KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- juuni 2020 1-19-7031 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik F.W (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- mai
- a määrus F.W kaitsja vandeadvokaadi abi Dmitri Koroljov, määratud korras Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- mai
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must F.W-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulu suuruseks 175,14 (sada seitsekümmend viis eurot ja neliteist senti), sealhulgas käibemaks 29,19 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks F.W-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 175,14 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- F.W tunnistati süüdi Viru Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 8 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
- oktoobri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuud ja 26 päeva vangistust, võrra. F.W-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestatakse alates
- oktoobrist
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- novembril
- Vangla ega prokuratuur F.W kandmisest ei toeta. vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse
- Viru Maakohtu
- mai
- a määrusega jäeti F.W karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Karistusregistri andmetel on F.W-l 3 kehtivat kriminaalkaristust, kahel viimasel korral on teda karistatud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab varasematest karistustest vajalikke järelduste mittetegemisele. Eelmise, Viru Maakohtu
- oktoobri 2018 otsusega, asendati F.W-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Karistus pöörati täitmisele, kuna F.W hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja rikkus KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõuet. Viimase kuriteo pani F.W toime pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist. Tal on diagnoositud narkosõltuvus. Positiivseks võib pidada vangistuses programmide „Värav“ ja „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuste läbimist ning osalemist OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes. Sellest nähtub motivatsioon sõltuvusega tegeleda. Samas ei saa sellest järeldada, et F.W on sõltuvusest vabanenud ning suudab hoiduda narkootikumide tarvitamisest. Viru Maakohtu
- augusti 2019 määruses märgitakse, et „F.W selgitustest nähtub, et ta ei ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi selleks, et loobuda narkootikumide tarvitamisest“.
- Positiivsena arvestas kohus F.W töötamise vangistuses ja vabanemisel töökoha olemasolu. Samas oli F.W-l ka enne vangistust regulaarne sissetulek, ent suurem osa sellest kulus narkootikumide ostmisele. Seega võib narkootikumide tarvitamise jätkamine vabaduses mõjutada isiku materiaalset toimetulekut ning on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Materiaalset toimetulekut mõjutavad ka tasumata rahalised nõuded (4842 eurot). Ka alkoholi tarvitamine võib olla uue kuriteo riskifaktoriks, sest viimase kuriteo pani F.W toime alkoholijoobes.
- Positiivsena arvestas kohus veel distsiplinaarkaristuste puudumist ning keeleõppes osalemist ja head suhtumist enesetäiendamisesse. F.W-l on elukoht ühiselamus.
- Kokkuvõtlikult leidis kohus siiski, et positiivsed asjaolud negatiivseid üle ei kaalu. Ka vangla ja prokuratuur on F.W vabastamisele vastu. Kohtul puudus kindlustunne, et F.W käitumiskontrollile allutamine hoiaks ära uute kuritegude toimepanemist ning et ta oleks sel korral motiveeritud käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid täitma. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega F.W tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
- Kohus on rikkunud diskretsiooniõigust, mis tingib määruse tühistamise.
- Kohus jättis F.W vabastamata narkosõltuvuse tõttu, pidades seda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Sellise järeldusega ei saa nõustuda. Süüdlane tuleks tingimisi vabastada, kui vangistuse eesmärgid on täidetud juba enne karistustähtaja lõppu. Narkosõltuvusega seonduvad eesmärgid ja tegevused on planeeritud individuaalses 2
(5)täitmiskavas ning need on täies ulatuses täidetud. Suuremat tuge ei ole vangla valmis pakkuma. Määruses on viidatud Viru Maakohtu
- augusti
- a määrusele, mille kohaselt ei ole süüdlane teinud reaalseid jõupingutusi narkootikumide tarvitamisest loobumiseks. Kaitsja arvates on olukord oluliselt muutunud: F.W on teinud narkootikumide tarvitamisest loobumiseks reaalseid jõupingutusi, mida näitab aktiivne ja tulemuslik osalemine sotsiaalprogrammides ja sõltuvusest vabanemise nimel töötamine. Ka vangla hinnangul on süüdlane motiveeritud narkosõltuvusest vabanema. Ta on andnud ka nõusoleku KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud käitumiskontrolli abinõu kohaldamiseks. Selliseid asjaolusid enne F.W vangistusse sattumist ei esinenud. Neile asjaoludele oleks pidanud ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel panema suurema kaalu. Narkosõltuvusega ei saa õigustada isiku enne tähtaega vabastamata jätmist, sest vastasel juhul oleks seadusandja selle sõnaselgelt ette näinud. Vangistuse edasikandmine ei aita süüdlasel narkosõltusvusest vabaneda.
- F.W ei nõustu kohtuga, et nõuded summas 4 842,00 eurot on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Töökoht tagab talle regulaarse sissetuleku. F.W-l on kindel elukoht ning vajaduse korral aitab teda kommunaalkulude ja hädavajalike esemete soetamisel kohalik omavalitsus. Süüdlase toimetuleku ja uue kuriteo riski maandavad ka sotsiaalse iseloomuga õigusnormid (TMS §-d 66 ja 131-132, SHS § 131jj). Vabanemisfondi kogutud rahale ei või sissenõuet pöörata. Lisaks ei aita vangistuses viibimine kaasa kohustuste täitmisele ning kinnipidamisasutuses saadav tasu ei ole võrreldav vabaduses saadava töötasuga selleks, et rahuldada rahalisi kohustusi. Vanglas olles rahalised nõuded üksnes suurenevad viivitusintresside võrra. Süüdlasel oleks võimalik pöörduda vabanemisel võlanõustamisele. Välistatud ei ole aegumise vastuväitele tuginemine, rahaliste kohustuste ajatamine või maksegraafikus kokkuleppimine. Süüdlane on väljendanud valmisolekut ning andnud nõusoleku KarS § 75 lg 2 p-s 4 sätestatud käitumiskontrolli abinõu kohaldamiseks.
- Süüdlane ei nõustu kohtu argumentidega ka alkoholiga seotud riskide osas. Tal ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud. Seega ei ole raske alkoholi tarvitamisest loobuda. Samas on ta andnud nõusoleku KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud abinõu kohaldamiseks ning nõustub võtma KarS § 75 lg-s 4 toodud kohustuse. Kuigi F.W pani viimase teo toime alkoholijoobes, on seda kaalutlusotsuse tegemisel üle tähtsustatud. Kuriteo asjaolude tähtsus ajas väheneb ning nendele ei tohiks ennetähtaegse vabastamise menetluses omistada suurt kaalu.
- Positiivsed asjaolud kaaluvad negatiivse üle ning on palju kaalukamad. Täidetud on ennetähtaegse vabastamise eeldused. Süüdlane on teinud kõik endast oleneva edasiseks õiguskuulekaks eluks ning neid jõupingutusi ei tohiks märkamata jätta. Lisaks on ta valinud endale uue elukoha XXX . KarS §-ga 76 ette nähtud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega peab motiveerima kinnipeetavat töötama enda elu muutmise ja isiku parenemise nimel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-11-12-17, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on lugenud F.W puhul esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse täidetuks. 3
(5)- Kaitsja arvates tuleks süüdlane tingimisi vabastada, sest vangistuse eesmärgid on täidetud juba enne karistustähtaja lõppu: narkosõltuvusega seonduvad eesmärgid ja tegevused on täies ulatuses täidetud. Suuremat tuge ei ole vangla valmis pakkuma. Maakohtu viited Viru Maakohtu
- augusti
- a määrusele ei ole asjakohased, kuna olukord on oluliselt muutunud.
- Kohtukolleegium möönab, et F.W on teinud narkootikumide tarvitamisest loobumiseks vanglakaristust kandes jõupingutusi ning kahtlemata on selline asjaolu tunnustamist väärt. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga selles, et kohus poleks pidanud F.W narkootikumidega seotud probleemidele panema nii suurt kaalu. Kui isiku puhul on kuriteo ajendiks sõltuvusprobleemid, peab kohus paratamatult hindama, kas need riskid on piisavalt maandatud. Selle kõrval, et süüdlane vangistuses tõepoolest jõupingutusi teeb, tuleb arvestada, et tegemist on väga pikaajalise narkootiliste ainete tarvitajaga (iseloomustuse kohaselt alustas tarvitamist 15-aastasena). Süüdlase varasemat elukäiku arvestades on suur oht tagasilanguse tekkeks. Ringkonnakohus ei kahtlegi süüdlase soovis elada seaduskuulekalt, ent senini on see soov ka vangla iseloomustust arvestades avaldunud vaid lubadustes. F.W varasemat elukäiku iseloomustab korduvkaristatus. Kohtupraktikat arvestades on korduvkaristatute puhul uute kuritegude oht suur ning sõltuvused suurendavad sellist ohtu veelgi. Isiku varasemat elukäiku analüüsides on vangla näinud ohtu selliste kuritegude nagu röövimine, väljapressimine ja narkootiliste ainete käitlemine toimepanemiseks. Seega võib F.W toime panna raskeid kuritegusid.
- Kaitsja arvates seisneb diskretsiooni vale kasutamine veel rahalistele nõuetele liiga suure kaalu panemises, kuivõrd F.W-l oleks vabanemisel töökoht ning kommunaalkulude ja hädavajalike esemete soetamisel toetaks teda omavalitsus. Seadusega on talle tagatud sotsiaalne toimetulek ning süüdlasel oleks võimalik pöörduda võlanõustamisele.
- Kohtukolleegiumi arvates ei ole maakohus isiku vabanemisjärgsetele tingimustele ebaõiget kaalu omistanud. Kohus arvestas muuhulgas, et F.W töötas enne vangistust ning sai ka pensioni, ent kulutas suure osa sissetulekust narkootikumide ostmisele. Isiku varasemat elustiili arvestades ei saa olla kindel, et ta hakkaks tasuma võlgasid ning kasutama sissetulekut õiguskuuleka elu elamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on F.W-le omane probleemide lahendamise oskuse puudulikkus. Tema elustiil on riskiv ja hoolimatu ning kuritegude soodusteguriks on ka süüdlase seiklushimu. Seega on raske öelda, et töö- ja elukoha olemasolu kaalub üles maakohtu poolt välja toodud mittevabastamise argumendid. Määruses on välja toodud, et F.W kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel. Varasemad karistused ei ole seega mõjutanud teda oma eluviisi muutma, mistõttu puudub praegugi usk, et käesoleva vangistuse jooksul on F.W teinud lõplikud järeldused ning suudab varasema käitumismustri murda. F.W kuritegelik minevik ulatub juba tema kujunemisaastatesse, ega ole vaibumise märke ilmutanud.
- Olenemata sellest, kas süüdlane kohtu argumentidega nõustub või mitte, on ka vangla täheldanud F.W puhul uue kuriteo riski alkoholiga seotud valdkonnas. Riski näitab nii see, et viimase kuriteo pani F.W toime alkoholijoobes. Ka varasemalt on ta kui vägivallaga seotud kuritegusid toimepanemine alkoholijoobes. Ehkki tal tõepoolest ei ole alkoholist sõltuvust diagnoositud, on vanglas selle probleemiga tegeletud nii sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuste raames. Ka programmis „Värav“ käsitleti alkoholiteemat. Nii nagu õpituga üleüldiselt, on raske prognoosida, kuidas isik vabanedes saadud teadmisi kasutab. Kui F.W soov vabaneda alkoholist ja narkootikumidest on nii 4
(5)suur, nagu seda määruskaebuses väidetakse, ei tohiks see loogiliselt võttes kaduda ka karistuse ärakandmisel.
- Eeltoodud argumentidel ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga selles, et positiivsed asjaolud kaaluvad negatiivse üle ning on palju kaalukamad. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta F.W pingutusi õiguskuulekaks eluks, ent need pingutused ei tohiks olla vaid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise nimel. Töötamine enda elu muutmise ja parenemise nimel peaks olema püsiv ja elukestev.
- Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja kaitsealusega läbirääkimiseks 30 minutit ning määruskaebuse koostamiseks 120 minutit. Lisaks palub kaitsja hüvitada talle tasu sõidule kulutatud aja eest (Narva – Jõhvi arestimaja ja Viru Vangla – Narva, st 48 km jagatuna neljaga) 3,75 eurot ning samal marsruudil sõidukuludena 96 km eest (jagatuna neljaga) 7,20 eurot. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must riigi õigusabi tasu 175,14 eurot (sh käibemaks 29,19 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, § 17 lg-st 2 ja § 15 1 lg 1 p 2 leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel F.W kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Erkki Hirsnik 5
(5)