← Eesti

2-24-139172/8

Obsah (11)§ 326§ 407§ 444§ 405§ 393§ 162§ 177§ 174§ 178§ 420§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-139172 Tsiviilasi Osaühingu E

§ 326lg 1 kohaselt.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 30.06.

  1. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
  2. 03.09.2025 kohtunõudes selgitas kohus, et hageja ei ole sissenõudmiskulusid puudutavaid asjaolusid piisavalt üksikasjalikult ja veenvalt välja toonud. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagiavaldusest ja hagiavalduse täiendusest ei selgu, mitme tasulise meeldetuletuskirja saatmisele hageja tugineb.
  3. Kohus märkis, et VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest ning teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Seega tuli hagejal välja tuua, mis kuupäevadel on meeldetuletuskirjad saadetud.
  4. Samuti selgitas kohus, et hageja nõude suurust arvestades võib hageja VÕS § 113 2 lg 2 p 1 kohaselt esimese kostjale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et hageja selgitustest ei nähtu, millises ulatuses on kulud seotud meeldetuletuskirjade saatmisega ja millises ulatuses on tegemist muude sissenõudmiskuludega, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas kulud, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, vastavad VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatud meeldetuletuskirjade kohta sätestatud piirmääradele.
  5. 10.09.2025 seisukohas selgitas hageja, et on esitanud varasemas menetluses selgituse ja väljavõtted, et on saatnud kostjale meeldetuletuskirju (2 tk). Füüsilised meeldetuletuskirjad on saadetud kas ainult Omniva või UnifiedPost (kes tegeleb trükkimise, ümbrikutamise) ja Omniva vahendusel hagiavalduses väljatoodud kontaktaadressitele. Kirja saatmise aeg on märgitud kirjas. 3/6 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 14.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 15.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (V. Kõve jt.

II. Komm vlj § 407 p 3.17). 16.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

§ 405

lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 17. Kohus leiab, et hagi ei ole kogu ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul täidetud ning tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi

§ 407lg-te 4–51 mõttes ei esine.

Kohus selgitas kostjale menetlusse võtmise määruses

§ 393

lg 2 p 3 kohaselt, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus võimalust, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks. 18. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud hageja leppetrahvi nõue summas 55 eurot ning selle nõude osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel.

  1. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 07.08.2023 sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingute sõlmimise, lepingute tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõuete esitamise osas. Ülejäänud osas jätab kohus tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.
  2. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud.
  3. Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Sissenõudmiskulud on tekkinud seoses 55 euro suuruse põhinõude sissenõudmisega.
  4. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõude on kuni 500 eurot, võib võlausaldaja esimese kostjale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.
  5. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
  6. Hageja on selgitanud, et kostjale saadeti kaks tasulist meeldetuletuskirja kas ainult Omniva või UnifiedPost ja Omniva vahendusel ning kas lihtkirjana või tähitud kirjana rahvastikuregistris avaldatud kostja elukoha aadressile. Hagiavaldusest ja hageja 4/6 täiendavatest selgitustest nähtuvalt ei ole hageja ja kostja vahel kokklepet sissenõudmiskulude suuruse osas. Hageja selgituste kohaselt on kirjade saatmise aeg märgitud kirjadel. Hageja selgituste kohaselt on ta võlgnevuse sissenõudmisega seoses kandund kulusid summas 23 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 20 euro ulatuses.
  7. Hageja ei ole seega esitanud asjaolusid selle kohta, millistel kuupäevadel on kostjale meeldetuletuskirjad saadetud. Samuti ei ole hageja esitanud selgeid asjaolusid selle kohta, millisel viisil meeldetuletuskirjad saadetud on.
  8. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, millised asjaolud peab hageja välja tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need pole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada. Hageja ei ole siiski esitanud piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.
  9. Hageja sissenõudmiskulude nõue tugineb sellele, et hageja on peale lepingu lõppemist saatnud kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja. Kuivõrd hagiavaldusest ei nähtu, millistel kuupäevadel on kostjale tasulised meeldetuletuskirjad saadetud, ei saa kohus hinnata, kas hageja on tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisel pidanud kinni VÕS § 113 2 lg 3 sätestatud tähtaegadest ning kas hagejal on seega õigus nõuda kostjalt meeldetuletuskirjade saatmisega seotud sissenõudmiskulude tasumist.
  10. Hageja on 16.04.2025 seisukohas esitanud ka seletuse selle kohta, milliseid kulud hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud on. Vastavast seletusest nähtuvast väidetavate kulude loetelust ei selgu, kuidas on nimetaud kulude suurus kujunenud, nt kuidas on kujunenud tööjõukulud 4 eurot ühe kostja kohta või kulu info töötlemisele õigusbüroo ja hageja vahel 0,9 eurot.
  11. Kohus on seega seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
  12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 55 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 20 eurot. Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine 31.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja 27% ulatuses hageja kanda. 32.

§ 177

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. 33.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5/6 34.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

§ 420

alusel ei saa kostja tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebust, kuid võib esitada kaja. Kaja regulatsioon ei näe aga ette menetluskulude suuruse vaidlustamist. 35. Seega juhul, kui kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks tagaseljaotsuses, on ebaselge, mil viisil saab kostja kasutada

§ 178lg 1 tulenevat õigust vaidlustada hüvitatavate menetluskulude suurust.

Sellest tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lg 1 p 2 alusel pärast otsuse jõustumist (vt V.

Kõve jt.

II. Komm vlj § 420 p 3.4). 36. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

37.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 38. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

39.

§ 468

lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 6/6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.