Obsah (5)

§ 175§ 193§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi K.J kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number

§ 175

lg 7 alusel K.J kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohus kuulutas 12.02.
3. a määrusega välja K.J pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Tartu Maakohtu 24.09.2021 määrusega lõpetati K.J pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus määras kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgniku eestkostja Tartu Linnavalitsuse. Määrus jõustus 30.10.
4. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid üks kord aastas,
5. oktoobril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal
6. septembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 7925,59 (II järgu nõuded).
7. Usaldusisik on menetluses esitanud kohtule aruandeid 30.09.2022, 29.09.2023, 01.10.2024 ja lõpparuande 09.09.
9. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli juba pankrotiavalduse esitamise ajal võlgnikule määratud eestkostja tema tervisliku seisundi tõttu. Võlgnikule on Eesti Töötukassa otsusega määratud puuduv töövõime ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega raske puue, mõlemad tähtajaga 16.04.
10. Võlgnik on Sotsiaalkindlustusameti otsusega suunatud erihoolekandeteenusele – kogukonnas elamise teenusele, mida osutab XXX . Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse alguses lühiajaliselt puhastusteenindaja ettevõttes Stell Eesti AS, ent töö osutus võlgniku tervislikku seisundit arvestades liiga raskeks. Võlgnik töötas menetluse jooksul ka modellina XXX ning XXX . Tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik võimeline püsivalt ja alaliselt töötama. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ning tulumaksutagastus. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele vabatahtlikke väljamakseid võlgniku mittearestitava sissetuleku arvelt kogusummas 2597,18 eurot. Võlgnikul vara puudub. Kohtule ja usaldusisikule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule.
11. Usaldusisik esitas võlgniku seadusliku esindajana
12. septembril 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse (

) § 193 3 lg 1 alusel. Usaldusisik kinnitab, et võlgnik on oma kohustusi kohtumääruse alusel täitnud. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates

1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne
2. juulit 2022 (30.10.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi
3. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb

§ 193

³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud 2/4 aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates

1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
2. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. K.J ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Juba pankrotiavalduse esitamise ajal oli võlgnikule tema tervisliku seisundi tõttu määratud eestkostja. Võlgnikule on Eesti Töötukassa otsusega määratud puuduv töövõime ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega raske puue, mõlemad tähtajaga 16.04.2029. Võlgnik on Sotsiaalkindlustusameti otsusega suunatud erihoolekandeteenusele – kogukonnas elamise teenusele, mida osutab XXX . Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse alguses lühiajaliselt puhastusteenindaja ettevõttes Stell Eesti AS, ent töö osutus võlgniku tervislikku seisundit arvestades raskeks. Võlgnik töötas menetluse jooksul ka modellina XXX ning XXX . Tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik võimeline püsivalt ja alaliselt töötama. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tulenevalt oma tervislikust seisundist rikkunud kohustust tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega. 9.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kõik aruanded nõuetekohaselt ning võlgnik on olnud talle kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. 10.

§ 173lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ning tulumaksutagastus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele vabatahtlikke väljamakseid võlgniku mittearestitava sissetuleku arvelt kogusummas 2597,18 eurot. Võlgnikul vara puudub. Kohtule ja usaldusisikule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud väljamakseid enda mittearestitava sissetuleku arvelt. 3/4
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 13.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on puuduva töövõimega isik, kes on oma kohustusi ligi nelja aasta jooksul täitnud ning teinud väljamakseid võlausaldajatele enda mittearestitava sissetuleku arvelt, tasudes 32,77% rahuldamata nõuetest, mida saab ühtlasi pidada ka arvestatavaks ulatuseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et K.J tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 09.09.2025 ja kohus loeb

§ 172lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks.

Kuna kohus lõpetab K.J kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Tartu Linnavalitsus vabastada ka usaldusisiku kohustustest K.J kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 4/4