Obsah (12)

§ 172§ 168§ 333§ 176§ 663§ 657§ 659§ 456§ 465§ 475§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-12574 Kohtuasi R.K avaldus T.D v

) § 371 lg 1 p

1. 6.
2. Maakohus leidis, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud

§ 172lg 1 alusel nende endi kanda.

Määruskaebus

1. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles puudutatud isiku II menetluskulud jäeti tema enda kanda, ja teha uue määruse, millega jätta puudutatud isiku II menetluskulud avaldaja kanda. 2 2-25-12574 7.
2. Maakohus jättis asjaolusid arvestades menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuid määruses ei ole märgitud, milliseid asjaolusid kohus arvestas. 7.
3. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 172

lg-t 1, kuna see reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kus avaldaja avaldust on menetletud, mitte selle menetlusse võtmisest keeldutud. Lisaks on määrus üllatuslik, sest maakohus ei viidanud selle normi kohaldamisele ega küsinud puudutatud isiku II arvamust. Ka avaldaja ei viidanud

§ 172

lg-le 1 ega põhistanud, miks peaks puudutatud isiku II menetluskulud jätma tema enda kanda. 7.3. Menetluskulud oleks tulnud jätta

§ 168lg 1 alusel avaldaja kanda.

Nii Riigikohtu praktikas kui õiguskirjanduses on leitud, et hagita asjas menetlust lõpetavate lahendite puhul on menetluskulude kindlaksmääramisel võimalik kohaldada

§ 168. 7.4.

Alternatiivselt kohaldub

§ 172

lg 7 teine lause, mille kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.5. Juhul, kui kohus leiab, et kohaldada tuleb siiski

§ 172

lg-t 1, tulnuks kohtul kaaluda ja põhjendada, millistel erandlikel asjaoludel oli õigustatud jätta puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isiku II menetluskulude tema enda kanda jätmine ei saa olla tema suhtes õiglane, sest kohus tuvastas, et asi ei allu Eesti kohtule. Seega oli avaldaja poolt Eesti kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamatu ning maakohus ei tuvastanud teistsuguseid asjaolusid. Vastupidi, maakohus isegi märkis, et vanemate omavahelised keerulised suhted ei saa olla aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Seega oli avaldaja taotlus ka alusetu. 7.6. Lisaks esitas puudutatud isik II vastuväite kohtu tegevusele

§ 333lg 1 järgi.

Puudutatud isik II on seisukohal, et kohus rikkus

§ 176lg 2, jättes andmata võimaluse menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Kuna puudutatud isikule II ei ole seda võimalust varem antud, esitab puudutatud isik II menetluskulude nimekirja. Menetluse edasine käik

1. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 2 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid tuleb täiendada kohtumääruse põhjendusi. 10.1.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas.

§ 456

lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on määrus jõustunud osas, milles maakohus jättis avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja keeldus avalduse menetlusse võtmisest (maakohtu resolutsiooni p-d 1 ja 2). 3 2-25-12574 10.2. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude jaotuse määramine kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo, 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga selles, et maakohus on vaidlustatud määruses oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust ning maakohtu diskretsioon menetluskulude jaotuse määramisel ei ole jälgitav. 10.3.

§-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded.

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Siinsel juhul on maakohus esitanud üksnes järelduse, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud

§ 172lg 1 alusel nende endi kanda.

Kuivõrd maakohus on jätnud kulude jaotuse põhjendamata, ei ole maakohtu järeldus kontrollitav. Ringkonnakohtul on võimalik see minetus kõrvaldada maakohtu määruse põhjendusi täiendades. 10.4. Siinses asjas oli tegemist hagita menetluse asjaga

§ 475lg 1 p 8 mõttes.

Hagita menetluses reguleerib menetluskulude jaotamist

§ 172

lg 1, mis sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 10.5. Puudutatud isik II viitab määruskaebuses

§ 172

lg-le 7, mis sätestab, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna maakohus ei jätnud avaldust rahuldamata, siis ei ole viidatud sätte kohaldamise eeldused täidetud. 10.6. Ringkonnakohus möönab, et kohtupraktika kohaselt on kohaldatud hagita menetluse asjades ka

§ 168

(RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 14), kuid uuemas kohtupraktikas on leitud, et juhul, kui hagita menetluse avaldus jääb läbi vaatamata, saab kohus jaotada menetluskulud muu hulgas

§ 172

lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (RKTKm, 13.05.2020, 2-16-5794, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul laieneb eeltoodud seisukoht ka hagita asjas avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral. Seega ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel kohaldanud ebaõiget sätet.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid kaalutlusõigust teostades tuleb mh arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (RKTKm, 20.12.2023, 2-19-6901, p 17). 10.7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud

§ 172

lg 1 kohaldamisel õigele lõppjäreldusele, et siinses asjas on kõiki asjaolusid ja menetlusosaliste põhjendatud huve arvestades õiglane ja põhjendatud jätta maakohtu menetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 10.7.

1. Kuigi avaldust ei võetud kohtualluvuse puudumise tõttu menetlusse ja esialgne õiguskaitse jäi kohaldamata, ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja oleks esitanud avalduse pahatahtlikult või teadvalt valele kohtule. Avaldaja esitas avalduse Eesti kohtule, arvestades 4 2-25-12574 asjaolu, et temal ja lapsel on vahelduv elukoht. Asja materjalidest nähtuvalt rahuldati Harju Maakohtu 29.01.2025 määrusega avaldaja avaldus puudutatud isiku II vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks (dtl 143), mis võis samuti põhjendada avaldaja arusaama, et ta võib esitada ka avalduse hooldusõiguse küsimuste lahendamiseks ja sellega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Eesti kohtule. 10.7.
2. Lisaks ei saa avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamist pidada selgelt põhjendamatuks olukorras, kui lapsevanem leiab, et lapse huvides on ühise hooldusõiguse teostamine võimatu või raskendatud ning lahuselava vanema ja lapse suhtlus vajab tema hinnangul kohtu poolt reguleerimist. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et avaldus oli esitatud põhjendamatult. Siinses asjas jäi avaldus menetlusse võtmata kohtualluvuse puudumise tõttu, maakohus ei tuvastanud selle sisulist põhjendamatust. 10.7.
3. Perekonnaasjades jäetakse üldjuhul menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, et mitte piirata lapsevanemate õigust lapse huvide kaitseks kohtu poole pöörduda. Hagilises perekonnaasjas on see reguleeritud

§-s 164. Hagita asjades annab selle kaalumisvõimaluse

§ 172lg 1.

Ringkonnakohtu hinnangul on ka siinses asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et avaldaja hinnangul lapse huvides oleva avalduse esitamisega oleks avaldaja oma õigusi kuritarvitanud või et avaldus oleks esitatud eesmärgiga tekitada põhjendamatuid ebamugavusi või kahju puudutatud isikule II. 10.

1. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku II vastuväide kohtu tegevusele seoses sellega, et maakohus ei andnud puudutatud isikule II enne menetlust lõpetava määruse tegemist võimalust menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määratud menetluskulude jaotusega ja tulenevalt menetluskulude jaotusest ei olnud vaja menetluskulude suurust kindlaks määrata. 10.
2. Kuigi ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetluse kulusid puudutatud isiku II kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud siinses asjas määruse kõiki eeltoodud põhjendusi arvestades jätta ka määruskaebusega seonduvad avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud nende endi kanda (

§ 171lg 1, § 172 lg 1).

Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei ole vaja menetluskulude suurust kindlaks määrata. 10.10. Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5