← Eesti

2-25-4007/11

Obsah (5)§ 172§ 659§ 238§ 177§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 07.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-4007 Tsiviilasi Kohtutäituri ettepane

§ 172lg 1 ls 2 alusel võlgniku kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.

  1. Maakohus tuvastas, et täitmisteade on koostatud ja võlgnikule saadetud 31.10.
  2. Kohtutäitur edastas 25.02.2025 võlgniku e-posti teel teatise täitetoimingu kohta ning trahvi määramise hoiatuse. 3.
  3. Maakohtu hinnangul viitab asjaolu, et täitemenetlus on algatatud juba
  4. a ning kestab tänaseni sellele, et täitedokumendi täitmine ei ole nimetatud perioodi jooksul õnnestunud. Kuigi ringkonnakohtu 15.09.2020 määruse resolutsioonis ei ole ette nähtud konkreetseid kellaaegu lapse ja sissenõudja kohtumisteks, on võlgnik kohustatud võimaldama sissenõudja ning lapse kohtumisi. Kohtumiste võimaldamiseks ei piisa vaid nende toimumise teoreetilisest võimalusest, vaid kohtumised peavad ka reaalselt toimuma. Võlgnik ei nõustunud sissenõudja pakutud kohtumiste aegadega ja pakkus kohtumisteks aegu, mis on sissenõudjale töökohustuste tõttu sobimatud. Seega takistab võlgnik teadlikult 15.09.2020 määruse täitmist, mille tagajärjel on sissenõudjal takistatud lapsega kohtumine. 3.
  5. Täitedokumendiks on ringkonnakohtu 15.09.2020 määrus, mis muudeti 03.01.2023 määrusega sundtäidetavaks, kuid ei muudetud määruse sisu. Kehtiva TMS § 179 lg 2 redaktsiooni kohaselt, kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Põhjendatud ei ole võlgniku seisukoht, et 03.01.2023 määrusega on lubatud vaid sunniraha määramine. 3.
  6. Põhjendatud on võlgniku trahvimine sanktsiooni keskmises määras (250 trahviühikut), sest rikkumisi on tuvastatud rohkem kui ühel korral. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  7. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta kohtutäituri taotlus võlgniku trahvimiseks rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik panna kohtutäituri kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  8. Esiteks on nii kohtutäituri ettepanek kui ka maakohtu määrus jäänud rikkumise sisustamisel ebaselgeks ja üldsõnaliseks. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik oleks midagi rikkunud või täitemenetlust takistanud, esitatud ei ole. Lisaks, kui täitedokumendist ei tulene konkreetset kohustust – kohtumise kellaaega – ei saa seda kohustust rikkuda, veel vähem sellise kujuteldava rikkumise eest trahvida. 4.
  9. Teiseks kohaldas maakohus valesti materiaalõigust, rakendades kehtivat TMS § 179 lg 2 enne 01.09.2022 tehtud täitedokumendile, mida

RS § 2⁶ lg 2 ei võimalda. 2

(3)Ringkonnakohus määras lubatavad sunnivahendid kindlaks 03.01.2023 määrusega ning lubas rakendada sunniraha. Määrusega ei ole antud õigust võlgniku trahvimiseks. 4.
  1. Kolmandaks on trahvisumma ülemäärane. Vaidlustatud määrusest ei selgu mitu korda võlgnik täitedokumendist tulenevaid kohustusi rikkus või milles see rikkumine igal korral seisnes. Kuna puudub korduvus, puudub ka alus määrata trahvi sedavõrd suures summas. Lisaks nähtub vaidlustatud määrusest, et rikkumised toimusid
  2. a ning neile ei saa määrata trahvi tänases trahvisummas. KarS § 47 lg-s 1 sätestatud trahviühiku suurus
  3. a oli 4 €. 4.
  4. Neljandaks on maakohus õigusvastaselt kohustanud võlgnikku maksma täitemenetluse trahvilt võlaõiguslikke viiviseid. Sealjuures on maakohus viivised määranud iseenda algatusel, sest kohtutäituri ettepanekus viiviste väljamõistmise taotlust ei ole.
  5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja sellele vastamiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15.09.
  6. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse täies ulatuses (

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2) ja teeb uue määruse, millega jätab kohtutäituri taotluse võlgniku trahvimiseks rahuldamata ning maakohtus kantud menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebus rahuldatakse ja kohtutäitur kannab sellega seonduvad menetluskulud. 7. Võlgnik esitas koos määruskaebusega taotluse uue tõendi (psühhiaater Mari Järvelaiu 17.05.2021 teatis) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõend asjassepuutuvad, sest selle põhjal ei saa teha kindlaks vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Seetõttu jääb võlgniku taotlus rahuldamata (

§ 238lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659).

  1. Maakohus on kohtutäituri taotluse lahendamisel vääralt lähtunud alates 01.09.2022 kehtima hakatud TMS § 179 lg 2 redaktsioonist, sest tsiviilasjas nr 2-19-6559 on avaldus vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes kohtusse esitatud juba 29.04.
  2. Seega kuulub

RS § 2⁶ lg 2 alusel kohaldamisele kuni 31.08.2022 kehtinud TMS § 179 lg 2 koostoimes TMS §-dega 183 ja 26¹. Sellele on ringkonnakohus viidanud ka 03.01.2023 määruses, millega 15.09.2020 määrus muudeti sundtäidetavaks. Vaatamata täitemenetluse algatamisele alles 31.10.2023, saab kohtutäitur käesoleval juhul määrata võlgnikule vajadusel sunniraha, kui võlgnik täitedokumendis ettenähtud kohustust põhjendamatult ei täida. 9. Võlgniku menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus jäävad

§ 172

lg 1 ls 2 alusel kohtutäituri kanda, sest trahvimise ettepanekuga kohtu poole pöördumine on õiguslikult alusetu. Sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad sama sätte alusel nende endi kanda. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (

§ 177lg 2).

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TMS § 219 ja

§ 696lg 3). 10. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.