kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav E.M isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxx § 424 28. jaanuar 2020 lg 2 järgi Kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 15.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8532 karistatud
järgi 8 kuu pikkuse vangistusega, mis liideti 26.09.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva, mis asendati 357 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat Kehtivad väärteokaristused puuduvad Tõkend: vahistamine alates 04.12.2019 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.M
Arvata
lg 1 alusel E.M karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 30.08-01.09.2019, s.o 3 päeva, ning lugeda temal lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva. Määrata
lg-te 1, 2 ja 3 alusel, et E.M-ile mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust. Koheselt kantava karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg
lg 2 p 8 ja lg 4 alusel katseajaks järgnevad lisakohustused: - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine; - teha hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT(ehk süsivesikdefitsiitse transferriini) määramiseks (juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %). Võtta
MS § 180 lg 1 alusel E.M Uibolt riigi tuludesse sundraha 584 eurot ning riigi õigusabi tasu 296,40 eurot ja ekspertiisikulu 44 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on E.M-il õigus tasuda menetluskulu 924,40 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. E.M on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt 77,03 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tasumiseks vajalikud andmed (sh viitenumbrid ja pangakonto numbrid) sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku (https://www.e-toimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta sundraha summas 292 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel DVD-R plaat kõnesalvestisega ja CD-plaat rinnakaamera 2 salvestisega kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on E.M toime pannud kuriteona:
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema, olles 15.11.2017 karistatud Harju Maakohtu 15.11.2017 otsusega joobeseisundis juhtimise eest ja mille eest mõistetud karistus ei ole veel kustunud: - juhtis uuesti, 30.08.2019 kella 22.33 ajal Harjumaal, Vatsla külas, Tamme tee 51 juures mootorsõidukit Toyota Verso registreerimismärgiga XXX XXX , olles joobeseisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,93 mg/g (tuvastatud EKEI uuringuakti nr 1235T). - juhtis uuesti 04.12.2019 kella 17.48 paiku Viljandi linnas Raua tn – Metsküla tee ristmikul mootorsõidukit Volvo FH registreerimismärgiga 005BPB koos haagisega XXX XXX , olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,99 mg/l kohta. Nimetatud tegevustega rikkus E.M kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe:
lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt arvata karistuseaja hulka E.M poolt eelvangistuses viibitud aeg 30.08-01.09.2019, so 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 1 aasta 11 kuud 27 päeva.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud vangistust. Koheselt kantava karistuse kandmise alguseks lugeda 04.12.2019. Ülejäänud 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust jätta E.M suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui E.M ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires 3 kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.
Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. Süüdistatav E.M nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi ühe aasta jooksul järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Raul Tosmannile kohtueelses menetluses määratud tasu summas 296,40 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamiseks tekkinud ekspertiisi kulud summas 44 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot. E.M on võtnud endale vabatahtliku kohustuse vereproovide andmiseks, mis võimaldab kriminaalhooldajal kontrollida, et süüdimõistetu on muutnud oma alkoholi tarbimise harjumusi. Antud kohustusega kaasneb E.M-ile täiendav rahaline kohustus, mille tõttu peab prokurör põhjendatuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista E.M lt menetluskuluna välja sundraha summas 584 eurot, kaitsjatasu summas 296,40 eurot, ekspertiisitasu 44 eurot, so kokku 924,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 292 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 924,40 eurot, tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 4 Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista E.M süüdi
Samuti tuleb E.M lt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tartu Maakohtu 06.12.2019 määrusega on E.M vahistatud kaheks kuuks alates 04.12.
p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. ASITÕEND Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb DVD-R plaat kõnesalvestisega ja CD-plaat rinnakaamera salvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.