lg 2 p 1 Jätta Aleksandrs Morozovsi kaebus PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 08.06.2025 otsuse peale väärteoasjas 2315,25,005426 läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 16.10.2025 laekus Harju Maakohtule Aleksandrs Morozovsi allkirjastatud venekeelne kaebus PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 08.06.2025 otsusele väärteoasjas 2315,25,005426. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 672 eurot. Rahatrahv tuli kaebajal tasuda ositi neljas võrdses osas hiljemalt 08.10.2025. Kohtumääruse põhjendused
lg 3 kohaselt esitatakse kaebus maakohtule kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Kohus tutvus kaebuse ja väärteoasja 4-25-3754 raames väljanõutud väärteotoimikuga ning tuvastas, et kiirmenetluse otsus tehti A. Morozovsi suhtes 08.06.2025. Otsusel on kirjas, et menetlusalusele isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. A. Morozovs on kiirmenetluse otsuse kätte saanud 08.06.2025 ning kinnitanud seda enda allkirjaga. A. Morozovs allkiri kiirmenetluse otsusel tõendab ka seda, et isikule tehti teatavaks kiirmenetluse otsuse vaidlustamise kord. Samuti kinnitas ta allkirjaga
§-st 19 tulenevate menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvumist. Nende õiguste hulgas sisaldub ka teave selle kohta, et menetlusalusel isikul on õigus kohtuvälise menetleja lahendit vaidlustada. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et A. Morozovs oli tutvunud 08.06.2025 kiirmenetluse otsusega, ta sai selle kätte samal päeval ning ta oli teadlik oma õigustest menetluses, sh edasikaebeõigusest ja selle tähtajast. Kuna A. Morozovs sai kiirmenetluse otsuse kätte 08.06.2025, siis oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 25.06.2025 (23.06. ja 24.06. oli riigipüha). Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 16.10.2025, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist.
lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast
lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohtule ei ole esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab täiendavalt A. Morozovsile, et juhul kui tema sooviks on rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamine, on sellise taotluse läbivaatamine ja lahendandamine Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses.
lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse ja määruse pöörab täitmisele kohtuvälise lahendi teinud kohtuväline menetleja.
lg 2 kohaselt kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva.
lg 1 sätestab, et käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu ka asjaolule, et kohtule esitatavad dokumendid peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.
järgi kohaldatakse juhul, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel ning lõike 3 järgi peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.