Obsah (9)

§ 424§ 423§ 4231§ 65§ 63§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2025, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-25-4896 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver

§ 424

lg 2 ja

§ 423

1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav Andres Linnas isikukood: 36102196514; elukoht: XXX ; haridus: XXX; töökoht: XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik; kriminaalkorras karistatud, viimati 01.02.2022. a Tartu Maakohtu poolt

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

järgi vangistus 1 aasta 7 kuud.

§ 65

lg 2 alusel lõplik liitkaristus 2 aastat 5 kuud 4 päeva; kahtlustatavana kinni peetud 20.06.2025–21.06.2025; tõkendit pole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada Andres Linnas süüdi

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

järgi ning juhindudes

§ 63

lg-st 1, mõista

§ 424lg 2 alusel karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.06.2025–21.06.2025, s.o 2 päeva ning määrata veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 424

lg 4 p 1 ja § 74 lg 2 alusel määrata, et Andres Linnasel tuleb kohe ära kanda 3 kuud 28 päeva vangistust. 4. Kohustada Andres Linnast ilmuma kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestada kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust Andres Linnase ilmumisest vanglasse karistust kandma. 5.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 2 aastat 2 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui Andres Linnas ei pane 2 aasta ja 10 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Andres Linnas peab: 5.

1. elama aadressil XXX ; 5.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Andres Linnasel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. 7.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Andres Linnast pöörduma katseajal, pärast osalise vangistuse ärakandmist, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“) ja läbima alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Ravivajaduse ilmnemisel tuleb Andres Linnasel läbida ravi täies mahus. Tõendi vastuvõtu (ja vajadusel ravi) läbimise kohta esitab Andres Linnas kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik. 8.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12.

novembrist 2025, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 9.

§ 75

lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Andres Linnas vabaneb karistuse kandmiselt.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Andres Linnaselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 257,92 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1586,92 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Andres Linnasel tasuda menetluskulud kokku 1586,92 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Andres Linnast süüdistatakse

§ 424

lg 2 ja

§ 423

1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

§ 424

lg 2 järgi süüdistatakse Andreas Linnast selles, et tema isikuna, keda eelnevalt on Tartu Maakohtu 01.02.2022 otsusega nr 1-22-444 kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki korduva juhtimise eest alkoholijoobes

§ 424lg 2 järgi, karistus kustumata, 20.

juunil

1. a kella 14.31 ajal Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus Käätso-RõugeLuutsniku tee 7.kilomeetril juhtis mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX , olles ise joobeseisundis, s.o alkoholisisaldus isikul ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,11 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 1,01 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-
2. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud teoga rikkus Andres Linnas Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani Andres Linnas toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt.

§ 4231

järgi süüdistatakse Andres Linnast selles, et tema isikuna, kellel üldse puudub juhtimisõigus ja keda on varasemalt Tartu Maakohtu 01.02.2022 otsusega nr 1-22-444 karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest

§ 4231järgi, karistus pole kustunud, 20.

juunil

1. a kella 14.31 ajal Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus Käätso-Rõuge-Luutsniku tee
2. kilomeetril taas juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Andres Linnas omamata üldse juhtimisõigust, järjekindlalt rikub liiklusseadust - süstemaatiliselt juhtides mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Andres Linnas rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Andres Linnas toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Andres Linnas ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge sõlmisid kokkuleppe järgnevas. A. Linnas tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

järgi ning

§ 63

lg 1 alusel tuleb teda karistada 2 aasta 6 kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 20.06.2025-21.06.2025, s.o kokku 2 päeva A.

Linnasel kantud karistusaja hulka.

§ 424

lg 4 p 1 ja

§ 74lg 2 alusel määrata, et A.

Linnasele mõistetavast 2 aasta 5 kuu 28 päeva pikkusest vangistusest kuulub pärast kohtuotsuse jõustumist koheselt ärakandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust ja karistuseosa 2 aastat 2 kuud vangistust jätta tingimisi ja täitmisele mitte pöörata, kui A. Linnas ei pane 2 aasta 10 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut panna A. Linnasele kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse katseajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja tervem Eesti“) ja läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Ravivajaduse ilmnemisel tuleb isikul läbida vajalik ravi täies mahus. Tõendi vastuvõtu (ja vajadusel ravi) läbimise kohta esitab A. Linnas kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik. Väljamõistmisele kuulub KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, s.o 1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Marina Valgele riigi õigusabi osutamise eest tasu 257.92 eurot, kokku menetluskulud 1586,92 eurot. Võimaldada A. Linnasel tasuda menetluskulud summas 1586,92 eurot ositi, 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. A. Linnas tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ja

§ 4231järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 257,92 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1586,92 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada A. Linnasel tasuda menetluskulud kogusummas 1586,92 eurot ositi, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Anu Vilt