1-12-11779/171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-11779 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja Gerda-Johanna Pello (määratud korras) Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu E.U , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel : xxxx Karistuse kandmise algus 28.01.2013 ja lõpp 13.05.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.01.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta E.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista E.U-lt menetluskuluna riigituludesse 69 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „E.U, menetluskulu, 1 -12-11779“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahendi test Advokaadibüroo LMP kasuks 69 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu E.U kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, E.U-le ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.01.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 1,2, § 201 lg 2 p 1,4 ja § 391 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 3 aastat ja 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.05.2011 otsusega mõistetud karistuse osa võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 28.01.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung E. U taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist , kuna vanglas on väga närviline õhkkond. Tahab asuda venna juurde ehitusele tööle, vaatamata oma töövõimetusele arvab, et suudab tööd teha ja elama hakkab ema juures. Kinnitab, et on narkootikumide tarvitamisele lõpu teinud, kuna on narkootikumidele tarvitamise tõttu jäänud invaliidiks ja paljud narkootikume tarvitanud sõbrad on surnud. Selgitab, et distsiplinaarkaristuse sai selle eest, et ei viibinud puhkuse ajal oma toas, vaid läks teise tuppa oma tossude järgi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused E.U-le mõju avaldanud ning rikkudes katseaja tingimusi ei ole ta õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Ka itsja palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega, kuna isik on aru saanud oma tegudest ja soovib teha oma elus muudatusi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 2 Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E. U käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, vanglas kannab karistust viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetavat on karistatud süstemaatiliste varguste, salakaubaveo ja varavastaste kuritegude eest. Kuritegude ajendiks on rahalise kasu saamine ja soodusteguriks sõltuvusprobleemid. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde – ühiselamu tüüpi maja munitsipaaleluruumi 1-toalisse korterisse. Arvestades asjaoluga, et ühiselamus elab asotsiaalne kontingent, siis ei pruugi asotsiaalse mõtteviisi- ja käitumisega keskkond elukohana olla kinnipeetavale sobiv. Vaatamata sobivusele on isikul aga siiski elukoht olemas, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav osales vanglas MTÜ Teekond tugigrupis, läbis Eluviisitreeningu, on Töötukassas registreeritud aktiivse tööotsijana ning alates 16.12.2014 viibib avavanglaosakonnas. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses tema ema, õed, vennad ja vanaema. Suhted lähedastega on head. Ema on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama, kuni ta saab oma pensioni vormistatud. Samas peab märkima, et kinnipeetav on mõjutatav ning tema tutvusringkonnas on ilmselgelt kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikuid, kuna enamus kuritegudest on toime pandud grupis. Kohus leiab, et selline suhtlusringkond ei soodusta isiku taasühiskonnastumist juhul, kui ta jätkab kriminaalse tausta ning mõtteviisiga isikutega läbikäimist. Isik tunnistab ka ise oma mõjutatavust. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja –harjumus. Õppim isest ja eriala omandamisest ei ole isik huvitatud, kuna ei saa sellega hakkama. Kinnipeetava ainsaks sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension , mis omakorda on mõjutanud tema toimetuleku oskust. Lisaks on kinnipeetav 80% ulatuses töövõimetu, kõneprobleemide tõttu väldib verbaalset suhtlemist. Eeltoodu tõttu on kinnipeetava konkurentsivõime tööturul ilmselgelt minimaalne. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav al diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isik on üledoosi tulemusena invaliidistunud. Kohus 3 on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks ja sõltuvusainete hankimiseks. Isik ise tunnistab oma narkoprobleeme, kuid keeldub sõltuvusravi kohaldamisest peale vabanemist väites, et saab ise hakkama. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 62% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 43%. Ohustatud on ühiskond tervikuna ja oht seisneb narkootiliste ainete tarvitamises, vägivalla kasutamises ning varavastastes tegudes. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on seisuga 30.10.2015 tasumata võlanõudeid 4693,56 euro ulatuses ja vabanemisfondis on hoiustatud üksnes 119,84 eurot. Kinnipeetav on vestlusel ise tunnistanud, et vabanemisel jätkab varastamist, kuna invaliidsuspension on väike ja sellest ei piisa elamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval alanenud enesehinnang ja tal on kohanemisraskused ning sagedased meeleolu muutused. Intellekt ja üldine arengutase on madal. Kordab tehtud vigu, sest ei mõista, et on olemas ka alternatiivid. Puudub tahtejõud midagi muuta või teistmoodi teha. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel kolmel korral, kuid need kulgesid mitterahuldavalt ja isik pani toime uue kuriteo, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole E.U-le mõju avaldanud. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katsaeja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.U puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ja nendega kaasnevatest tagajärgedest on ühiskonna heaolu ohustatud ja teiste inimeste turvalisuse tagamiseks ning nende vara kaitseks on põhjendatud jätta E.U vangistusest ennetähtaega vabastamata olenemata tema võimalustest vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus). Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kristel Vedro kohtunik 4