← Eesti

2-25-15676/5

Obsah (10)§ 468§ 415§ 394§ 407§ 445§ 122§ 129§ 173§ 164§ 174

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kohtunik Larissa Prokopenko Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2025, Jõhvi Kohtuasja number 2-25-15676 Kohtuasi A Ki ja S Ki h

§ 468lg 1 p 2).

Kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) täitmisel arvestada kostja A Ki poolt elatise katteks tasutud summasid. 7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Hagejate A Ki ja S Ki seaduslik esindaja esitas 20.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A Ki vastu miinimumelatise nõudes alates 01.10.2025. Hagejate esindaja palub elatise tasuda O Ka arveldusarvele xxx selgitusega: „elatis A ja S“. 2

(4)MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Maakohus võttis 24.09.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest.
  2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud edasiandmisega ema kaudu 10.10.
  3. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata.

§ 407

lg 2 alusel eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui ta ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsust. Käesoleval juhul pole hageja tagaseljaotsuse tegemisest keeldunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Hagiavaldusele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendite kohaselt ja rahvastikuregistri andmetel on kostja hagejate isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
  2. Hagejad on palunud mõista kostjalt elatise välja miinimummääras. Hagiavalduses on ära toodud ka laste vajaduste olemasolu, mille kohaselt on A K vajadused kokku 625 eurot ja S Ki vajadused kokku 600 eurot. Hagejate esindaja töötasu on 1400 eurot ning peretoetus 710 eurot.
  3. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt välja elatise kummalegi lapsele miinimummääras, mis arvutatakse välja elatiskalkulaatori (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/) abil.
  2. Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud elatise arvutamise kord muutus alates 01.01.
  3. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Antud juhul on hagejate puhul tegu kaksikutega ning 15% vähendamist ei kohaldata. Hagejate esindajal on rahvastikuregistri 3

(4)andmetel 3 last, kellele makstakse lastetoetust ning lasterikka pere toetust. A Ki, kui teise lapse toetus, on 80 eurot ja S Ki kui kolmanda lapse toetus on 100 eurot. Baassumma on 01.04.2025 seisuga 282,31 eurot. Keskmine brutokuupalk oli
  1. aastal 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot ja seega on elatise miinimummäär 341,74 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata pool lapsele makstavast toetusest. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvelt. Esitatud asjaolude kohaselt moodustab hagejatele makstava lastetoetuse suurus 80 eurot ja 100 eurot kuus. Seega tuleb miinimumelatisest maha arvata vastavalt 40 eurot ja 50 eurot. Lasterikka peretoetust makstakse perele 450 eurot, millest kummagi lapse osa moodustab 37,50 eurot (225/2)/
  2. Eeltoodust tulenevalt on alates 01.10.2025 kostjalt hageja A Ki kasuks väljamõistetava elatise suurus 264,24 eurot (341,74 - 40 - 37,50) ja S Ki kasuks väljamõistetava elatise suurus 254,24 eurot (341,74 - 50 - 37,50). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus. 9.

§ 445

lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele hiljemalt jooksva kuu 1. kuupäevaks. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 129

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 4666,32 eurot (9x264,24+ 9x254,24). MENETLUSKULUD 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. 11.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.