2-23-148073/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.09.2025, Tallinna kohtumaja e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu Tsiviilasja number 2-23-148073 Tsiviilasi X hagi Y vastu võla ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 263,43 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood XXX; xxx) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Märt Mürk (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL; Ahtri 6A, Tallinn 10151; e-post menetlus@emerald.legal) Kostja: Y (isikukood XXX; xxx; e-post xxx) Asja läbivaatamine 22.08.2024 avalikul kohtuistungil, osalesid lepinguline esindaja Märt Mürk ja kostja Y 20.03.2025 avalikul kohtuistungil, osalesid lepinguline esindaja Märt Mürk ja kostja Y hageja hageja RESOLUTSIOON 1.

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi 1 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik 1. X (hageja) esitas 28.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Yilt (kostja) 263,44 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 01.12.2023 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 19.12.2023 vastuväite. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 29.12.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.18.01.2024 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille kohus võttis 01.02.2024 määrusega menetlusse.

3.Kostja esitas 19.02.2024 hagile vastuse, mille osas esitas hageja oma seisukoha 01.03.2024.

4.22.08.2024 toimus asjas kohtuistung, kus osalesid hageja lepinguline esindaja ja kostja.

5.09.09.2024 esitas kostja täiendava seisukoha koos tõenditega. 09.09.2024 esitas hageja tähtaja pikendamise taotluse seoses kompromissläbirääkimistega, mille kohus rahuldas.

6.16.09.2024 esitas hageja täiendava seisukoha.

7.20.03.2025 toimus asjas teine kohtuistung, kus osalesid hageja lepinguline esindaja ja kostja.

8.25.03.2025 esitas hageja menetluskulude nimekirja.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud 9. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 28.03.2020 kuni 28.11.2023 eest summas 263,43 eurot.

10.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:  Hageja ja kostja sõlmisid tsiviilasjas nr 2-18-11446 kompromissi, mille kohus kinnitas 28.01.2019 määrusega. Nimetatud kohtuasjas leppisid pooled kokku ühisvara jagamises. Määruse punkti 1.14 kohaselt on kostja muuhulgas kohustatud tasuma hagejale hüvitise summas 20 000 eurot hiljemalt 15.09.2019. Määrus on jõustunud.  Kostja rikkus määruse punktis 1.14 sätestatud tähtaega, kui tasus hüvitise hilinemisega. Põhivõlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja kohtutäituri poole, kuid kompromissmääruses ei ole viivist välja toodud, sest hageja eeldas heas usus, et kostja ei riku oma kohustusi. Kuna hagejal ei ole viivise osas täitedokumenti, siis oli hageja sunnitud uuesti kohtusse pöörduma, sest kostja ei nõustunud võlgnevust kohtuväliselt tasuma.  Määruse punktide 1.12 ja 1.17 järgi leppisid pooled kokku, et müüvad XXX korteri hinnaga mitte vähem kui 80 000 eurot; korter oleks tulnud müüa hiljemalt 31.08.2019 ning pooled kohustusid andma vajalikud nõusolekud korteri uue omaniku kande tegemiseks.

2  Kostja takistas pahatahtlikult kokkuleppe täitmist. Hageja leidis korterile ostja, kes tegi konkreetse ettepaneku osta korter 80 000 euro eest ära. Kuivõrd kostja keeldus korterit müümast, oli hageja sunnitud 19.08.2021 (st pärast määruse p-s 1.12 sätestatud korteri müügi tähtaja möödumist) pöörduma kohtusse hagiga kostja tahteavalduse asendamiseks. Kohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-21-12380 hageja hagi ning kohustas kostjat andma nõusolek korteri võõrandamiseks müügihinnaga 80 000 eurot. Nimetatud lahend on jõustunud.  Väär on kostja vastuväide, justkui korteri müük ebaõnnestus vale müügihinna tõttu ning hageja takistas korteri müüki. Tsiviilasjas nr 2-21-12380 tehtud kohtulahend tõendab vastupidist – kostja keeldus korteri müügiks nõusolekut andmast ning takistas korteri müüki, lisaks sai korter müüdud määruse p-s 1.12 nimetatud hinnaga. Lisaks ei ole kostja põhjendanud, millist tähtsust omab asja lahendamisel väide nagu oleks hageja takistanud korteri müüki.  Hageja tegi korduvaid pingutusi XXX korteri müümisel, kuid korteri müük viibis just kostja vastuseisu tõttu. Kostja üüris XXX korteri välja ja teenis selle pealt tulu, mida ta hagejaga ei jaganud. Hagejal puudus XXX korterile ligipääs ning kostja keeldus hagejale korterivõtmete andmisest. Sellest tulenevalt puudus kostjal huvi korteri müümiseks kohtumääruses toodud tingimustel. Hageja tegi aktiivselt pingutusi kokkuleppe täitmiseks ja korteri müümiseks, postitades XXX korteri müügikuulutuse kinnisvaraportaalidesse kv.ee ning city24.ee. Kuulutuste peale võtsid hagejaga ühendust mitmed huvilised, kuid kostja põhjendamatu vastuseisu tõttu ei õnnestunud korterit müüa. Korteri müümiseks oli hageja sunnitud tsiviilasjaga nr 2-21-12380 kohtusse pöörduma.  Kostja väide, et hageja ei tulnud 17.02.2020 notarisse, on kohut eksitav. Kostja küll leppis notariaja kokku, kuid kostja soovis tehingut teha tingimustel, mis ei vastanud poolte vahel kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppele. Hageja emale kuuluvale korterile oli seatud hüpoteek kostja laenu tagamiseks. Kompromissiga olid pooled kokku leppinud, et hageja ema korter vabastatakse hüpoteegist pärast XXX korteri müüki. Kostja soovis XXX korteri aga müüa viisil, mille tagajärjel oleks hageja emale kuuluv YYY korter jäänud tagama kostja laenu. Kostja soovis õigusvastaselt jätkata hageja ema korteri kasutamist oma laenu tagatisena, kuigi pooled olid otseselt määruse p-s 1.13 leppinud kokku vastupidises. Hagejal puudus kohustus minna notarisse tegema tehingut tingimustel, mis ei vastanud poolte kokkuleppele. Seega ei keeldunud

hageja ilma põhjuseta kokkuleppe täitmisest ja korteri müümisest.  Asjas ei ole vaidlust, et kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega.

Hageja nõuab viivise 263,43 euro tasumist seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata hüvitiselt. Hageja selgitab viivise kujunemist järgnevalt:  Esimese makse 688,06 eurot tegi kostja 23.12.2019. Kostja oli viivitanud 20 000 euro tasumisega 99 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 433,97 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 433,97 eurot ning ülejäänud 254,09 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 19 745,91 eurot.  Teise makse 857,38 eurot tegi kostja 27.12.2019. Kostja oli viivitanud 19 745,91 euro tasumisega 4 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 17,31 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 17,31 eurot ning ülejäänud 840,07 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18 905,84 eurot.

3  Kolmanda makse 311,28 eurot tegi kostja 30.12.2019. Kostja oli viivitanud 18 905,84 euro tasumisega 3 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 12,43 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 12,43 eurot ning ülejäänud 298,85 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18 606,99 eurot.  Neljanda makse 406,30 eurot tegi kostja 21.01.2020. Kostja oli viivitanud 18 606,99 euro tasumisega 22 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 89,48 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 89,48 eurot ning ülejäänud 316,82 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18 290,17 eurot.  Viienda makse 245,23 eurot tegi kostja 25.02.2020. Kostja oli viivitanud 18 290,17 euro tasumisega 35 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 139,92 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 139,92 eurot ning ülejäänud 105,31 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18 184,86 eurot.  Kuuenda makse 17 491,75 eurot tegi kostja 27.03.2020. Kostja oli viivitanud 18 184,86 euro tasumisega 31 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis 123,22 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 123,22 eurot ning ülejäänud 17 368,53 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 816,35 eurot.  Põhivõlgnevuselt summas 816,35 eurot, mis kostjal tasumata jäi, oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks, st perioodil 28.03.2020 kuni 28.11.2023 tekkinud seadusjärgne viivis summas 263,43 eurot.  Kostja tasus allesjäänud põhivõlgnevuse summas 816,35 eurot hiljem täiteasja nr 035/2023/5851 käigus.  Isegi kui eeldada kostja vastuväidete asjakohasust, siis on kostja igal juhul oma kohustuse täitmisega viivitanud vähemalt kuni 17.02.2020.  Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist, VÕS § 159 lg 2 ei ole viivisenõude puhul kohaldatav.  Kuna hagejal on rahaline nõue kostja vastu, siis ei kohaldu VÕS § 108 lg 3.  Tsiviilasjas nr 2-18-11446 peetud istungi protokollist ei nähtu, et pooled oleksid pidanud läbirääkimisi viivise üle, mistõttu pole võimalik asuda seisukohale, nagu oleks hageja oma viivisenõudest loobunud.

11.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda ning palub menetluskuludelt mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Kostja vastuväited 12. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja toob esile järgmised vastuväited:  Kostja on teinud kõik, et tsiviilasjas nr 2-18-11446 kokkulepitut täita ja otsinud omalt poolt lahendusi olukorra lahendamiseks. Korteri müümine kokkulepitud tähtajaks ebaõnnestus, kuna selleks ajaks ostjat ei leitud. Kindlasti oli selle põhjus ka vale hind, mis küll kohtus sai kokku lepitud, aga turuseis muutus ja eksperthinnanguga oli korteri väärtus 20.12.19 seisuga 72 500 eurot.

4  Kostja leidis ostja ja ostu-müügi tehing oleks pidanud olema kuupäeval 17.02.2020.

Hageja aga ei tulnud notarisse ja tehing jäi ära. Kompromissi ei läinud kirja selliselt, et korraga on vaja teostada XXX tn korteri müük ja lisatagatise vabastus. Kostja soovis täita kompromissi ja XXX korter müüa, samuti lisatagatis vabastada. XXX korterit oleks saanud müüa, aga lisatagatise vabastamisest keeldus pank. Ka osaline kompromissi täitmine oleks aidanud kohustuste vähendamisele kaasa ja võlga maksta.

Hageja notarisse ilmuma jätmine ei võimaldanud müüa korterit ja võlga tasuda, milles olid osapooled kohtus kokku leppinud.  Hageja soovib jätta kohtule mulje, et ajaliselt hilisem tehing korteri võõrandamisel 19.08.2021 on seotud varasema sündmusega 17.02.2020. Kohus ei tohiks neid faktilisi väiteid (hagiavalduse p 7 ja 8) arvestada.  Kuna 17.02.2020 on kuupäev, kus hageja notarisse ei tulnud, ja on varasem kui hagis toodud intressi arvutuskäik ehk alates 28.03.2020, siis on kostjal vastuväide kogu hagi suhtes.  02.04.2020 toimus kohtutäituri kaudu võla tasumine, kus müüdi kostja üks korter maha. Hageja ei taotlenud siis viivise maksmist, vaid nõue oli täpselt 20 000 eurot.

Kostjat ei teavitatud, et maksmata jäid viivised, kui kohtutäitur kandis korterimüügist ülejäänud raha kostja kontole.  Kostja on pidanud juba kohtutäituri kaudu maksma viiviseid 969,35 eurot.

13.Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Kohtuistungid 14. 22.08.2024 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja ning kostja. Kohtuistungil arutati kompromissi sõlmimise võimalikkuse üle, kuid pooled kompromissini ei jõudnud. Pooled esitasid kohtule täiendavaid selgitusi. Pooled leppisid istungil kokku täiendavate tõendite ning seisukohtade esitamise tähtajad.

15.20.03.2025 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja ning kostja. Pooled esitasid kohtule täiendavaid selgitusi. Kohus määras tähtajad menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete esitamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 16. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kahel avalikul kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

17.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle, mida kohus loeb tuginedes ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõenditele, tuvastatuks: - Harju Maakohtu 28.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11446 (kompromissimäärus) kinnitati poolte vahel ühisvara jagamise vaidluses kompromiss (kompromissleping), millest käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt on olulised järgmised tingimused (järgitud on kompromissimääruse punktijärjestust):

1.12. X ja Y müüvad kinnistu (korteriomand) asukohaga XXX Tallinnas kuulutuse hinnaga mitte vähem kui 80 000 eurot.

Kuulutus tuleb üles panna 10 kalendripäeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest ja korter tuleb müüa hiljemalt 31.08.2019.

5 Müügist saadud rahast tuleb kustutada laen Danske Bank A/S ees.

Ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.

1.13. Pärast korteriomandi müüki kustutatakse ühishüpoteegid, mis on seatud kaaskoormatud kinnistule (registriosa nr xxxxxx), milleks X ja Y kohustuvad esitama ühise avalduse pangale ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

1.14. Y maksab Xile hüvitist summas 35 000 eurot, millest 11 000 eurot tuleb maksta hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Järgneva nelja järjestikuse kuu jooksul peab Y maksma 1000 eurot kuus hiljemalt iga kuu 10.kuupäevaks Xi arvelduskontole. Ülejäänud 20 000 eurot tuleb Yil tasuda Xile 10 kalendripäeva jooksul pärast korteriomandi XXX Tallinnas (kinnistusregistriosa nr xxxxx) müüki, kuid mitte hiljem kui 15.09.2019.

1.15. Y teatab korteri asukohaga XXX Tallinnas üürnikele korteri eelseisvast müügist 3 kalendripäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Koopia teavitusest tuleb edastada Xile.

1.18. Kompromissi kinnitamisega loevad X ja Y kogu ühisvara jagatuks ja nõustuvad sellega, et nad ei esita praegu ega hilisemalt uusi ühisvaraga seonduvaid nõudeid. - Kompromissimäärus jõustus 05.02.2019 ja selle kohaselt pidid pooled müüma korteriomandi hiljemalt 31.08.2019 ja kostja maksma hagejale hüvitist 20 000 eurot mitte hiljem kui 15.09.2019. - Harju Maakohtu 28.01.2019 kompromissimääruse (ts asi nr 2-1811446) täitmiseks on algatatud kaks täiteasja:

a)Nr 022/2019/6726, mis on lõpetatud täituri 02.04.2020 otsusega seoses võlgnetava 20 000 euro tasumisega (dtl 156) ning

b)Nr 035/2023/5851, mis on lõpetatud täituri 06.02.2024 otsusega, seoses võlgnetava 816,35 euro (seisuga 21.12.2023) tasumisega.

18.Hageja on väitnud, et alates kostja poolt kompromissimääruse alusel osade kaupa maksete tegemisest (20 000 euro tasumiseks), on hageja lugenud VÕS (eelnevalt ja edaspidi on selliselt tähistatud Võlaõigusseadust) § 88 lg 8 alusel esmalt tasutuks viivise ja seejärel põhivõla. Selliselt toimides oli kuuenda makse summas 17 491,75 eurot tegemise järgselt 27.03.2020 kostja põhivõla jääk 816,35 eurot. Sellelt summalt ongi hageja arvestanud viivist alates 28.03.2020.

19.Põhivõlgnevuselt summas 816,35 eurot, mis kostjal tasumata jäi, oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks (28.11.2023) kogunenud viivist 263,43 eurot. Selle viivise tasumist hageja käesolevas menetluses nõuabki (dtl 165) – s.o viivis põhivõlalt 816,35 eurolt ajavahemiku eest 28.03.2020 – 28.11.2023).

20.Hageja väitel oli tal vaja kohtu poole käesoleva menetluse algatamiseks pöörduda seetõttu, et viivisenõude osas puudub tal täitedokument – kompromisslepingus ei leppinud pooled viivise tasumise kohustuses kokku, sest hageja lootis, et kostja täidab kompromissi.

21.Kostja väidab, et viivisenõue on talle üllatus – ta tasus põhinõude 20 000 eurot 02.04.2020 ja täitemenetlus 20 000 euro nõude osas lõpetati. Lisaks tasus ta viiviseid 816,35 eurot teise täitemenetluse kaudu, mis lõpetati täitmisega 06.02.2024. Kostja peab viivisenõuet 6 ebaõiglaseks ning väidab, et kui ta oleks teadnud, et võlgneb viiviseid, siis ta oleks saanud viivisenõude vähendamiseks palju varem raha ära maksta.

22.Kompromissimääruse p 1.14 kohaselt pidi kostja maksma hagejale 20 000 eurot hiljemalt 15.09.2019 sõltumata sellest, millal müüakse ühisvarasse kuulunud korteriomand. Vaidlust ei ole selles, et kostja tähtaegselt võlga ei tasunud (sõltumata tasumata jätmise põhjustest).

23.Kompromisslepingus pooled viivisekokkulepet ei sõlminud. Pooled kompromissiga, et ei esita ühisvaraga seonduvaid uusi nõudeid üksteise vastu. kinnitasid 24. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kompromisslepingul nagu igal teisel lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse.

Seega eeldatakse VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille kohta nad kompromisslepingu kui kohustustehingu sõlmisid (vt nt RK 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 13; 24.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6579, p 11).

25.Pooled on praegusel juhul tsiviilasjas nr 2-18-11446 sõlmitud kompromisslepinguga lahendanud ühisvara jagamise ja vastastikku hüvitiste maksmise korra ja viisi küsimuse.

Kompromissis ei ole kokku lepitud, et hüvitise maksmisega viivitamisel korral on kohustatud poolel täiendav kohustus maksta viivist, intressi või leppetrahvi. Vastupidi – kompromissi p 1.18 on pooled kokku leppinud, et nad ei esita hilisemalt üksteise vastu ühisvara jagamisest tulenevaid nõudeid. Hageja on menetluses kinnitanud, et ta ei pidanud viivisekokkuleppe sõlmimist vajalikuks, kuna lootis, et kostja täidab oma kohustusi ka ilma viivisekokkuleppeta.

26.Hageja ei olegi oma viivisenõudega esitanud nõuet, mis käsitleks otsesõnu mingi varaeseme jagamist, kuid ühisvara jagamisest tuleneva hüvitise osas viivisenõude esitamine on kohtu arvates siiski ühisvara jagamisest tulenev nõue – kui pooled poleks ühisvara jaganud kompromissis toodud viisil, siis ei oleks kostjal tekkinud hüvitise 20 000 eurot maksmise kohustust. 20 000 euro maksmisega viivitamisest ongi tekkinud käesolev, uus vaidlus. Kuid vaidlus lähtub ühisvara jagamisest ja seega on see kohtu hinnangul hõlmatud kompromissimääruse p-s 1.18 sõlmitud kokkuleppega – mitte esitada edaspidi vastastikku ühisvara jagamisest tulenevaid nõudeid. Hageja on käesolevas menetluses ka möönnud, et ta teadlikult ei pidanud kompromissis viivisekokkuleppe sõlmimist vajalikuks (kuna lootis, et kostja oma kohustuse õigeaegselt täidab).

27.Seega on kohtu hinnangul hageja viivisenõue vastuolus kompromissimääruse p-ga 1.18, milles pooled leppisid kokku, et ei esita teineteise suhtes täiendavaid ühisvara jagamisest tulenevaid nõudeid. Hageja on kompromissimääruse järgi loobunud ühisvaraga seonduvatest täiendavatest nõuetest.

28.Hageja tugineb oma viivisenõudes VÕS §-le 88 lg 8 ning leiab, et ta pole kompromisslepinguga viivisenõudest loobunud ja viivise nõudmise õigus tuleneb otseselt seadusest.

29.Kohus VÕS § 88 lg 8 sellise kohaldamisega praegusel juhul ei nõustu. VÕS § 88 lg 8 näeb täitemenetluse välise täitmise korral ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

Praegusel juhul ei nähtu kompromissimäärusest, et kostjal oleks lisaks põhinõude täitmise kohustusele, kohustus maksta ka kulutuste eest ja intressi. Seega ei kohaldu see norm lisaks sellele, et see käsitleb täitemenetluse välist täitmist, ka seetõttu, et täitedokument ei kohusta kostjat tasuma intressi või kulutuste eest.

7 30. Praegusel juhul on 20 000 euro tasumine toimunud täitemenetluses (täiteasi nr 022/2019/6726) ning TMS (Täitemenetluse seadustik) § 56 lg 1 kohaselt sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist.

Praeguses tsiviilasjas ei ole aga kohus tuvastanud, et täitedokumendist (kompromissimäärus) nähtuks viivise nõudmise õigus või selle suurus. Ka täitemenetluse lõpetamise otsusest (dtl

159)ilmneb, et täitmisele on esitatud nõue 20 000 euro tasumiseks ja see summa on kostja poolt tasutud täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemise aja seisuga 02.04.2020. Kohtu ette toodud dokumenditest ei nähtu, et täitur või hageja oleks kostja tasutud summasid arvestanud muude nõuete, kui põhivõla katteks. Samuti ei nähtu kohtu ette toodud asjaoludest ega tõenditest, et hageja oleks teavitanud kostjat kavatsusest viivist nõuda ning täituri kaudu laekuvaid summasid arvestada teisiti, kui vaid põhivõla katteks.

31.Hiljem alustatud täitemenetlus (täiteasi nr 035/2023/5851) põhivõla 816,35 euro maksmiseks (maksmata osa põhivõlast 20 000 eurost hageja arvestatud viivisenõude tõttu) viitab sellele, et täitur on täitedokumendi täitmisel arvestanud hageja viivisenõudega ja seetõttu (vaatamata sellele, et 02.04.2020 on täiteasi nr 022/2019/6726 lõpetatud 20 000 euro tasumise tõttu) alustanud uuesti osa 20 000 euro sundtäitmist ehk 816,35 euro kostjalt sisse nõudmist, mis hageja viivisearvestuse kohaselt on 20 000-st eurost seisuga 21.12.2023 veel tasumata.

32.Kuna täiteasjas nr 035/2023/5851 alustati sundtäitmist hageja 21.12.2023 avaldusel alusel, siis järelikult selleks kuupäevaks oli kostja tasunud kõik seni hageja esitatud viivisenõuded.

Põhinõue 816,35 euro ulatuses täideti kostja poolt 06.02.2024 kohtutäituri vahendusel.

33.Kohus leiab, et hageja on kompromisslepinguga sõnaselgelt loobunud täiendavatest ühisvara jagamisega seotud nõuetest kostja vastu ning seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu käesoleva tsiviilasja esemeks olevat viivisenõuet. Liiatigi on kostja vaatamata sellele, täitemenetluse nr 035/2023/5851 raames juba maksnud hagejale viivist.

34.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

36.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

37.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

38.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.