← Eesti

1-18-437/938

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-437 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. mai
  3. a määrus Ilja Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Ilja Drovnjašin (ik 39001290231), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. mai
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Harju Maakohus karistas Ilja Drovnjašinit
  7. mai
  8. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 järgi 4 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 aastat 4 kuud ja 9 päeva ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 2 aastat 5 kuud ja 21 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi 5 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.
  9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  10. juuni
  11. a otsusega Harju Maakohtu
  12. mai
  13. a otsuse I. Drovnjašinile mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmise osas. I. Drovnjašin asus ärakandmata 2 aasta 5 kuu ja 21 päeva pikkust karistust kandma
  14. juulil 2022 ning tema karistusaeg lõppeb
  15. jaanuaril
  17. Viru Maakohus vabastas
  18. novembri
  19. a määrusega I. Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  20. jaanuari
  21. a määrusega maakohtu määruse ja jättis I. Drovnjašini Harju Maakohtu
  22. mai
  23. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärused jõustusid
  24. detsembril
  26. Viru Maakohus jättis
  27. augusti
  28. a määrusega I. Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis
  29. oktoobri
  30. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja kohustas vangistusseaduse § 76 lg 4 alusel vanglateenistust esitama kohtule materjalid I. Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks kuue kuu möödumisel määruse jõustumisest. Kohtumäärused jõustusid
  31. oktoobril
  33. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid I. Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad I. Drovnjašini vabanemist.
  34. Viru Maakohus jättis
  35. mai
  36. a määrusega I. Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I. Drovnjašin on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, osaleb riigikeele A1 kursusel, on ametnikega suheldes viisakas ja tasunud kõik nõuded. Samuti on tal olemas lähedased, kelle juurde vabanedes elama asuda. I. Drovnjašinil on üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid organiseeritud kuritegevuse puhul on kuritegelike hoiakute ja juurdunud käitumismustrite olemasolu äärmiselt tõenäoline. Seega on selle jätkuvuse oht keskmisest suurem. Kuna I. Drovnjašin kannab esmakordselt vanglakaristust, võiks olla vangistuse mõju tugev, kuid tema hoiakud ja töötamisest keeldumine viitavad vastupidisele. Lisaks on I. Drovnjašinil 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on I. Drovnjašin eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda. Seega esineb oht, et ta jätkab ka vabaduses õigusrikkumistega. I. Drovnjašini puhul ei oma töökohagarantii suurt kaalu, sest iseloomustuse kohaselt oli tal vabaduses ametlik töökoht, kuid suure osa sissetulekust omandas ta siiski kuritegelikul teel. Vangistuses on I. Drovnjašinit toetanud kriminaalkorras karistatud isikud, mis suurendab retsidiivsusriski. Kuigi I. Drovnjašinil on toetavad lähedased, elas ta ka enne süüdimõistmist ema, isa ja õega, kuid kuritegelikku käitumist see ei mõjutanud. Iseloomustuse kohaselt püüab I. Drovnjašin ametnikega manipuleerida. Kohtu hinnangul näitab I. Drovnjašini käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluline. Määruskaebus
  37. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Drovnjašin, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. I. Drovnjašini ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada vaid asjaoluga, et ta on süüdi mõistetud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Põhjendamatu on keelduda isiku vabastamisest ainult kuriteo raskusele tuginedes ja mitte võtta arvesse süüdimõistetu edasist käitumist, sest kuriteo olulisus ajas väheneb. I. Drovnjašin viibis pärast vahi alt vabastamist kuni otsuse jõustumiseni vabaduses ja näitas, et on motiveeritud seaduskuulekalt elama. Vanglasse saabus ta karistust kandma vabatahtlikult.
  38. I. Drovnjašin on saanud abitreeneri kutse ja tal oli töökoht ettevõttes Marvik OÜ. Vangistuses on I. Drovnjašin läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning omandanud riigikeele taseme A
  39. Maakohus ei ole põhjendanud, millised konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu elu iseloomustavad andmed andsid alust tema vabastamata jätmiseks ning miks on need kaalukamad kui teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Samuti jättis maakohus õigusvastaselt analüüsimata I. Drovnjašini distsiplinaarkaristused. Vanglas ei tööta I. Drovnjašin seetõttu, et tal on astma ja ta ei tohi puutuda kokku allergeenide ja ärritajatega. K-Raha väljavõttest on näha, et vangistuses toetab teda juba ammu ainult tema ema. I. Drovnjašin on katkestanud suhtluse kaassüüdistatavate ja kriminaalse minevikuga isikutega. Tema suhtes saaks kohaldada kriminaalhooldust ning keelata tal viibida teatud kohtades ja suhelda kohtu nimetatud isikutega. I. Drovnjašini roll kuritegelikus ühenduses oli sõidutada A.K. autoga, mitte võlgade sissenõudmine. Väited, et I. Drovnjašin püüab ametnikega manipuleerida, jäävad paljasõnalisteks. Tegemist on tema esimese karistusega ja ta käitub vangistuses hästi. Tal on tasutud kõik võlad ning vabaduses on tal elukoht, toetav perekond ja töökoht. 2

(4)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale I. Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
  2. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud I. Drovnjašinit ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda I. Drovnjašini kuriteo asjaolud ja käitumine vangistuses.
  5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu hinnangul esineb I. Drovnjašini puhul oht, et ta paneb vabaduses toime uusi kuritegusid. Kuigi tegemist on I. Drovnjašini esimese kriminaalkaristuse ja vangistusega, on tema kuriteo asjaolude ning vangistuses mittenõuetekohase käitumise tõttu põhjust rääkida suuremast retsidiivsusohust.
  6. I. Drovnjašin mõisteti süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuritegelikus ühenduses tegutsemise puhul on tõenäoline, et selle liikmeks olemist jätkatakse ka pärast vanglakaristuse kandmist. Harju Maakohtu
  7. mai
  8. a otsuse kohaselt viis kuritegelik ühendus I. Drovnjašini kaudu ellu oma eesmärke ja ta oli ühenduse järjepidevaks toimimiseks vajalik isik. Kuna I. Drovnjašin oli kuritegeliku ühenduse liige pikemat aega, oli selles osalemine saanud tema eluviisiks. See tähendab, et I. Drovnjašin võttis omaks kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud, millest loobumine on aga väga raske. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et I. Drovnjašin on kriminaalsetest suundumustest loobunud ja valmis elama vabaduses õiguskuulekat elu.
  9. Selliste kriminaalsete subkultuuriliste hoiakute säilimisele viitab asjaolu, et I. Drovnjašin ei ole vaatamata mitmetele distsiplinaarkaristustele vangistuses tööle asunud. Viru Vangla
  10. jaanuari
  11. a käskkirjaga nr 6-2/22-1 on I. Drovnjašin määratud tööle haldusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale. Seevastu keeldub I. Drovnjašin tööst, mille tõttu on tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Majandustöödest keeldumine näitab seda, et I. Drovnjašin võib hoida au sees kriminaalsele subkultuurile omast arusaama, justkui on koristustöö tegemine väärikust alandav. See aga tähendab, et I. Drovnjašin ei ole vangistuses oldud aja jooksul oma käitumise kohta vajalikke järeldusi teinud ning kuritegeliku ühenduse liikmetele omased tõekspidamised ja mõttemustrid on siiani säilinud.
  12. Distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab ka seda, et süüdimõistetul on täitmata olulisim vangistusest enne tähtaega vabanemise eeldus – õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal. I. Drovnjašin leiab, et astma tõttu on tal õigus keelduda tööst, sest ärritajatega kokkupuude ohustab tema tervist. Vangla meditsiiniosakonna
  13. augusti 2022 ja
  14. oktoobri 2022 hinnangu kohaselt võib I. Drovnjašin töötada kergematel majandustöödel. Kuna vangla kehtiva käskkirjaga on I. Drovnjašin tööle määratud, tuleb seda kui kehtivat haldusakti haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 järgi täita. Seda selgitas Tartu Ringkonnakohus I. Drovnjašinile ka tema eelmise ennetähtaegse vabastamise otsustamisel
  15. oktoobri
  16. a määruses, kuid sellele vaatamata on I. Drovnjašin jätkanud tööst keeldumist. Tööst keeldumise tõttu on talle määratud distsiplinaarkaristusi nii
  17. septembri 2023,
  18. detsembri 2023 kui ka
  19. märtsi
  20. a käskkirjadega.
  21. I. Drovnjašini K-Raha väljavõttest on näha, et perioodil
  22. detsembrist 2022 kuni
  23. aprillini 2024 ei ole teda kriminaalkorras karistatud isikud rahaliselt toetanud. Samuti ei nähtu vangla iseloomustusest, et pärast I. Drovnjašini eelmist vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamist oleks uut informatsiooni kuritegeliku taustaga isikutega suhtlemise kohta. Lisaks 3
(4)eelnevale on positiivne, et I. Drovnjašin on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, omandanud riigikeele A1 taseme, tal on vabanemisel toetavad lähedased ning elu- ja töökoht. Siiski ei ole I. Drovnjašini vangistusest enne tähtaega vabastamine võimalik. Tartu Ringkonnakohus andis I. Drovnjašinile
  1. oktoobri
  2. a määrusega võimaluse arutada tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist uuesti kuue kuu möödudes kohtumääruse jõustumisest, et süüdimõistetu saaks näidata, kuivõrd ta on end muutnud ja karistuse eesmärgid tema puhul on täidetud. Sellele vaatamata keeldub I. Drovnjašin seniajani tööst ning tal on kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et vajalikku muutust toimunud ei ole. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et I. Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise eeldused ei ole täidetud, sest süüdimõistetu puhul esineb oht jätkata vabaduses uute kuritegude sooritamist. Kuivõrd I. Drovnjašin ei allu vangistuses kehtestatud reeglitele, ei saavutaks ka kriminaalhooldus oma eesmärki.
  3. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. mai
  5. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.