Obsah (4)

§ 424§ 73§ 68§ 50

1-25-5589 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.novembril 2025 Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-5589 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Reene Valgma – isikukood 47305270014, XXX kodanik, elukoht XXX, emakeel XXX, XXX, töökoht XXX, e-post: XXX, telefon XXX, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Reene Valgma

§ 424

lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Reene Valgma ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.10.2024-22.10.2024, s.o 2 päeva. Välja mõista Reene Valgmalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 200,88 eurot riigituludesse. Kohustada Reene Valgmad tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 127,49 eurot. Menetluskulud summas 1529,88 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 1 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700030026. Selgitusse võib märkida: „Reene Valgma, kriminaalasi 1-25-5589, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta ära Reene Valgmalt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Reene Valgma kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Reene Valgma süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 21.10.2024.a kella 11.10 ajal Tallinnas, Vana-Rannamõisa tee 8 juures suunaga Tulimulla tn poole mootorsõidukit BMW 120D reg-nr XXX, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,93 mg/l, laiendmääramatusega + 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,84 mg/1)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Reene Valgma pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Reene Valgma, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 13.10.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Reene Valgma süüdi tunnistamist

§ 424

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud.

§ 68

lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (21-22.10.2024), seega ärakandmata karistuse osa moodustab 3 kuud 28 2 päeva vangistust. Kohaldades

§ 73

lg 1 ja 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Reene Valgma ei pane 1-aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3-ks kuuks. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 200,88 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 3