Obsah (6)

§ 66§ 2§ 16§ 56§ 47§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 23. oktoober 2025, Viljandi kohtumaja 4-25-2849 (284025000706) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärt

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata rahatrahv 103 trahviühikut s.o 824 eurot tasumisele ositi 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu

1. kuupäevaks 206 eurot kuni kogu summa tasumiseni.
2. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.
3. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.
4. Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 408 1 lg 2 sätteid ja mitte avalikustada menetlusaluse isiku elukohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt kohtuotsuse peale on menetlusalust isikut esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud, jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Hedly Küper kohtuvälise menetlejana on 06.06.2021 koostanud väärteoprotokolli nr AB 1533359 väärteoasjas nr 284025000706 Reio Rada õigusrikkumises liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 järgi, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Õigusrikkumise kirjelduse kohaselt Reio Rada juhtis mootorsõidukit, sõiduauto Ferrari Mondial 8 registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 151 km/h +/- 8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h. Kohtuvälise menetleja 30.06.2025.a. otsusega väärteoasjas nr 284025000706 on Reio Rada karistatud LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 103 trahviühiku ulatuses, s.o 824 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku Reio Rada süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.
6. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Menetlusalune isik Reio Rada on esitanud Tartu Maakohtule 21.07.2025 kaebuse väärteoasjas nr
7. Menetlusalune isik on palunud kohtul vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi või asendada see leebema karistusliigiga (näiteks ühiskondlikult kasulik töö või lühiajaline arest). Reio Rada on kaebuses põhjendanud, et trahv tundub üleliigselt kõrge ning palub kaaluda otsust rahatrahvi osas. Reio Rada on kaebuses selgitanud, et teda peab ülal hetkel elukaaslane ning et tal ei ole trahvi tasumiseks raha kusagilt võtta. Kaebuse kohaselt ei vaidle Reio Rada vastu sellele, et ta ületas sõidukiga kiirust ning tunnistas, et sõitis kliendi autoga tööle ja soovis kontrollida sõiduki mootori seadistust – kas segu on paigas. Reio Rada on põhjendanud kaebuses, et tegu oli ühekordse kiirendusega ning segu ei saa muul viisil kontrollida, kui koormuse all sõites.
8. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leiab, et kaebuse esitajale Reio Radale 30.06.2025.a. koostatud otsus on õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse muutmiseks. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem, sest menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h, mis on LS § 227 lg 2 3 sätestatud keskmisest (41-60) määrast kõrgem. Liikluses on suurimaks ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulavälisel teel sõidukiirust 53 km/h, millist tegu ei saa toime panna tähelepanematusest ja millega pani kaebuse esitaja ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Kaebuses on põhjendatud väärteo toimepanekut sellega, et kiiruseületus oli vaid hetkeline ja tingitud vajadusest kontrollida kliendi sõiduki mootori seadistust enne üleandmist. Kohtuvälise menetleja arvates annab selline põhjendus selge signaali, et kaebuse esitaja ei ole juhina hoolikas ei liikluse ohutuse tagamisel ega teiste liiklejate suhtes. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et lubatud sõidukiiruse ületamine on karistatav sõltumata sellest kui pikalt sõidukiirust ületatakse, s.o kas ainult hetkeliselt või kogu sõiduaja ulatuses. Seega ei muuda süüteo toimepanemise lühiajaline kestus süüdlase süüd väiksemaks. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku Reio Rada poolt esitatud kaebus väärteoasjas 284025000706 LS § 227 lg 3 tunnustel tehtud otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ametniku poolt asjas tehtud otsus tuleb jätta muutmata.
9. Kohtu põhjendused 4.
10. VTMS § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades väärteo asjaolusid ja poolte nõusolekut kirjalikuks menetluseks, peab kohus võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. 4.2.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 4.

1. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas menetlusalune isik Reio Rada rikkus otsuses kirjeldatud ajal ja kohas LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. 4.
2. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Väärteotoimikus olevast 30.06.2025 otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteona ette heitnud LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumist, milline väärtegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi ja mis seisnes selles, et menetlusalune isik juhtis 06.06.2025 kella 05.05 ajal Viljandi maakonnas Viljandi vallas Imavere – Viljandi – KarksiNuia tee
3. kilomeetril mootorsõidukit Ferrari Mondial 8 registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 151 km/h +/- 8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h. Eelmärgituga rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Kohus märgib, et menetlusalusele isikule esitatud väärteoetteheite sisu arvestades tuleb objektiivse koosseisu tuvastamiseks tuvastada asjaolu, kas ta oli väärteootsuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõiduki juht ning kas ta ületas otsuses märgitud teelõigul lubatud sõidukiirust. 4.
4. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, kas menetlusalune isik on temale etteheidetava väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo objektiivne teokoosseis usaldusväärselt tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollis väärteo kohta antud ütlustega, tunnistaja ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. 3 Menetlusaluse isiku ütlustest väärteoprotokollis nähtub, et ta on süü omaks võtnud talle etteheidetavas väärteos – ta sõitis väärteoprotokollis märgitud mootorsõidukiga 06.06.2025, kontrollides sõiduki segu. Väärteotoimikus oleva 06.06.2025 kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik H.K on teostanud menetlusaluse isiku Reio Rada poolt juhitud mootorsõiduki Ferrari Mondial 8 registreerimismärgiga XXX XXX liikumiskiiruse mõõtmist 06.06.2025 kell 05.05 Viljandi maakonnas Viljandi vallas Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia tee
5. kilomeetril. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit sõidukiirusega 151 +/-8 km/h. Lõplik mõõtetulemus 143 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker II MDR S.N. AS
6. Menetlusaluse isiku sõidukiiruse mõõtmine toimus asulavälisel teel, valgeajal, hea nähtavusega ja sademeteta ilmastikutingimustega kuiva teekattega teel. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Seadme helisignaal (Doppler helisignaal) oli radarmõõturil ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiirusmõõturi lugemit on menetlusalusele isikule näidatud, mille kohta on menetlusalune isik andnud allkirja protokollile. Tunnistaja R.K ütlused riimuvad ülaltoodud tõenditega. Tunnistaja R. K on ütlustes kinnitanud, et 06.06.2025 teostati liiklusjärelvalvet Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia teel. Kella 05.05 paiku lähenes Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia tee
7. kilomeetril sõiduk, mille kiiruseks fikseeris H. K 151 km/h. Sõiduk kiirendas intensiivselt, liikus üksinda Viljandi linna suunas. Sõiduks osutus Ferrari Mondial 8 reg nr XXX XXX . Tunnistaja sõnul mõõtsid nad kiirust sõitvast patrullsõidukist kiirusmõõturiga Stalker II MDR S.N AS
8. Tunnistaja sõnul nad peatasid sõiduki, selgitasid peatamise põhjust ning juht esitas enda isikut tõendava dokumendi. Juhiks osutus Reio Rada ik
9. Juht oli tunnistanud, et ületas kiirust, kuna soovis testida sõidukit. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei- ja Piirivalveameti 05.09.2025 teatisega on tõendatud, et PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullipolitseinik H.K on läbinud 12.03.2024 sõidukiiruse mõõtmine kiirusmõõturiga koolituse. Taatlustunnistusega nr TTRS-24/00171 on tõendatud, et sõidukiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur Stalker II MDR S.N. AS003994 oli taadeldud 05.09.2024, taatluskehtivuse lõppkuupäev 30.09.
10. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud Liiklusseaduse § 199 lõike 6 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Määrus)
11. peatüki § 5-10 kohaselt. Eelmärgitud määruse § 9 lg 1 p 3 kohaselt radarkiirusmõõturi kasutamisel kui Doppleri helisignaal on sisselülitatud, ei tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist 06.06.2025 nähtub, et seadme helisignaal (Doppler helisignaal) oli radarmõõturil ühtlane. Määruse § 9 lg 5 kohaselt lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1 ning antud juhul oli laiendmääramatuseks Määruse lisa 1 p 3 järgi 8 km/ h. Seega Reio Rada poolt juhitud mootorsõiduki sõidukiiruse lõplikuks mõõtetulemuseks oli 143 km/h (151 km/h – 8 km/h = 143 km/h). Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul on mõõtetulemus jälgitav, kuna mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Käsitletud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud, et Reio Rada otsuses kirjeldatud ajal ja kohas ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 53 km/h. Eelmärgituga rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, kuivõrd otsuses märgitud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 4 90 kilomeetrit tunnis. Kirjeldatud rikkumine on väärteona kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 4.
12. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Reio Rada LS § 227 lõikes 3 sätestatud väärteo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Arvestades tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatust, oli ta teadlik, et ta lubatud suurimat sõidukiirust ületab ning paneb sellega toime vastava väärteo. Sellest hoolimata ületas Reio Rada lubatud sõidukiirust. 4.7. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 5. Kohtu seisukoht karistuse osas 5.1. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§ 56

lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5.2. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kaheksa eurot. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 5.

1. Kohtuväline menetleja on leidnud, et Reio Rada on pannud toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo ning on pidanud võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 alusel põhikaristusena rahatrahviga 103 trahviühikut, s.o 824 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra suurem. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus m.h isiku karistatusega. Karistusregistri 23.09.2025.a. registriteate andmetel on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus s.o PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi 02.07.2025 otsus väärteoasjas nr 2840,25,000902, millega on Reio Rada LS § 227 lg 2 järgi karistatud rahatrahviga 25 trahviühikut s.o 200 eurot. Otsus on kande kohaselt jõustunud 18.07.
2. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja teinud 30.06.2025 otsuse, millega karistati Reio Rada 06.06.2025 toimepandud väärteorikkumise eest LS § 227 lg 3 järgi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Reio Rada on toime pannud uue liiklusalase väärteo (seekord LS § 227 lg 2 järgi) 02.07.2025 ehk 3 päeva pärast käsilolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja tehtud otsust. Selline käitumine näitab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist liiklusseaduse nõuetesse. Riigikohus on 17.10.2025 lahendi nr 4-24-4074 punktis 18 öelnud, et kuna VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, saab ta karistust mõistes tugineda asja arutamise ajaks jõustunud karistusotsustele eeldusel, et sellega arvestamine ei ole menetlusaluse isiku ja tema kaitsja jaoks üllatuslik. Pärast kohtuvälise menetleja otsuse tegemist jõustunud lahendi arvesse võtmist ei takista ka VTMS § 132 p-st 2 tulenev reformatio in peius-keeld, kuna maakohus ei saa mõista menetlusalusele isikule raskemat karistust kui see, mis on määratud kohtuvälise menetleja otsusega. Seega saab käesoleva väärteoasja juures kohus arvestada menetlusaluse süü hindamisel 02.07.2025 väärteootsust. Reio Rada on kaebuses välja 5 toonud, et on igapäevaselt eeskujulik liikleja ja ei ole kedagi kunagi ohtu seadnud. Kuivõrd kuuajalise perioodi jooksul on menetlusalune isik kahel korral rikkunud liiklusnõudeid kiiruseületamisega, siis kohtu hinnangul annab see tunnistust, et isik on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist ja ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud. Kohus märgib, et süü suuruse hindamisel tuleb m.h arvestada süüteo toimepanemise asjaolusid. Reio Raja poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määr 53 km/h ületab käesolevas konkreetset vastutust ette nägevas sättes kiiruse ületuse vahemiku (41-60 km/h) keskmist, mistõttu kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes on keskmisest suurem. Süüd suurendab ka see, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras Reio Rada teadlikult liiklusnõudeid, pannes teo toime otsese tahtlusega. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulavälisel teel sõidukiirust 53 km/h, millist tegu ei saa toime panna tähelepanematusest ja sellise teoga pani menetlusalune isik ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Reio Rada on esitatud kaebuses põhjendanud lubatud sõidukiiruse ületamist sellega, et soovis kontrollida kliendi sõiduki mootori seadistust, täpsemalt seda, kas sõiduki segu on paigas. Kaebuses on välja toodud, et tegu oli ühekordse kiirendusega ning muul viisil ei ole võimalik segu kontrollida, kui koormuse all sõites. Kohus leiab, et sõiduki seadistuse kontrollimine lubatud sõidukiiruse ületamisega tavaliikluses on vastutustundetu ja sobimatu käitumine kõigi teiste kaasliiklejate suhtes. Menetlusaluse isiku süüd suurendab asjaolu, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud

§ 57ja § 58 mõttes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et Reio Rada süü suurust tuleb lugeda mõnevõrra üle keskmise. Kohtu hinnangul vastab menetlusalusele isikule põhikaristusena üle LS § 227 lg-s 3 sätestatud sanktsiooni keskmist määra jääva rahatrahvi - 103 trahviühikut määramine menetlusaluse isiku süü suurusele. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamisega mitte vähem kui 53 km/h on tegemist raske liiklusrikkumisega, kuna lubatud sõidukiiruse piirmäära on oluliselt ületatud. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega alused karistuse kergendamiseks puuduvad. Eeltoodu alusel kohus jätab kohus menetlusaluse isiku Reio Rada kaebuse rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30. juuni 2025.a. otsuse väärteoasjas nr 2840,25,000706 Reio Rada karistamises LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 103 trahviühikut, s.o 824 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30. juuni 2025.a. otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 30.06.2025.a. otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. 5.4. Menetlusalune isik on viidanud kaebuses asjaolule, et tal on probleemid rahatrahvi tasumisega majanduslikel põhjustel, kuna ta töötab pereettevõttes, kus seis ei ole hetkel hea.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Seega eeltoodud asjaoludest lähtudes kohus määrab rahatrahvi 103 trahviühikut s.o 824 eurot tasumisele ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25. kuupäevaks 206 eurot kuni kogu summa tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6