemalt
  2. aastal tuvastatud keskmine puude raskusaste 21.01.2021-20.01.2023 (keskmisele puude raskusastmele vastav muu (käeline tegevus) kõrvalekalle) ning
  3. aasta veebruari otsusega jäetud puude raskusaste määramata. Seega tõenäoliselt kaasas SKA praegusel juhul ekspertarsti tulemuse korrigeerimiseks, kuna eelmisel hindamisel
  4. aastal kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud. Samas on käesoleval juhul kaebajal diagnoositud krooniline ja progresseeruv haigus, terviseandmetest lähtuvalt ei ole olenemata alustatud ravist olulist paranemist toimunud ning kaebajal esineb enda sõnul igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. See et inimene oma pidevalt halveneva tervisliku seisundi ja suutlikkusega mõnevõrra harjub ja kohaneb ning püüab olenemata raskustest iseseisvalt liikuda, ei tähenda seda et tal ei esineks piiranguid ja raskusi, mis võiks olla puude raskusastmele vastavad piirangud.
  5. Kokkuvõtlikult nähtub eeltoodust, et SKA 14.01.2025 otsus, milles SKA leidis, et kaebajal ei ole võimalik tuvastava vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavat puuet, on oluliste põhjendamispuudustega ning ehkki vaideotsuses on vastustaja asunud otsust täiendavalt põhjendama, ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes võimalik kohtul siiski veenduda, et SKA on kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetluse kohaselt läbi viinud ning arvesse võtnud kõiki asjakohaseid andmeid. Ekspertarstide hinnangud, millele vastustaja tugineb, on samuti sedavõrd üldsõnalised, et kohtul puudub võimalus kontrollida, millistele andmetele tuginevalt on ekspertarstid leidnud, et kaebajal ei ole alust tuvastada keskmist puuet.
  6. Ülaltoodud põhjendustel rahuldan kaebuse ja tühistan Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2025 otsuse nr P26-2025-204155 ja 26.02.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/4797-
  7. SKA-l tuleb kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetlus uuesti läbi viia. Menetluskulud 35.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis 36.

§ 175

lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(10)3-25-786 Maret Hallikma 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.