) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas hagiavalduses kompromissettepaneku, mille kohaselt kui kostja tasub 70 eurot leppetrahvide katteks + ½ sissenõudmiskuludest + 82,50 eurot riigilõivust + ⅔ esindajakuludest, loeb hageja võlgnevuse tasutuks. Hageja pidas võimalikuks ka tasumist maksegraafiku alusel. Hageja kohtupoolse kompromissettepanekuga ei nõustunud ja leidis, et see sisuliselt normaliseerib ja kinnitab olukorda, kus mõistlik ongi parkimistingimusi rikkuda ja leppetrahvidele mitte reageerida, sest kohtumenetluses on võimalik sõlmida kompromisse, mille puhul parkimisoperaator maksab ise peale kostja rikkumistele (leppetrahvid 110+riigilõiv 100 = 210, rääkimata lisandunud õigusabikulust, mida ei osutata hagejale tasuta). Kostja seisukohad
) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2).
lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
lg 4 järgi kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 108 lg 1 järgi saab kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTsKO 3-2-1-80-16, p 19). Parkimislepingu tingimuste p-st 3 tuleneb, et „Sõiduki kasutaja on kohustatud EP-le parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenematanädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljapoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.“. Parkimistingimuste all oleva teabe kohaselt oli parkimiskella kasutades võimalik Tondi 55 parkimisalal parkida 15 minutit. 30 minutit parkimist maksis 50 senti ja 24 tundi 5 eurot. Linnamäe tee 3 parkimisalal oli parkimiskella kasutades võimalik tasuta parkida kaks tundi. 30 minutit parkimist maksis 50 senti ja 24 tundi 5 eurot. Kuna sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimise algusaeg fikseeritud ja sõiduki suhtes parkimistasu maksmise kohustuse kontrollimisel tuvastas hageja, et parkimise eest on tasumata, esitas hageja 03.02.204 kell 13.26 leppetrahvinõude nr 1410 3022 4132 6270 (dtl 31) ja 17.05.2024 kell 17.55 leppetrahvinõude nr 0371 7052 4175 5504 (dtl 35). Seega on leidnud tõendamist, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi. 11. Tondi 55 parkimisala parkimistingimuste punkt 7 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimislepingu rikkumise korral hagejale leppetrahvi 55 eurot (dtl 40), mis on vastavalt kohtupraktikale mõistlikus summas. Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus esitada kostjale Tondi 55 parkimisalal parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvinõue summas 55 eurot. 12. Linnamäe tee 3 parkimistingimuste punktis 5 on leppetrahvi summa märgiti erinev. Kehtestatud on nii 40 euro (dtl 48), kui ka 55 (dtl 52, 53) suuruse leppetrahvinõude tasumise kohustus. Arvestades, et hageja tüüptingimused on alal leppetrahvisumma osas erinevad, ei ole võimalik tuvastada, millises leppetrahvinõude summas on pooled kokku leppinud.
lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Antud juhul tuleks tõlgendada, et pooled on Linnamäe tee 3 parkimisalal leppinud kokku leppetrahvi tasumise kohustuses parkimislepingu rikkumisel summas 40 eurot. Tuginedes eeltoodule ning lähtudes, et kohus tuvastas, et kostja rikkumis 17.05.2024 Linnamäe tee 3 parkimisalal parkimistingimusi, oli/on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 40 eurot. 5 13. Hagejal on
lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas
lg 1 p 1 ja
lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes hagejale leppetrahvide eest tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevus 95 eurot, mis on esitatud Tondi 55 ja Linnamäe tee 3 parkimisalal parkimistingimuste rikkumise eest. Seoses kostja väitega, et kostja seaduslik esindaja ei ole nimetatud kuupäevadel sõidukit parkinud, sest ei olnud sellel ajal sõiduki kasutaja, selgitab kohus järgmist. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Kuna Transpordiametilt saadud teabe kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal kostja ja kostja ei ole tõendanud, kes sõidukit leppetrahvinõuete esitamise ajal kasutas ning kes võiks kanda vastutust parkimistingimuste rikkumiste eest, on nõue esitatud õige kostja vastu. 14. Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole sissenõudmiskulusid vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot. Menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.