Obsah (6)

§ 184§ 68§ 65§ 21§ 832§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-12675 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika

§ 184lg 21 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.

veebruari 2011 aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatavad S.Kukk, J.K ja kaitsja R.Kiviloo Prokurör Ringkonnaprokurör Taavi Pern Süüdistatavad Kaitsjad Sander Kukk, ik: 36912050210, varem kriminaalkorras karistamata, kinni peetud 16.04.2010, J.K , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 16.04.2010, Valeri Švaiko, ik: 35908280234, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 16.04.2010 Vandeadvokaadid Rein Kiviloo, Vladimir Sadekov, Dmitri Školjar 1 RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 28. veebruari 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-12675 1 Sander Kuke/ Kukk/, J.K ’u ja Valeri Švaiko süüdistuses

§ 184lg 2 p1 järgi muutmata.

Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. Sander Kukk’e, J.K ’u ja Valeri Švaiko’d isikuna, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo, süüdistatakse selles, et nemad omandasid täpselt tuvastamata ajal enne 16.04.
3. a, tuvastamata kohas ja isikult grupis ebaseaduslikult suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses erinevaid narkootilisi aineid – fentanüüli sisaldavat pulbrit, 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli segu sisaldavat pulbrit, heroiini sisaldavat pulbrit ja fenasepaami sisaldavat pulbrit. Omandatud narkootilise aine toimetasid süüdistatavad Tallinnas, aadressil XXXXXX XX-XXX asuvasse korterisse, kus pakendasid narkootilisi aineid väiksemateks narkootikumikogusteks, mida hoidsid eelnimetatud korteris kuni 16.04.2010, mil need korteri läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Osa omandatud narkootilisest ainest toimetas J.K Tallinnas, XXXXXXXX XXX asuval tühermaal olevasse peidikusse, kust see 16.04.
4. a teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti. Osa korteris olnud narkootilisest ainest võttis J.K 16.04.
5. a enda valdusesse ning viskas politseitöötajate nähes maha Tallinnas, XXXXXX XX juurde 16.04.
6. a toimunud kahtlustatavana kinnipidamise käigus. 16.04.
7. a Tallinnas, aadressil XXXXXX XX-XXX teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kolm kilekotti ja 599 fooliumvoldikut kokku 50,94 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 3478 mg), 1190 fooliumvoldikut ja kolm kilekotti kokku 160,28 grammi 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldava pulbriga (puhtal kujul 3-metüülfentanüüli 537 mg ja fentanüüli 82 mg), 15 kapslit 3,23 grammi fenasepaamiga ning 56 voldikut 1,57 grammi heroiini sisaldava pulbriga (puhtal kujul heroiini 74 mg). 16.04.
8. a toimunud kahtlustatavana kinnipidamise käigus viskas J.K Tallinnas, aadressi XXXXXX XX juurde maha kolm minigrip kilekotti, milledes oli omakord 108 fooliumvoldikut 2,85 grammi fentanüüli sisaldava pulbriga (puhtal kujul 2 narkootilist ainet 179 mg). Samal päeval Tallinnas, aadressi XXXXXXXX XXX juures teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära 1,89 grammi 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 4,1 mg 3-metüülfentanüüli ja 0,75 mg fentanüüli). Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil panid Sander Kukk, J.K ja Valeri Švaiko toime

§ 184lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Sander Kuke /Kukk/ süüdi

§ 184

lg 21 p1 järgi ja karistas 8 aastase vangistusega

§ 68lg 1 alusel luges karistusaja alguseks 16.04.2010.

1 Tunnistas J.K ’u süüdi

§ § 184 lg 2 p1 järgi ja karistas 8 aastase vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust 01.03.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 29 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks mõistis 8 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel luges karistusaja alguseks 16.04.2010.

84 alusel konfiskeeris J.K-lt riigi tuludesse 31 992.89 EUR-i (500580 krooni) Tunnistas Valeri Švaiko süüdi

§ § 184 lg 21 p1 järgi ja mõistis karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges karistusaja alguseks 16.04.2010.

APELLATSIOONID:

1. Süüdistatav S.Kukk leiab, et otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide rikkumise tõttu. Leiab, et otsus on ebaselge ja kahtlused pole tõlgendatud tema kasuks. Pole tuvastatud seost tema tegevuse ja narkootikumide vahel. Kohus on ekslikult tuginenud tunnistajate vastuolulistele ütlustele. Samuti tunnistaja ütlustele, kes kohtuistungil ei viibinud. Kohtu järeldused on oletuslikud. Kinnipidamisel oli ta šokis ega mäleta miks ja mida ütles. Võtmete leidmise kohta andis ütlusi ka H.T. , kes oli seda kuulnud V.Švaikolt. Tuvastamist on leidnud, et S.Kukk ja V.Švaiko tutvusid alles 2 päeva enne kinnipidamist. Narkokaubandusega tegelemisel poleks loogiline võtmete enda valduses hoidmine ega korterisse DNA jätmine, samuti pole tuvastatud tal tulu. Kohus jättis ebaseaduslikult kõrvale kaassüüdistatavate ütlused. Ühegi tõendiga pole tuvastatud, et ta teadis, et XXXXXX tänava korteris on narkootikumid. 3 Asjaolu, et ta korteris katsus seestpoolt ka lauasahtlit ei tõenda, et ta oli seotud narkootikumidega. Glükoosi leidmine autost samuti ei tõenda tema osalust narkokuriteos. Tema elukohast leitud märkmiku andmetes puuduvad apellandi arvates olulised märkmed nagu näiteks kui palju maksti kaassüüdistatavatele, kui suur oli tema tulu, kes olid ostjad. Ka koos J.K-ga korteris käimine ei tõenda narkokuriteo toimepanemist. Ütlused oma mobiiltelefoni unustamisest J.K autosse pole ümber lükatud. Apellant ei nõustu kohtu argumentidega suure varalise kasu saamise eesmärgil tegutsemisest. Taotletakse süüdimõistva otsuse tühistamist ja uue otsusega S.Kuke õigeksmõistmist. 1
2. Süüdistatav J.K avab

§ 184

lg 2 lg 1 ettenähtud koosseisulised tunnused leiab, et antud juhul puudub vaidlus sellest, et ta valdas suures koguses narkootilist ainet. Apellant leiab, et tema ütlustest saab teha järelduse, et tema eesmärgiks oli teenida 1000 krooni. Teistsuguse järelduse tegemiseks tõendid puuduvad. Narkootilise aine suur kogus ei tähenda iseenesest suure varalise kasu saamise eesmärki. Puuduvad tõendid sellest, et J.K-l oleks seos narkootikumide hilisema käitlemisega. Tuvastatav on et J.K viis narkootikume vaid peidikusse. Ta oli vaid üheks lüliks narkokäitlemise ketis. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega tema süüdi tunnistamist

§ 184lg 1 järgi ja kergema karistuse mõistmist.

1. V.Švaiko kaitsja leiab, et süüdistatava isikut arvestades ei ole tõendatud ükski temale inkrimineeritud kuritegelikust tegevusest. V.Švaiko ei omandanud narkoainet, selle edasiandmise kohta tõendid puuduvad. Kui ta ka oli narkoaine pakendeid puudutanud, ei tähenda selle valdamist ega kontrolli aine üle. Pakendamise kohta tõendid puuduvad. Samuti pole tõendatud suure varalise kasu saamise eesmärk. Millegagi pole kummutatud V.Švaiko väide, et ained olid talle tundmatud, nende tänavahindadest ei teadnud ta midagi. 8 aastat tagasi teiseliigilise narkoaine käitlemises süüdimõistmine seda väidet ümber ei lükka. V.Švaikol rahalisi vahendeid ei tuvastatud, ta peeti kinni kui viis pandimajja telefoni. Tegemist ei olnud teistele süüdistatavatele võrdväärse partneriga. Kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt, jätnud arvestamata V.Švaikod õigustavad tõendid, mis on kaasa toonud materiaalõiguse rikkumise ja isiku süüdimõistmise kuriteos, mida ta pole toime pannud. Taotletakse otsuse tühistamist ja uue otsusega V.Švaiko õigeksmõistmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
2. Apellandid- süüdistatavad toetavad apellatsioone ja paluvad nendes esitatud taotlused rahuldada. V.Švaiko toetab kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ja palub teda õigeks mõista. 4 Kaitsja- apellant toetab apellatsiooni ja palub eelkõige õigeksmõistva otsuse tegemist. Samas märgib ka, et kui ringkonnakohus eelnimetatud taotlust ei rahulda, palub V.Švaikole mõistetud kariustust leevendada. Kaitsjad toetavad süüdistatavate poolt esitatud apellatsioone. S.Kuke kaitsja palub õigeksmõistva otsuse tegemist, J.Ku kaitsja taotleb süüdistatava käitumise ümberhindamist

§ 184lg 1 järgi ning leebema karistuse mõistmist.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus põhjendatud ja seaduslik. Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Samuti märgib, et kui ringkonnakohus ikkagi leiab, et pole tõendatud

§ 184

lg 21 p 1 ettenähtud koosseisuline tunnus ja kohus selles osas süüdlased õigeks mõistab palub jätta mõistetud karistused muutmata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕJENDUS JA JÄRELDUS: 7. Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. Nõustudes maakohtu põhjenduste ja järeldustega ei pea kolleegium vajalikuks kõiki otsuse põhiosa asjaolusid korrata, annab vaid hinnangu apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. Antud juhul puudub vaidlus sellest, et leitud ja äravõetud narkootiliste ainete üldkoguse puhul on tegemist

§ 184lg 1 ettenähtud suure kogusega.

Samuti pole apellatsioonides vaidlustatud menetlustoimingute läbiviimise seaduslikkust. Vaidlustamata maakohtu põhistatud järeldustel uuesti peatuda kolleegium vajalikuks ei pea.

1. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Maakohus on otsuses kajastanud kõikide, maakohtu istungil vahetult uuritud, tõendite sisu, on neid omavahel kaalunud ning on põhistanud miks ta ei loe usaldusväärseteks tõenditeks süüdistatavate A.Kuke ja V.Švaiko poolt antud ütlused sellest, et nemad ei tea leitud narkootikumidest midagi, narkootilise aine käitlemisega ei tegelenud ja ka J.Ku ütlused sellest, et narkootilise aine käitlemisega tegeles vaid tema üksinda. Kohtukolleegium leiab, et erinevalt S.Kuke apellatsioonis väidetust on maakohtu otsuses loogiliselt ja jälgitavalt ära näidatud, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Asjaolu, et süüdistatav ei nõustu maakohtu järeldustega, ei anna alust tuvastada, et menetlusõigusnorme oleks rikutud. 5 S.Kuke apellatsioonis esitatud väite kohaselt on kohus ebaseaduslikult tuginenud tunnistaja ütlustele, keda kohtuistungil vahetult üle ei kuulatud. Apellatsioonikohtu istungil S. Kukk nimetas selliseks tunnistajaks A. R.’i. Sellekohane süüdistatava väide on aga ekslik kuna maakohus ei ole otsuses A.R. ütlustele tuginenud. S.Kuke väidetele maakohtu poolt süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumise osas märgib kolleegium, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on maakohus ülalnimetatud nõuet järginud. Antud juhul nii nagu maakohus nii ka apellatsioonikohus ei tuvastanud selliseid kõrvaldamata kahtlusi, millised tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks ja mis annaks seadusliku aluse teha S.Kuke suhtes õigeksmõistev otsus. Asjaolu, et maakohus on peamiselt kaudsete tõendite kogumile hinnangu andmisel lugenud tõendatuks S.Kuke poolt toimepandus narkootilise aine suures koguses isikute grupis käitlemise tunnused ei anna alust tuvastada, et kohus oleks otsuse teinud oletuste pinnal. Samas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kohus on tõendina käsitanud ka DNA ekspertiisiaktis antud arvamust, mis on KrMS § 63 lg 1 ettenähtud range tõend, mille kohaselt leiti S.Kuke DNA-d narkootikumide peidukohaks olnud sahtli siseküljelt ja ka seal olnud esemetelt nt kilekoti sangalt, milles oli kilekott beežika pulbrilise ainega/ 111-112/. Kohtukolleegium leiab, et selline otsene tõend kinnitab süüdistusversiooni S.Kuke poolt narkootilise aine käitlemisest. S.Kuke ütluste kohaselt kohtuistungil oli V.Švaiko köögi laua peal mingi kast asjadega, tema katsus neid sest oli huvitav. Ka selline selgitus ei lükka ümber kohtu järeldust tema ütluste ebausaldusväärsusest ning kolleegium leiab, et S.Kuke enda väidetu alusel võõra isiku korteris, võõras kastis sorimine ja just selles kus on peidetud narkootikum ja veel narkootilise ainega kilekoti näppimisest, teadmata ainest midagi ja ainult seepärast et on huvitav, on välja mõeldud vastutusest vabanemiseks ning ebausutav. S.Kuke süü küsimuse lahendamisel kohtu siseveendumuse kujundamisel oli kohus õigustatud andma hinnangu ka asitõendiks tunnistatud S.Kuke märkmikus kajastatule ja kohus on õigesti sidunud selles märgitu narkootilise aine käitlemisega. Süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud väited tema arvates olulistest asjadest mida märkmik ei sisalda, kohtu hinnangut ei kummuta. Maakohus on andud hinnangu S.Kukel XXXXXX XX-XXX võtmete valduse faktile ja sellekohastele selgitustele ning ka S.Kuke korteris käimisele koos J.K-ga , arvestades ka tuvastatut, et üks läheb treppidest ja teine liftiga ning et ukse avab S.Kukk. Kolleegium leiab, et maakohus on loogiliselt sidunud sellise käitumise süüdistusversiooni kinnitavaks ning S.Kuke käitumine on maakohtu poolt saanud õige juriidilise hinnangu. Tema väited sellest, et tahtis V.Švaikod vaid tööle võtta ei selgita miks oli vaja omada V.Švaiko kasutuses oleva korteri võtmeid, käia võõras korteris, seal asjades sorida. 6
2. V.Švaiko on tunnistanud nimetatud korteris viibimist, seal ööbimist, ka narkootikumide soetud asjade puudutamist, mille tõttu sai võimalikuks nimetatud esemetelt ekspertiisi käigus tema DNA leidmine. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistuse ja järeldusega et V.Švaiko ütlused sellest, et ta ei teadnud korteris olevatest narkootikumidest midagi, pole usutavad ning maakohtu otsuse järeldused tema süüdimõistmises suures koguses narkootilise aine käitlemises koos kaassüüdistatavatega on veenvad ning loogilised ja tuginevad tõendite kogumile. Kaitsja apellatsioonis on leitud, et V.Švaiko poolt narkootikude omandamine ja edasiandmine pole tõendatud. Saab vaid rääkida pakendite puudutamisest, mis aga ei tähenda kontrolli aine üle. Kohtukolleegium ei nõustu sellise kaitsja väitega. Tõendatud on, et V.Švaiko elas XXXXXX XX-XXX korteris. Tõendatud on, et selles korteris leiti suures koguses narkootilist ainet. Tõendatud on, et korteris asusid kaalud, minigripp kilekotid, fooliumvoldikud juba pakendatud narkootilise ainega. Tõendatud on, et narkootikumidega seonduvatelt esemetelt, leiti V.Švaiko DNA-d. Tõendatud on, et J.K’u poolt kinnipidamisel maha visatud narkootiline aine ja peidikusse pandud ja sealt leitud narkootiline aine oli eelnevalt pakendatud XXXXXX XX –XXX korteris. Eelnev võimaldab asuda seisukohale, et just tõendite kogumis hindamise pinnalt on tehtud tõsikindlad järeldused süüdistatava süü tõendatuse kohta.
3. Õigesti on maakohus viidates vastavale Riigikohtu lahendile ka märkinud, et kui süüdistatavad valivad aktiivse kaitse, väites, et keegi kolmas on hoopis kuriteo toimepanija peab ta andma võimaluse seda kontrollida. Ei V.Švaiko ega J.K, kes on teinud viiteid kolmandatele isikutele, pole teinud võimalikuks seda versiooni kohtuliku uurimise käigus vahetult kontrollida. Seega pole alust rääkida kahtlusest mida peab tõlgendama süüdistatava kasuks.
4. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kõik süüdistatavad panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult.

§ 21

lg 2 esimene lause, mis sätestab kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse, kujutab endast omistamisnormi, mille alusel vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Maakohus on seaduslikult tuvastanud, et kõik isikud andsid olulise panuse narkootiliste ainete käitlemisse ning kõikidele on omistatav süüdistuses esitatud käitlemise osateod, nad tegutsesid kooskõlastatult ja ühiselt realiseerisid objektiivse teokoosseisu. Nad hoidsid omandatud narkootilist ainet korteris, peidetuna erinevatesse kohtadesse. S.Kuke autost leitud glükoos, millega üldteadaolevalt lahjendatakse puhast narkootilist ainet, viitab narkootilise aine tarbimiseks valmissegamisele. Tõendatud on ka, et nad tegelikult ka pakendasid narkootilise aine. Andsid olulise panuse ka edasiandmisele kuna tuvastatav on just väikestes, juba valmis doosideks pakendatud aine edasiandmine. 7 Samuti on maakohus õigesti tuvastanud S. Kuke koordineeriva rolli narkootilise aine käitlemisel, kuivõrd on kindlaks tehtud, et just tema oli isikuks, kes pidas arvestust narkootilise aine käitlemisel tulude ja kulude kohta, isikute ringi kohta kellele narkoainet edasi müüdi. Samuti kontrollis kaassüüdistatavate tegevust narkootiliste ainetega käitlemisel. 12. Kõik apellandid on vaidlustanud kohtu järeldust, et süüdistatavad tegutsesid suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nii maakohus kui apellandid on viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-18-08 sedastatule, kuid jõudnud subjektiivse koosseisutunnuse tuvastamisel erinevatele järeldustele. Suure varalise kasu kindlakstegemisel on maakohus seaduslikult võtnud aluseks

RS § 8 p-s 2 sätestatud suure varalise kahju mõiste ja tuvastanud, et 2010 aastal oli palga alammääraks 4360.00 krooni ning suur kahju / kasu oli seega 436 000.00 krooni. Kokku leiti ja võeti ära ainult fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli 215,96 g. ning võttes hinna arvutamisel aluseks Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna õiendi nimetatud narkootilise aine maksumuse kohta on maakohus seaduslikult tuvastanud nende narkootiliste ainete koguse rahalise väärtuse tänavamüügis, mis on 518 304.00 krooni, seega ületab tolleaegse suure varalise kasu piirmäära. Seaduslikult on maakohus ka märkinud, et

§ 184

lg 21 p-s 1 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Maakohus on põhjendatult kuriteo asjaolusid arvestades ning konkreetsest narkootilise aine kogusest lähtudes tuvastanud süüdistatavate tegevuses suure varalise kasu saamise eesmärgi subjektiivse külje teo objektiivse külje kaudu. Kolleegium, võttes aluseks ka Riigikohtu otsuses 3-1-1-38-11 sedastatu, märgib, et kaaludes süüdlase vastutust

§ 184

lg 21 p 1 järgi, saab arvesse võtta ka narkootilise aine edasiandmist ettevalmistava käitumise eripära näiteks narkootilise aine valmistamiseks, pakendamiseks või edasiandmiseks vajalike esemete või lähteainete soetamist, kuid ka vahetut narkootilise aine müügile suunatud tegevust. Antud juhul on tõendamist leidnud nii narkootilise aine lahjendamiseks kasutatava glükoosi valdamine, kaalude, minigripp kilekottide, fooliumi hankimine. Kuigi käideldud narkootilise aine kogus iseenesest ei tõenda veel seda, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil võib selline väga suures koguses narkootilise aine käitlemine viidata suure varalise kasu saamise soovile. Narkootilise aine suures koguses käitlemisena suure varalise kasu saamise eesmärgil on alust süüdistatava tegevust kvalifitseerida juhul, kui asjas on leidnud tuvastamist, et käitlemise tulemusena soovisid süüdistatavad teenida mitte ainult rahalist kasu, vaid saada seda vähemalt

RS § 8 p-s 2 sätestatud määras. Antud juhul on maakohus juba sellise määra ületamist põhistanud ja eelpool on ka kolleegium seda lühidalt refereerinud. Teo objektiivne avaldumine võib anda olulist teavet ka süüdlase tegevuse sihtide kohta. 8 Süüdistatavate poolt narkootiliste ainete suures koguses omandamine, valdamine seejuures nende pakendamine kotikestesse ja fooliumvoldikutesse koguses mis annab aluse tuvastada edasist müüki, ka osa müügiks valmispandud koguste peidikusse asetamine, annab põhjendatud aluse järelduseks, et süüdistatavate narkootilise aine käitlemine oli kantud kaugemaleulatuvast eesmärgist ja nimelt narkootilise aine tasu eest edasimüügist ning suure varalise kasu saamisest. Koosseisulise eesmärgi tuvastamisel pole tähtis, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilise aine käitlemisega tegelikult sai ja kas tema plaanid üldse realiseerusid, vaid kui suurt kasu ta taotles. Seega pole tähtis S.Kuke apellatsioonis väidetu, et kohus pole tema saadud kriminaaltulu suurust kindlaks teinud ega ka V.Švaiko kaitsja väited sellest, et süüdistataval polnud raha ja ta oli sunnitud mobiiltelefoni pandimajja viima. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavate poolt grupis suures koguses narkootilise aine käitlemine kindla eesmärgiga ehk kavatsetusega saada narkootiliste ainete käitlemisel suurt varalist kasu, on maakohtu poolt seaduslikult tõendite kogumile tuginevalt, loogiliselt ja veenvalt põhistatud ning nende poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud ja esitatud apellatsioonide väited maakohtu järeldusi kahtluse alla ei sea. 10. Maakohus on otsuse põhiosas motiveerinud

§ 184

lg 5 p 2 alusel ja § 832 lg 1 sätestatud vara laiendatud konfiskeerimise kohaldamist. J.Ku apellatsioonis ei ole kohtu vastavasisulist järeldust eraldi vaidlustatud. Kohtukolleegium peab seetõttu vajalikuks vaid märkida, et maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-4-11 sedastatule, et

§ 832

lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Vastavalt

§ 832lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav.

Kohtulikul arutamisel tuvastati, et süüdistatava pangakontodele kantud 500 580.00 krooni on käsitatav kriminaaltuluna, mis tuleks

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida.

Selliseks järelduseks andis vaidlustatud otsusest nähtuvalt alust legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdlus. Tõendite uurimise tulemina asus kohus seisukohale, et süüdistatav ei suutnud veenvalt selgitada ega esitada tõendeid selle kohta, et kõnealused summad oleksid omandatud seaduslikult. Kuna need summad on ära tarvitatud, kohaldati õigustatult

§-s 84 sätestatud konfiskeerimise asendamist. Kolleegiumil puuduvad veenvad põhjused kriminaalasjas kogutud ja otsuses esitatud tõenditele maakohtu poolt antud hinnangut muuta. 11. Maakohus on kõikidele süüdlastele mõistnud 8 aastase vangistuse.

§ 184

lg 21 sanktsioon näeb ette kuue kuni kahekümneaastase vangistuse ja ka eluaegse vangistuse. Seega on kohus süüdistatavaid karistanud sanktsiooni miinimummäärale ligilähedase karistusega. 9 J.K on apellatsioonis sidunud temale kergema karistuse mõistmise tema poolt toimepandud teo ümberkvalifitseerimisega kergema kuriteo järgi. Ringkonnakohus sellist taotlust ei rahuldanud ning seega pole ülalnimetatud põhjusel alust temale mõistetud karistuse muutmiseks. V.Švaiko kaitsja palus apellatsioonikohtu istungil süüdistatavale kergema karistuse mõistmist arvestades tema väiksemat rolli toimepandud kuritegudes, leides, et V.Švaiko polnud teistega võrdväärne partner. Kolleegium leiab, et nimetatud asjaolu on maakohus juba karistuse mõistmisel arvestanud ja see on ka otsuses selgelt esitatud. V.Švaiko karistusmäära, mis on analoogne teiste süüdistatavatega, on maakohus samuti põhistanud. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt süüdlase isikule hinnangu andmisel ei saanud kohus jätta tähelepanuta fakti, et V.Švaiko on ainukesena varem karistatud suures koguses narkootikumide käitlemise eest. Maakohus on mõistetud karistusi põhjendanud ja kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid

§ 56väärale kohaldamisele, ei esine. 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p 1 , 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28. veebruari 2011 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 10