lg 2 p 4, 5, 7, 8,
lg 2 p 1,
lg 2 p 2, 3,
lg 2 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat, millest kandmata 11 kuud 25 päeva, tingimisi katseajaga 3 aastat Tartu Maakohtu 12.09.2022 määrus, millega pöörati Meelis Aasale Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2020 otsusega mõistetud kandmata vangistus 11 kuud 25 päeva täitmisele Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Toomas Koitmäe Süüdimõistetu Meelis Aas (isikukood: 38106146013; vabanemisjärgne elukoht: xxxxxxxxx xx -x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust, süüdi tunnistatud
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust, süüdi tunnistatud
lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust, süüdi tunnistatud
lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemisega mõisteti Meelis Aasale liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 28.-29.01.2020 ja 20.-22.05.2020.a, s.o 5 päeva mõistetud karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 aasta vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud mõistetud vangistus 11 kuud 25 päeva jääb tingimisi kohaldamata. Meelis Aasale määrati katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistust 11 kuud 25 päeva ei pöörata täitmisele, kui Meelis Aas ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
Tartu Maakohtu 12.09.2022 määrusega pöörati Meelis Aasale Tartu Maakohtu
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes
lg 2 p 2, 4, 9 alusel järgnevad kohustused:
lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi – kuna alkoholi tarvitamisel on otsene seos isiku toime pandud kuritegudega.
lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Töökohustus piirab tema vaba aega, mida täita alkoholi tarbimisega.
lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Meelis Aasa ennetähtaegseks vabastamiseks nõustub ta Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Meelis Aasa tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Elama asub xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxx. Antud korteris elab üksi ja lapsed käivad üle nädala tema juures. See elamispind kuulub tema emale. Töökohta hetkel ei ole, aga plaanis on koheselt otsima hakata töötukassa vahendusel ja esimesel võimalusel tööle minna. Andmed, mis on kinnipeetava iseloomustuses antud, on õiged. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Lubab, et kui jalavõruga vabaneb enne tähtaega vangistusest, siis võtab Jämejala psühhiaatriakliinikuga ühendust, et abi saada. Midagi head see alkohol kaasa ei ole toonud, pigem ära rikkunud. Kui sellest lahti saab, siis saab ajapikku ree peale tagasi. Narkootikume 15-20 aastat tagasi on proovinud ja omandanud. Alkohol on soodusteguriks olnud tema puhul uute kuritegude toimepanemisel. Kriminaalhooldaja poolt ette pandud tingimusi ja kohustusi on nõus täitma. Oma varasemale kuritegude toimepanemisele ja sellele käitumisele on raske hinnangut anda, tagasi võtta ei saa, mida teinud on. Pöördumise psühhiaatriakliinikusse võiks ka kohustuseks panna. Üritab alkoholist lahti saada ja mitte oma lastele häbi teha. II Kohtu põhjendus
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Meelis Aas on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda
lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele.
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena tuleb arvestada Meelis Aasal elukoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Meelis Aasa ema on andnud nõusoleku, et vabanemise korral asub Meelis Aas elama aadressil xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxx ning samuti on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku kogutud andmetest nähtuvalt on võimalik 3 eelmärgitud elukohas elektroonilist valvet kohaldada. Samuti väärivad positiivsete asjaoludena märkimist, et Meelis Aas on avaldanud soovi oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks pöörduda abi saamiseks psühhiaatriakliinikusse, avaldanud soovi sotsiaalprogrammis osalemiseks ning võtma end koheselt Töötukassas arvele ja esimesel võimalusel ametlikult tööle asumiseks ning lisaks eeltoodule vangistuses distsiplinaarkaristuste puudumine. Negatiivseteks asjaoludeks on süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Meelis Aas kannab karistust erinevate kuritegu toimepanemise eest liitkaristusena (vangistus 2 aastat, millest kandmata 11 kuud 25 päeva). Toimepandud kuritegudeks on vargused, kehaline väärkohtlemine alaealise suhtes, võõra vallasasja omavoliline kasutamine isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ning korduv mootorsõiduki joobes juhtimine. Kuigi süüdimõistetu on avaldanud motivatsiooni ja soovi ennetähtaegse vabanemise korral mitmete lisakohustuste võtmiseks, puudub kohtul veendumus, et isik käitub vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral õiguskuulekalt. Kohtu eelmärgitud järelduse aluseks on kohtu poolt tuvastatud negatiivsed asjaolud, mille hulgas tuleb välja tuua süüdimõistetu isiku, varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Meelis Aasa on kriminaalkorras karistatud neljateistkümnel korral ja viibib vangistuses seitsmendat korda. Varasemalt on Meelis Aas olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid ei ole selle kohustustega saanud hakkama, mille tõttu on tingimisi kohaldatud karistused täitmisele pööratud. Käesolevalt soovib uut võimalust ja seda just elektroonilise valve seadmega, mis annaks võimaluse end tõestada, kuna on piiratum kui tavaline kriminaalhooldus. Samas oli süüdimõistetu enne käesolevat vangistust kriminaalhooldusel, kuid ka siis jätkas alkoholi tarvitamisega ja karistus pöörati täitmisele. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Meelis Aas ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Meelis Aasa ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.