4-24-1837/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-24-1837 (2330,20,000256) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus J.M-ile asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane J.M (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri
7. jaanuari
8. a otsusega 1 lg 1 järgi rahatrahvi ga 65 väärteoasjas nr 2330,20,000256 karistati J.M-i NPALS § 15 trahviühikut, s.o 260 eurot. Otsus jõustus
9. veebruaril
11. Kuna J.M ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
12. märtsil 2020 täitemenetlus. Selleks hetkeks oli rahatrahv täies ulatuses tasumata.
13. mail 2024 teavitas kohtutäitu r kohtuvälist menetle jat rahatrahvi täitmise võimatusest.
14. Ida Prefektuur esitas
15. mail 2024 Viru Maakohtule taotluse asendada J.M-i rahatrahv arestiga.
16. Viru Maakohtu
17. juuni
18. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja J.M-i rahatrahv 65 trahviühikut summas 260 eurot asendati 6 päevase arestiga.
19. VTMS § 211 lg 1 teeb kohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § -le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtu hinnangul tuleb rahatrahv asendada arestiga ja üldkasuliku töö määramine võimalik ei ole.
20. J.M-i on kriminaalhooldusel viibinud. Küll aga pöörati t ema karistus täitmisele, sest ta tarvitas käitumiskontrolli ajal narkootikume. J.M-il on narkosõltuvus. Viimati tarvitas ta narkootikume vahetult enne vangistust. Kohus ei ole veendunud, et J.M suudaks sõltuvusest tingituna nõuetekohaselt ära teha üldkasuliku töö tunnid. Ka ei ole usutav, et ta tasuks rahatrahvi pärast vangistusest vabanemist. Tema võlgnevused on suured. Isegi kui J.M asuks ametlikult tööle, ei oleks praeguse rahatrahvi tasumine lähiajal reaalne.
21. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J.M, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja võimaldada tal teha üldkasulikku tööd. Ta soovib oma elu muuta ja rohkem vangistuses viibida. Ringkonnakohtu järeldused
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud J.M-i rahatrahvi arestiga.
23. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et J.M-il on määratud rahatrahv tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, J.M-il ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud.
24. Kuna J.M ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes
25. märtsil 2020 täitemenetlus t.
26. mail 2024 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat täitemenetluse lõpetamisest. Ida Prefektuur esitas
27. mail 2024 Viru Maakohtule taotluse asendada J.M-i rahatrahv arestiga, mille maakohus ka rahuldas.
28. J.M taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 annab kohtule aresti asendamisel üldkasulikku tööga kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Sellest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane jätab üldkasuliku töö tegemata. J.M-i puhul on see oht reaalne. Tal on neli kehtivat kriminaalkaristust ja 11 kehtivat väärteokaristust. Ta on varasemalt korduvalt kriminaalhooldusel viibinud, kui suuremalt jaolt on need ebaõnnestunud, sest ta ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid. Seetõttu saab öelda, et tegemist on äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta määratud tunnid korrakohaselt ära teeks. Ühtlasi ei ole ringkonnakohus veendunud, et pärast sellist karistatust, sealhulgas korduvat vangistuses viibimist, muudaks üldkasuliku töö tegemine, kui vabadusekaotuslikust karistusest kergem meede, tema hoiakuid ja suhtumist sedavõrd, et ta enam taolisi õigusrikkumisi toime ei paneks. Sellest tulenevalt ei ole sellekohase riski olemasolul õigustatud asendada temale mõistetud arestipäevi üldkasuliku tööga ja arest tuleb pärast kriminaalkorras mõistetud vangistuse vabanemist ära kanda.
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg -st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p -st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
30. juuni
31. a määruse muutmata ja J.M-i määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2