TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-3724 Määruse kuupäev 4. november 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Kristjan Uuspalu kaebus Tartu Vangla vastu seoses pikaajalise kokkusaamise võimal

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale pikaajaline kokkusaamine oma elukaaslasega.
2. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 44lg 1).

Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab täpsemalt kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5).

1. Kohus selgitab, et kaebajal tuleb pikaajalise kokkusaamise soovi korral esitada vanglale vastavasisuline taotlus (vt justiitsministri
2. novembri
3. a määrus nr 71 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 42 lg 1). Juhul, kui vangla leiab, et kinnipeetava taotlust ei ole võimalik rahuldada, antakse selle kohta vastav haldusakt (VSKE § 40, § 35 lg 3). Praegusel juhul on kaebaja esitanud vanglale küll taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks, kuid kaebaja on läbi viidud vestluse tulemusena avaldanud
4. mail 2025 vanglale, et ei soovi esitatud taotluse osas kirjalikku vastust. Seega võib mõista, et kaebaja on pikaajalise kokkusaamise taotluse võtnud tagasi, mistõttu ei ole kaebaja taotluse suhtes tehtud keelduvat otsust ning vangla ei ole oma tegevuse või tegevusetusega kaebaja õigusi riivanud. Järelikult puudub kaebajal praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5. Kohus selgitab, et kaebajal tuleb enne kohtusse pöördumist esitada vanglale taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks ning kaebajal tuleb ära oodata vangla kirjalik vastus. Pärast vanglapoolset kirjalikku keeldumist tekib kaebajal kaebeõigus vangla tegevuse vaidlustamiseks.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus K. Uuspalu kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
3. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K. Uuspalu taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2