Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (
12. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal, p 2-7). Praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetust ka eeldada (
Seisuga 24.oktoober 2025 on võlgnikul kohustusi 1 177 825,17 eurot ja vara vähemalt 143 283 eurot (raha 98 890 ja kaup 1/2 omahinnast 44 493). Võlgnik on maksejõuetu, võlgniku majandustegevus on lõpetamisel. Võlgniku põhiline lepingupartner (kauba tarnija) on pankrotimenetluses ja lõpetab majandustegevuse, seetõttu ei ole võlgniku majandustegevust võimalik tervendada. Võlgnikul on likviidne vara raha, mille arvelt on võimalik katta menetluskulud 13. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Sirje Tael (
14. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (
15. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (
16. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (
lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (
Menetluskulud 17. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (
Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (
3 18.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
19. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 12 600 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (
Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Seega kohus määrab ajutise halduri Sirje Tael tasuks 15 624 eurot (käibemaksuga), mis mõistetakse välja pankrotivarast. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (
(allkirjastatud digitaalselt) Kai Härmand kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.