1-18-437/862

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-18-437 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Andrei Vaskini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Vaskin (ik 38104140283), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsusega tunnistati Andrei Vaskin süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 121 lg 1 järgi, mille eest karistati teda 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuritegude kogumis mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat ja 11 kuud vangistust. Mõistetud karistus loeti kaetuks Harju Maakohtu
9. septembri
10. a otsusega mõistetud karistusega ja A. Vaskinile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
11. Tallinna Ringkonnakohtu
12. juuni
13. a otsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu
14. mai
15. a otsus A. Vaskinile mõistetud karistuse osas ja talle mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 aastat ja 6 kuud vangistust. A. Vaskini karistusaeg algas
16. jaanuaril 2017 ja lõppeb ja lõppeb
17. juulil
19. Viru Vangla esitas
20. oktoobril 2022 Viru Maakohtule taotluse A. Vaskini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
21. Viru Maakohtu
22. novembri
23. a määrusega jäeti A. Vaskin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
24. A. Vaskinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Eelmise kohtuotsusega mõisteti ta süüdi narkootilise aine ning tulirelva ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Vabaduses A. Vaskin ei töötanud ja ametlikku tulu ta ei teeninud. Arvestades, et ta on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, on alust arvata, et tal ei ole tööharjumust. Ta on ennast elatanud kriminaalsest tulust. Positiivne on, et A. Vaskin on motiveeritud riigikeelt õppima. Samas, kuna ta ei soovi kinnipidamiskohas majandustöid teha, ei ole ta seega valmis enda tööharjumusi parandama. Vangistuses on A. Vaskin läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „ Õige hetk“ ning neid kinnistavad vestlused. Tema vabanemisjärgsed eesmärgid on realistlikud, ta soovib olla toeks perele ja elada seaduskuulekalt. Samas kuulub tema tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid. Vabanemise korral on tal olemas töökoht OÜ-s Rae Laimi, mille juhatuse liiget on kriminaalkorras karistatud. On positiivne, et A. Vaskin endale töökoha leidis, kuid sellisele kohale tööle asudes on risk, et ta võib hakata toime panema süütegusid. Ka on alust kahelda, kas ta on suuteline ametlikku töökohta hoidma. Ta saaks miinimumpalka ja arvestades tema tööharjumusi, ei suudaks ta sel ametikohal pikalt püsida. Kuna ta on varem kuritegusid toime pannud majandusliku kasu eesmärgil, on oht uuteks sarnasteks süütegudeks suur. MÄÄRUSKAEBUS
25. Maakohtu määruse peale kaebuse süüdimõistetu A. Vaskin, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Alternatiivselt taotletakse asja tagastamist maakohtule teises koosseisus, sest kohus rikkus tema menetluslikke õiguseid.
26. Tema õiguseid on rikutud, sest ta sai iseloomustuse ärakirja kätte kümme minutit enne istungi algust. Ka istungi toimumisest sai ta teada vahetult enne selle algust. Kuigi kohus lükkas istungi edasi, ei olnud see aeg piisav selleks, et valmistada ette vajalikud dokumendid ja lahendada kaitsjaga seotud küsimused. Ta taotles kohtult asja menetlemise lõpetamist, kuid kohus keeldus sellest.
27. Maakohtu põhjendused tuginevad iseloomustuses välja toodud oletustel. Kohus leidis, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik, mis on vastuolus seaduse ja kõrgema astme kohtu praktikaga. Kohus tugineb valdavalt tema poolt toime pandud kuritegudele ega võta arvesse teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Vangla iseloomustus on selliselt koostatud, et juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, et vangla ei ole temaga teinud rehabiliteerivat tööd. Ta on viimase viie aasta jooksul läbinud vaid kaks sotsiaalprogrammi. Teda on karistatud pika vangistusega, kuid kuriteo eest mõistetud karistuse raskust eraldivõetuna ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta. On ilmselge, et tema taasühiskonnastumine on keerulisem, kui ta vabaneb tähtaegselt, ilma igasuguse järelevalveta. Ta soovib kriminaalhooldusametniku järelevalve all viibida võimalikult pikka aega, et paremini eluga vabaduses harjuda. Tal on vabaduses perekond ja ta soovib nende nimel seaduskuulekalt elada. Kohustuste rikkumise korral saadetakse ta ju tagasi vanglasse karistust kandma. Kuigi tema tööandja on kriminaalkorras karistatud isik, on ta oma elu paremuse suunas muutnud, tegeledes seadusliku ettevõtlusega ja saaks talle oma kogemuse pinnalt toeks olla. Kriminaalhooldusametnikul on võimalik teda igal ajal kontrollida, mistõttu ei vasta tõele 2 maakohtu väide, et ta hakkab uusi kuritegusid toime panema. Tõele ei vasta ka see, et ta on vangistuses tööst keeldunud. Ta on esitanud vanglale korduvaid taotluseid, et tal võimaldataks töötada, kuid vangla on sellest keeldunud. Samuti on arusaamatu, kuidas aitaks kord nädalas 20 minutit koristamist kujundada tema tööharjumusi. Mingisugust kutsetõendit selle eest ei väljastataks. Tal on vajalikud tööoskused olemas ja ta on motiveeritud töötama. Temast lähtuvaid riske on võimalik maandada läbi erinevate kohustuste määramise ja elektroonilise järelevalvega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Vaskin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
29. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus erinevalt määruskaebuses märgitust A. Vaskini ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
30. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Seejuures mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks olema (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
31. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47).
32. A. Vaskini puhul on positiivne vanglas sotsiaalprogrammides osalemine, ta on motiveeritud riigikeelt õppima ja tal on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht. Siiski ei ole need positiivsed asjaolud piisavalt kaalukad võrreldes tema suhtes esinevate nagatiivsete asjaoludega.
33. A. Vaskinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja vanglas viibib ta teist korda. Seega vangistus kui spetsiifiline karistus talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju ei avaldanud. Praegust vangistust kannab A. Vaskin kuritegelikku ühendusse kuulumise ja kehalise väärkohtlemise eest. A. Vaskini ülesandeks ühenduses oli narkootikumide müük, konkreetsemalt narkootikumide hankimine ja edasimüüjate varustamine. Ka täitis A. Vaskin spetsiifilisi ülesandeid nagu ühenduse tegevust puudutavate probleemide lahendamine, kohtumistel osalemine jne.
34. A. Vaskin pani kuritegusid toime eelkõige majandusliku kasu saamiseks ja grupi mõjul. Enne vangistust ta ei töötanud ja olemasolevatel andmetel ta aastatel 2011-2016 ametlikku tulu ei teeninud. Arvestades, et ta tunnistati süüdi ühendusse kuulumise eest, mis tegeles narkootikumide käitlemisega, mis oligi A. Vaskini peamiseks ülesandeks, oli sellest saadav tulu tema peamine sissetulekuallikas. Õige on maakohtu järeldus, et suure tõenäosusega puudub A. Vaskinil töökogemus- ja harjumus. Ehk tal võib ju vabaduses kindel töökoht olla, kuid ei saa sugugi kindel olla, et ta oleks suuteline sellel püsima või olema rahul sellest saadava töötasuga. Eelistas ta ju vabaduses tulu teenida kuritegelikul teel, mis võis olla võrdlemisi suur. Tema suhtumist töösse näitab ilmekalt seegi, et vangistuses ta majandustöödest osa võtnud ei ole, keeldudes neist. Töötamisest keeldumise põhjendused on ennast õigustavad, sest A. Vaskini arvates ei ole see talle kasulik. Ta on nõus tegema „väärtustatud tööd“, mida majandustööd tema arvates ei ole. Kaebuseski leiab ta ju, et majandustööd temas tööharjumusi ei kujundaks 3 ja selle eest mingisugust kutsetõendit ta ei saaks. Ei ole välistatud, et vabaduses oleks A. Vaskin pakutava töö osas valiv, mis võib viia selleni, et ta hakkab seaduslike sissetulekute asemel tulu teenima kuritegelikul teel.
35. A. Vaskini kuriteod näitavad, et tema puhul on kuriteoriski suurendavaks asjaoluks ka narkootikumide tarvitamine. Ta oli kuni aastani 2018 narkosõltlane. Enda sõnul tarvitas ta paar korda nädalas kanepit. Ise ta sõltuvust aga ei tunnista ja tarbimisharjumusi muuta ei soovi, leides, et narkootikumide tarvitamine on iga inimese enda asi. Seega, ei ole välistatud, et olukorras, kus A. Vaskin asub taaskord narkootikume tarvitama, mida ta peab justkui normaalseks, võib seegi kuritegude toimepanemise riski suurendada. Kokkupuuted narkootikumidega viivad igal juhul kokkupuudeteni kuritegelikult käituvate isikutega ja kuna A. Vaskin kannab karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, on see tema puhul igal juhul ohumärgiks. On ju A. Vaskin varasemalt kuritegusid toime pannud just nimelt teistega koos. Samuti on ilmselge, et endise kuritegeliku ühenduse liikmena, on tema tutvusringkonnas palju kuritegelike hoiakutega isikuid, kellega edasi suhtlemine, nagu märgitud, võib teda taaskord kuritegelikule teele viia. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et tööle suundumine kriminaalkorras karistatud isiku alluvusse on problemaatiline.
36. Kriminaalkolleegium leiab sedagi, et A. Vaskini suhtumine ja põhimõtted ei ole vangistuses võrreldes varasemaga sedavõrd muutunud, et teda oleks võimalik ennetähtaegselt vabastada. A. Vaskini puhul on täheldatud manipulatsiooni ja olukorras, kus ta oma tahtmist ei saa, võib ta ärrituda ja muutuda verbaalselt agressiivseks. Ka varasemalt on A. Vaskin enda isiklikud vajadused ja prioriteedid esikohale seadnud, kasutades selleks ära teisi inimesi. Tema manipuleerivat suhtumist näitab seegi, et määruskaebuses väidab A. Vaskin, et vanglal ei ole talle rehabiliteerivaid tegevusi pakkida. Samas tuleneb iseloomustusest, et tema motivatsioon planeeritut täita, on üksnes väline, s.o et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Samuti üritab A. Vaskin ametnikega suheldes neile vastanduda ja n-ö positsioonil püsida, mis näitab, et temas on veel subkultuurseid hoiakuid. Seda näitab ilmekalt ka A. Vaskini poolt tööst keeldumine ning negatiivne suhtumine seksuaalkurjategijate ja võimalike kambrikaaslaste osas. Lisaks kõigele on ohumärgiks seegi, et A. Vaskin seniajani õigustab enda käitumist ja ei saa seniajani aru, et on valesti käitunud. Teisisõnu ei ole A. Vaskin veel täielikult oma varasematest põhimõtetest loobunud, mis ei tekita kriminaalkolleegiumis täit veendumust tema edasises õiguskuulekuses. Kui süüdimõistetu peab jätkuvalt omaks teatud kuritegelikke põhimõtteid, on vabaduses uute kuritegude toimepanemise sellevõrra tõenäolisem.
37. Kuna inimesed kipuvad tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib A. Vaskinilt ka tulevikus karta raskete kuritegude toimepanemist. Seetõttu peab tema uue kuriteo risk olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike. Nii see A. Vaskini puhul aga ei ole ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
38. Viimaks märgib ringkonnakohus, et A. Vaskini õiguseid ei ole rikutud. Kuigi ta sai esimesest istungist teada vahetult enne selle algust, rahuldas maakohus tema taotluse ja lükkas kohtuistungi edasi, et A. Vaskin saaks tutvuda vangla iseloomustusega. Ühtlasi oli võimalik vajadusel endale kaitsja leida või taotleda endale riigi õigusabi korras kaitsjat. Järgmisel istungil ta enam istungi edasi lükkamist ei taotlenud ja oli nõus asja arutamisega. Seega on väited tema õiguste rikkumise kohta ainetud.
39. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
40. novembri
41. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4