lg 2 p 4, 5, 7, 8,
lg 2 p 1,
lg 2 p 2, 3,
lg 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat, millest kandmata 11 kuud 25 päeva, tingimisi katseajaga 3 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Merilyn Enders Süüdimõistetu Meelis Aas (isikukood: 38106146013; elukoht: xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx) Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja
Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne. 2. Määrata Meelis Aasale
lg 4 alusel lisakohustusena hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust, süüdi tunnistatud
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust, süüdi tunnistatud
lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust, süüdi tunnistatud
lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemisega mõisteti Meelis Aasale liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 28.-29.01.2020 ja 20.-22.05.2020.a, s.o 5 päeva mõistetud karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 aasta vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud mõistetud vangistus 11 kuud 25 päeva jääb tingimisi kohaldamata. Meelis Aasale määrati katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 11 kuud 25 päeva ei pöörata täitmisele, kui Meelis Aas ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 2 p 2 alusel määrati Meelis Aasale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel katseajaks lisakohustus teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT) kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. M. Aas on vastava nõusoleku andnud 11.04.2022 registreerimisel. KOHTU PÕHJENDUSED 3. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui 3 süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 21.10.2020 otsusega on Meelis Aas süüdi tunnistatud
lg 2 p 4, 5, 7, 8,
lg 2 p 2, 3,
lg 2 p 1 ja
lg 2 järgi ning liitkaristuseks mõistetud 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 28.-29.01.2020 ja 20.-22.05.2020.a, s.o 5 päeva mõistetud karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 aasta vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud mõistetud vangistus 11 kuud 25 päeva jääb tingimisi kohaldamata. Meelis Aasale määrati katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 11 kuud 25 päeva ei pöörata täitmisele, kui Meelis Aas ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 2 p 2 alusel määrati Meelis Aasale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 2 p 4 alusel lisakohustusena hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning edaspidi käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku poolt 4 kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.