Obsah (6)

§ 201§ 91§ 90§ 242§ 38§ 88

4-24-2770 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 3. september 2024, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 3. september 2024, Paide kohtumaja Väärteoasja number

§ 201

lg 2 järgi Menetlusosalised Menetlusalune isik Z.D (isikukood XXX; elukoht x x x x x x x x x; EV kodanik; telefon x; e-post x, x x) Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur, esindaja Ragne Tõnts RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Z.D liiklusseaduse § 201 lg 2, § 242 lg 1 järgi ning karistada KarS § 63 lg 1 alusel

§ 201lg 2 järgi arestiga 20 (kakskümmend) päeva.

1. Aresti kandmine toimub Tallinna arestimajas (Linnaaru tee 5 Soodevahe 75322 Harju maakond). Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Z.D poolt karistuse kandmisele asumise aeg. VTMS § 205 lg 2 kohaselt kaebetähtaegade möödumisel või kaebemenetluse lõppemisel kohus saadab Z.D-le määruse, millal ta peab karistuse kandmisele ilmuma.
2. Kui Z.D ei ilmu määratud ajal karistust kandma, teeb kohus määruse tema sundtoomiseks arestimajja.
3. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
4. Edastada kohtuotsus Z.D-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Apellatsiooni võib esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 4-24-2770 Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi 27.07.2024 väärteoprotokolli kohaselt (väärteoasi nr 2630,24,002835) süüdistatakse Z.D selles, et tema 27.07.2024 kella 23.01 ajal x x x x - x – x - mnt x. km, juhtis mootorsõidukit x, reg nr x omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 26.11.
5. Kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti. Rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, § 88 lg 1, § 38 lg
6. Väärteo kvalifikatsioon liiklusseaduse § 201 lg 2, § 242 lg
7. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.
9. Z.D süüd kinnitavad tema kohtuistungil antud ütlused, ta tunnistas end tegude toimepanemises süüdi. Ta tunnistas, et tal ei kunagi juhtimisõigust olnud. Juhtis sõidukit, sest eelnevalt remontis seda, üks teine inimene pidi selle ära viima, aga ta ei tulnud ja siis viis ise sõiduki ära. Lubas sellel päeval ära viia (kohtuistungi protokoll, lk 1). 27.07.2024 sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse (tlk 2) kohaselt Z.D kõrvaldati sõiduki x reg. nr x juhtimiselt 27.07.2024 kell 23.01

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Asjaolu, et Z.D oli eelnevalt, s.o enne 27.07.2024 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kinnitab 26.11.2023 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tlk 6), mille kohaselt kõrvaldati Z.D mootorsõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 3 alusel 26.11.2023 kell 09.42 kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kõrvaldamine kehtib kuni kõrvaldamisaluse äralangemiseni. 27.07.2024 Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte (tlk 7) kohaselt Z.D-l puudub kehtiv juhtimisõigus.

§ 90

lg 1, 3 sätestavad, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Z.D-l ei olnud 27.07.2024 mootorsõiduki juhtimisõigust, ta oli 26.11.2023 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, see kõrvaldamine kehtis 27.07.2024, kuna kõrvaldamise alus ei olnud ära langenud. Seega on Z.D isikuks, kes on nimetatud

§ 201

lg 2 – ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kellel ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust ja ta oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 3. Samuti täitis Z.D

§ 242

lg 1 objektiivse koosseisu sellega, et rikkus

§ 38

lg 2 ja

§ 88

lg 1 nõudeid.

§ 88

lg 1 kohaselt juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument ja muud dokumendid, mida nõuab seadus; lg 2 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.

§ 38

lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. Z.D on kohtuistungil tunnistanud, et kontrollija küsis ta käest juhiluba ja isikut tõendavat dokumenti ning tal ei olnud neid kaasas (kohtuistungi protokoll lk 2). Politsei poolt Z.D-lt juhiloa ja isikut tõendava dokumendi küsimine ja see, et neid dokumente tal esitada ei olnud, on näha ka politsei parda- ja vormikaamera salvestiselt. 4-24-2770 4. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et Z.D on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teod, mis täidavad

§ 201lg 2, § 242 lg 1 sätestatud väärtegude objektiivse koosseisu.

5. Kohus on seisukohal, et Z.D pani mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise toime kavatsetult. Z.D teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti teadis, et politsei oli ta mootorsõiduki juhtimiselt 26.11.2023 kõrvaldanud ja kõrvaldamise alus ei olnud ära langenud. Z.D seletuse kohaselt juhtis ta mootorsõidukit, sest auto oli vaja ära viia. Seega oli mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta tema teadlik ja eesmärgipärane valik. Kohus leiab, et

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani Z.D toime otsese tahtlusega.

Ta ei ole avaldanud, et pole teadlik kohustusest mootorsõiduki juhtimisel kaasas kanda isikut tõendavat dokumenti, ta on öelnud, et tal ei olnud esitada ei juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti. Seega Z.D teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. 6. Tegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. 7. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Z.D poolt toime pandud teod vastavad

§ 201

lg 2, § 242 lg 1 sätestatud väärteokoosseisudele, teod on õigusvastased ja Z.D on nende toime panemises süüdi. 8. Kohus tunnistab Z.D

§ 201lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi.

Karistus 9. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest.

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva.

§ 242lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

10. Z.D on

§ 201

lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod 27.07.2024 toime pannud sõidukit juhtides, seega on väärteod toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 tuleb Z.D-le mõista üks karistus

§ 201lg 2 alusel, sest see näeb ette raskeima karistuse.

11. Kuivõrd

§ 201

lg 2 näeb ette ka rahatrahvi, kaalub kohus, kas Z.D on võimalik karistada rahatrahviga. 12. Karistusregistri teatiselt (tlk 8-11) ja Pärnu Maakohtu 8.01.2023 otsusest (tlk 12) nähtub, et Z.D on väärteokorras karistatud 26.11.2023 toimepandud teo eest

201 lg 2 järgi arestiga 20 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 20 tundi, karistus täidetud 15.02.

2. Lisaks sellele on Z.D-l ka 11 arhiveeritud kriminaalkaristust, enamus neist mootorsõiduki joobes juhtimise eest, viimati on teda karistatud vangistusega, mis asendati algselt üldkasuliku tööga, kuid hiljem pöörati osaliselt (3 kuud 27 päeva) täitmisele. Isikut iseloomustava teabena on lubatud arvesse võtta ka arhiveeritud karistusandmeid (RKKK 02.11.
3. a otsus nr 4-22-4139, p 14).
4. Eelnevad karistused näitavad, et tegemist ei ole juhusüüteoga. Z.D on eelnevalt karistatud liiklussüütegude toimepanemise eest, kuid ei varasem üldkasulik töö ega ka vangistus ei ole mõjutanud Z.D loobuma liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemisest. Eelkirjeldatud põhjustel ei ole rahatrahv Z.D-le sobivaks karistuseks. Kohus karistab Z.D arestiga.
5. Süü suuruse hindamisel on oluline, et ta rikkus mitut liiklusseaduse normi ja täitis ühe teoga kaks väärteokoosseisu, see suurendab süüd. Juhtimisõiguseta juhtimine on toime pandud kavatsetult, mis suurendab süüd. Kohus hindab Z.D süüd keskmisest suuremaks. 4-24-2770
6. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus.
7. Kohus eespool juba uuris Z.D liiklusrikkumisi ja talle määratud karistusi. Kohus leiab, et Z.D puhul on tegemist isikuga, keda eelnevalt määratud karistused ei ole mõjutanud liiklusrikkumistest loobuma, tegemist on nn saririkkujaga. Liiklusseadusega on sätestatud käitumisreeglid kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks. Olukorras, kus Z.D rikub tahtlikult liiklusreegleid, sest tal oli vaja seoses tööga autot juhtida, näitab, et ta seab esiplaanile isiklikud huvid ja ei hooli teiste liiklejate turvalisusest. Seega on Z.D-le karistust mõistes vaja arvestada ka õiguskorra kaitsmisega - ajal, mil Z.D kannab aresti, ei ole võimalik tal liikluses mootorsõiduki juhina osaleda.
8. Kohus ei pea põhjendatuks Z.D-le mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuna kohtu hinnangul selline karistus ei täida karistuse eri- ega üldpreventiivset eesmärki, samuti lähtuvalt süü suurusest. Varasemad karistused, s.h viimati aresti asenduskaristusena tehtud üldkasulik töö ei ole Z.D mõjutanud liiklusrikkumise toimepanemisest loobuma. Viie kuu möödumisel peale samasisulise teo eest karistuse ärakandmist juhtis ta taas mootorsõidukit kuigi tal ei ole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust olnud.
9. KarS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
10. Aresti kandmine toimub Tallinna arestimajas (Linnaaru tee 5 Soodevahe 75322 Harju maakond). Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Z.D poolt karistuse kandmisele asumise aeg. VTMS § 205 lg 2 kohaselt kaebetähtaegade möödumisel või kaebemenetluse lõppemisel kohus saadab Z.D-le määruse, millal ta peab karistuse kandmisele ilmuma. Kui Z.D ei ilmu määratud ajal karistust kandma, teeb kohus määruse Z.D sundtoomiseks arestimajja. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik