Obsah (9)

§ 199§ 121§ 215§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuaril 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-20-5392 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtul

§ 199

lg 2 p-de 4, 5, 7 ja 8 järgi 2 aasta vangistusega,

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 215

lg 2 p 1 järgi 8 kuu vangistusega ning

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis Meelis Aasale liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel jäi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. Kohus määras, et koheselt kuulub ärakandmisele1 aasta vangistust alates 06.06.2020. Ülejäänud karistuse osa, 11 kuud 25 päeva vangistust, jäeti

§ 74

alusel täitmisele pööramata, kui Meelis Aas ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab kontrollnõudeid ja

§ 75

lg-s 2 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 10.11.

1. 1.
2. Tartu Maakohus määras Meelis Aasale 19.04.
3. a määrusega katseajaks täiendava kohustuse anda laboratoorseid vereanalüüse alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks. 1 Kohtumäärus jõustus 18.05.
4. 1.
5. Tartu Maakohus pööras 12.09.
6. a määrusega Meelis Aasale Tartu Maakohtu 21.10.
7. a otsusega mõistetud vangistuse 11 kuud 25 päeva täitmisele. Kohtumäärus jõustus 29.09.
8. Meelis Aas asus vangistust kandma 17.10.
10. Tartu Vangla esitas 07.12.2022 Tartu Maakohtule materjalid Meelis Aasa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Meelis Aasa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
11. Tartu Maakohus jättis 06.01.
12. a määrusega Meelis Aasa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
13. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Meelis Aasa suhtes on täidetud tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivsena tõi maakohus välja, et Meelis Aasal on elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele, toetavad lähedased, vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad ning vabaduses on süüdimõistetu avaldanud soovi pöörduda alkoholiprobleemiga abi saamiseks psühhiaatriakliinikusse, osaleda sotsiaalprogrammis, võtta ennast Töötukassas arvele ja asuda esimesel võimalusel ametlikult tööle. 3.
14. Meelis Aas kannab karistust erinevate kuritegude toimepanemise eest, milleks on vargused, alaealise kehaline väärkohtlemine, võõra vallasasja omavoliline kasutamine isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ning korduv mootorsõiduki joobes juhtimine. Kuigi süüdimõistetu on avaldanud motivatsiooni ja soovi ennetähtaegse vabanemise korral mitmete lisakohustuste võtmiseks, puudus maakohtul veendumus, et isik käitub vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral õiguskuulekalt. Maakohtu eelmärgitud järelduse aluseks on kohtu poolt tuvastatud negatiivsed asjaolud, mille hulgas tuleb välja tuua süüdimõistetu isiku, varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Meelis Aasa on kriminaalkorras karistatud neljateistkümnel korral ja ta viibib vangistuses seitsmendat korda. Varasemalt on Meelis Aas olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid ei ole selle kohustustega saanud hakkama, mille tõttu on tingimisi kohaldatud karistused täitmisele pööratud. Käesolevalt soovib ta uut võimalust ja seda just elektroonilise valve seadmega, mis annaks võimaluse end tõestada, kuna on piiratum kui tavaline kriminaalhooldus. Samas oli süüdimõistetu enne käesolevat vangistust kriminaalhooldusel, kuid ka siis jätkas alkoholi tarvitamist ja karistus pöörati täitmisele. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need maakohtu hinnangul üles negatiivseid. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Meelis Aas ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 06.01.
16. a määruse peale esitas määruskaebuse Meelis Aas, kes palub tema vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest koos elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on olemas elukoht ja toetavad lähedased. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Meelis Aasa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 2
18. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on kohtumääruse põhjendustes tuginenud mh arhiveeritud karistusandmetele, mis aga ei ole lubatud. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Maakohus on viidanud määruses sellele, et Meelis Aasa on 14 korda kriminaalkorras karistatud, kuid karistusregistri väljavõtte andmetel on tal vaid üks kehtiv karistus. Ringkonnakohus selgitab, et olenemata vangla iseloomustuses märgitust, tuleb kohtul lähtuda vaid kehtivatest karistustest. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest välja viited Meelis Aasa korduvkaristatusele.
19. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viited kustunud karistustele toonud kaasa Meelis Aasa ebaõiget vabastamata jätmist.
2. Meelis Aasa suhtes saab lugeda positiivseks nii elukoha olemasolu kui ka lähedaste toetuse. Samuti on ta vanglas viibides käitunud õiguskuulekalt, on maakohtus toimunud istungil avaldanud soovi minna alkoholisõltuvuse ravile Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse ning nõustunud vabatahtlikult elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla iseloomustuse andmetel soovib ta osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, Eesti Töötukassas ennast arvele võtta ning tööle asuda. Vaatamata eelnevale on ringkonnakohus seisukohal, et süüdimõistetu isik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja võimetus alluda kriminaalhooldusele kaaluvad üle eelmärgitu ning hinnates kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei ole Meelis Aasa vabastamine põhjendatud.

1. Kuigi Meelis Aasal on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, on teda karistatud mitme erineva kuriteo toimepanemises. Nii kannab ta vangistust varguste eest, alaealise tütre korduva kehalise väärkohtlemise eest, võõra sõiduauto ajutise omavolilise kasutamise eest ning kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Seega ohustab süüdimõistetu mitut erinevat õigushüve, puutumata ei ole jäänud ka kõige lähedasemad inimesed. Peamiseks kuritegude toimepanemise teguriks on olnud nii alkoholi tarvitamine kui puudulikud sissetulekud. Kuivõrd täitmisele pööratud vangistuse osa oli alla aasta, ei koostatud temale individuaalset täitmiskava ning vangla iseloomustuse andmetel ei ole tema riskidega käesoleva vangistuse ajal tegeletud.
2. Isegi kui möönda, et Meelis Aas tõesti soovib elada vabaduses seadusekuulekalt, ei ole see lihtne. Nii tuleks süüdimõistetul leida endale töökoht, mis tagaks tema piisava sissetuleku ja vähendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Varasemalt on ta küll olnud tööga hõivatud, kuid töösuhted on jäänud lühiajaliseks. Lisaks ei ole ta vangla iseloomustuse järgi näinud alati vajadust töökohta omada. Tema vastu on nõudeid u 10 000 eurot. Lähedased on valmis teda küll toetama, kuid varasemad kuriteod näitavad, et see ei taga piisavaid vahendeid äraelamiseks, sh kahe alaealise lapse ülalpidamiseks ja rahaliste nõuete tasumiseks. Kuna vabanedes puudub Meelis Aasal garanteeritud töökoht, säilib oht uuesti varguste teel hõlptulu teenimiseks. 3
3. Väheoluline ei ole ka Meelis Aasa alkoholiprobleem. Nii on vangla iseloomustusest näha, et kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. Seda kinnitas süüdimõistetu maakohtus toimunud kohtuistungil. Olenemata sellest, et Meelis Aasal oli keeld kriminaalhoolduse ajal tarvitada alkoholi, ei suutnud ta sellest hoiduda ja rikkus korduvalt seda kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul ei tagaks ka sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine alkoholist hoidumist, kuna katseajal oli talle see programm juba määratud. Meelis Aas käis kohal üks kord ning kahel korral puudus, kuna oli alkoholi tarvitanud. Seega ei vähendaks ei alkoholi tarvitamise keeld ega ka sotsiaalprogrammis osalemise kohustus alkoholi liigtarvitamisest tulenevaid ohte. Mis puutub psühhiaatriakliinikusse ravile minemist, siis need lubadused jäävad paraku paljasõnaliseks. Ringkonnakohtul puudub usk, et süüdimõistetu oma plaanid vabaduses realiseerib. Nii oli tal juba varem (sh kriminaalhoolduse ajal) võimalik pöörduda ravile, kuid seda ta ei teinud. Pigem on tegemist avaldusega, mis on kantud pelgalt soovist vangistuse kandmiselt kiiremini vabaneda. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et on suur tõenäosus, et Meelis Aas asub vabaduses alkoholi tarvitama, mis aga viib uute kuritegude toimepanemiseni.
4. Lisaks ei räägi Meelis Aasa vabastamise kasuks kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. Kohus karistas Meelis Aasa osalise reaalse vangistuse, jättes ülejäänud vangistuse osa tingimisi kandmiseks. Vaatamata sellele, et Meelis Aas kandis ära ühe aasta vangisust, ei motiveerinud see teda kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täitma, et ülejäänud karistus ära kanda vabaduses olles. Ta rikkus korduvalt nii registreerimiskohustust kui ka alkoholi tarvitamise keeldu, samuti ei käinud sotsiaalprogrammi kohtumistel. Kuigi kohus andis talle võimaluse oma käitumist muuta, jättes pärast esimese erakorralise ettekande esitamist ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramata, jätkas Meelis Aas rikkumiste toimepanekut. Ringkonnakohus on seisukohal, et varasem ebaõnnestunud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmine näitab, et kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole tema puhul sobilikud ega aita täita karistuse eesmärke. Lisaväärtust ei anna tema puhul ka elektroonilise valve kohaldamine, kuna on kaheldav, et ta suudab sellele alluda. Samuti ei takista see alkoholi liigtarvitamist ega ka uute kuritegude toimepanemist. Vanglas distsiplinaarkaristuste puudumine on kiiduväärt, kuid ainuüksi sellest ei saa järeldada, et Meelis Aas suudab õiguskuulekalt käituda ka vabaduses, kus on ahvatlusi ja võimalusi neile järele anda oluliselt rohkem.
5. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada siis, kui temast tulenev uute kuritegude toimepanemise risk on selleks piisavalt madal ning tema edasine mõjutamine kriminaalhoolduse kaudu annaks efektiivsema tulemuse. Arvestades eeltoodut leiab kohtukoosseis, et Meelis Aasa puhul see nii ei ole. Kuna varasem kriminaalhooldus ei avaldanud Meelis Aasale piisavat mõju, ei ole alust arvata, et see saavutaks edu ka nüüd.
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 jääb Tartu Maakohtu
7. jaanuari
8. a määrus sisuliselt muutmata, kuid ringkonnakohus jätab sellest välja viited Meelis Aasa korduvkaristatusele. Meelis Aasa määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4