Obsah (9)

§ 51§ 120§ 152§ 43§ 77§ 79§ 89§ 88§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1392 Määruse kuupäev 26. juuni 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viru Vangla kohustamiseks põhjendada tema suhtes 31. jaa

) § 155 lg 5, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla korraldas
2. jaanuari
3. a korralduse nr 5-13/3-25/100 p 1.3 alusel X (kaebaja) ortopeedi vastuvõtule saatmise tervishoiuteenuse osutaja juurde Tartu Ülikooli Kliinikumi. Vangla otsustas kasutada saatmisel ohjeldusmeetmetena käeraudu koos ohjeldusvööga. Viru Vangla
4. jaanuari
5. a ettekande nr 3-25-663 kohaselt keeldus kaebaja väljaviimisest, kuna ei olnud ohjeldusmeetmete paigaldamisega nõus.
6. Kaebaja esitas
7. jaanuaril 2025 Viru Vanglale taotluse, milles palus talle väljastada
8. jaanuari
9. a otsus tema suhtes väljaspool vanglat saatmisel ohjeldusmeetmete kohaldamise kohta. 3-25-1392
10. Viru Vangla jättis
11. veebruari
12. a vastusega nr 2-2/3-25/1013-2 kaebajale nõutud otsuse väljastamata. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (vangiregister) olevad andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele vastavalt vangistusseaduse § 52 lg-le
13. Kinnipeetaval ei ole õigust pääseda ligi vangiregistris tema kohta olevatele andmetele.
14. Kaebaja esitas
15. aprillil 2025 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, milles soovis järelevalvemenetluse algatamist ning tema
16. jaanuari
17. a taotluse rahuldamist.
18. Viru Vangla selgitas
19. mai
20. a vastusega nr 2-2/3-25/71-2 kaebajale, et käesoleval juhul ei ole vaide eseme puudumise tõttu kaebajal vaide esitamise õigust. Vangla käsitleb kaebaja pöördumist märgukirjana. Vangla ei muuda vastuskirjade sisu ja vangla nägemusi üksnes seetõttu, et kinnipeetavale tundub mingisugune väide või selgitus ebameeldiv või ebasobiv. Teabenõudele vastamine ei ole haldusakt. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas saab vangla vastuskiri kahjustada kaebaja õigusi ja vabadusi. Lisaks ei saa esitada vaides õigusvastasuse tuvastamise nõuet ning vaiet ei saa esitada preventiivsel eesmärgil. Vangla jääb oma varasemas vastuskirjas välja toodud seisukohtade ja selgituste juurde.
21. Kaebaja esitas
22. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks vastata tema
23. jaanuari
24. a taotlusele. Kaebaja ei nõustu vangla
25. veebruari
26. a vastusega nr 2-2/3-25/1013-
27. Vaidlusalused toimingud riivasid kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal oli õigus nõuda toimingute kirjalikku põhjendamist. Kaebajal ei ole võimalik pääseda Tartu Ülikooli Kliinikumi, kuna tema suhtes rakendatavad ohjeldusmeetmed põhjustavad kaebajale tugevat füüsilist valu. Õigusvastane julgeolekuabinõude kohaldamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks ja ületavad teatud raskusastme. Kaebaja vaidele vastamata jätmisega on rikutud tema põhiõigusi. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja tõendite kogumist.
28. Viru Vangla esitas
29. ja
30. mail 2025 kohtule vastustena kohtunõuetele kohtueelse menetluse materjalid ning täiendavad põhjendused. 7.
31. Vangla põhjendab, miks kaebaja suhtes
32. jaanuaril 2025 ohjeldusmeetmeid otsustati kohaldada. Kokkuvõtlikult otsustas vangla kohaldada kaebaja suhtes ohjeldusmeetmeid, kuna kaebaja on riskihindamise alusel kõrgohtlik isik ning ohjeldusmeetmete kohaldamine oli vajalik vanglateenistuse ametnike turvalisuse ja ümbritsevate isikute julgeoleku tagamiseks. Ohjeldusmeetmete kasutamine pidi hoidma kaebaja põgenemisriski madalal, vältimaks kaebaja põgenemiskatseid, ründeid ametnike vastu, kaebaja vabastamist kõrvaliste isikute poolt või mistahes muid saatmise häireid. Vanglale teadaolevalt puuduvad kaebajal tervislikud näidustused, mis piiraksid valitud viisil käeraudade kasutamist saatmise ajal. 7.
33. Viru Vangla palub
34. mai
35. a vastuse lisade 2, 3 ja 4 osas (Viru Vangla
36. jaanuari
37. a korraldus nr 5-13/3-25/100,
38. jaanuari
39. a saateplaani esimene osa ja saateplaani teine osa) tunnistada haldusasja menetlus kinniseks ning piirata kaebaja, tema esindaja ja menetlusväliste isikute ligipääsu haldusasja toimikule. Viru Vangla direktori
40. märtsi
41. a käskkirja nr 1-1/25 p 1.5 kohaselt on vangla töökorralduslikud tegevuskavad tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Haldusaktid ja -toimingud, mis puudutavad kinnipeetava väljaviimist ja relvastatud järelevalve korraldamist tervishoiuteenuse osutaja juures, on töökorralduslikud tegevuskavad. Saateülesande täitmist puudutav dokumentatsioon sisaldab avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-des 9, 11 ja 12 nimetatud andmeid ning nendele ligipääsu võimaldamine ohustaks olulisel määral vangla üldist julgeolekut ja 2 3-25-1392 saadetava isiku eraelulist puutumatust. Saatedokumentides on kajastatud vanglas kasutatav saatmistaktika, andmed relvastuse ja ohjeldusmeetmete ning muude oluliste asjaolude kohta, mille teadmine võimaldaks kinnipeetavatel aga ka kõrvalistel isikutel planeerida või aidata toime panna põgenemiskatseid saatmiste ajal. Taolistele andmetele ligipääsu võimaldamine toob endaga kaasa julgeolekuohu tervele ühiskonnale, kuivõrd vanglates kasutatavat saatmistaktikat teades on kurjategijatel võimalik planeerida ja korraldada kinnipeetavate põgenemisi vanglaväliste saatmiste ajal.
42. Kohus selgitas
43. juuni
44. a kohtunõudega kaebajale, et kuna vangla on praeguseks oma otsust kaebaja suhtes
45. jaanuaril 2025 väljaspool vanglat saatmisel ohjeldusmeetmete kohaldamise kohta põhjendanud, siis on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud ning kohtu hinnangul esineb alus haldusasja menetluse lõpetamises. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta nõustub menetluse lõpetamisega või esineb tal eeltoodule vastuväiteid. Kohus selgitas kaebajale tuvastamisnõudele ülemineku võimalust. Kohus palus kaebajal esitada vastus kohtunõudele viie päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest. Kaebaja sai kohtunõude kätte samal päeval.
46. Kaebaja esitas
47. juunil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse halduskohtu
48. juuni
49. a kohtunõude vene keelde tõlkimiseks. Kaebaja põhjendab, et vanglas ei ole tõlki ning kuigi kaebaja oskab eesti keelt A2 tasemel, siis ei mõista ta eestikeelseid dokumente.
50. Tartu Halduskohus jättis
51. juuni
52. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata. Kaebaja on võimeline halduskohtumenetluses osalema ilma haldusasja menetlusse tõlki kaasamata.
53. Kaebaja esitas
54. juunil 2025 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada halduskohtu
55. juuni
56. a määrust. Tartu Ringkonnakohus jättis
57. juuni
58. a määrusega kaebaja taotluse rahuldamata.
59. Kaebaja esitas
60. juunil 2025 Tartu Halduskohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et ei saanud kohtule vähese keeleoskuse tõttu vastust tähtaegselt
61. juunil 2025 esitada ning palub vastuse esitamise tähtaeg ennistada. Kaebaja suhtes käeraudade kasutamine ei ole vajalik ning on alandav ja ebainimlik. Kaebaja suhtes käeraudade kasutamine ei olnud õiguspärane, kuna vangla ei ole tõendanud, et kaebaja oli põgenemiskalduvusega, ohtlik teistele või iseendale või et oli andmeid tema kavatsetavast raskest õigusrikkumisest või kaebaja oli käitunud enne saateautosse paigutamist ja saateautos agressiivselt. Käeraudade kasutamine põhjustab kaebajale tugevat valu paremas õlaliigeses. Käeraudade kohaldamist ilma õigusliku aluseta peab lugema süüliseks inimväärikuse alandamiseks. Kaebaja ei saa käia Tartu Ülikooli Kliinikumis, kuna tal on ohjeldusmeetmete kohaldamisel suured valud. KOHTU SEISUKOHT
62. Esmalt märgib kohus, et kuigi kaebaja esitas vastuse Tartu Halduskohtu
63. juuni
64. a kohtunõudele hilinenult, siis ei põhjusta kaebaja
65. juuni
66. a avalduse sisuline menetlemine haldusasja menetluse viibimist ning kohus võtab kaebaja avalduse vastu (

§ 51lg 4).

14.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus saab aru, et kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on, et Viru Vangla põhjendaks oma otsust kohaldada tema suhtes

1. jaanuaril 2025 väljaspool vanglat saatmisel 3 3-25-1392 ohjeldusmeetmeid. Kohus märkis eeltoodut juba
2. juuni
3. a kohtunõudes ning kaebaja ei ole kohtu tõlgendusele vastuväiteid esitanud. 15.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Viru Vangla põhjendab

1. mai
2. a vastuses kohtunõudele, miks kaebaja suhtes
3. jaanuaril 2025 ohjeldusmeetmeid otsustati kohaldada ning kaebajal on vastavate põhjendustega võimalik käesoleva kohtuasja materjalide kaudu tutvuda. Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vangla põhjendustega ning leiab, et otsus tema suhtes ohjeldusmeetmeid kohaldada oli õigusvastane, viidates sealjuures ka mittevaralise kahju tekkimisele, ei ole kaebuse eesmärgi saavutamise hindamisel ja vaidluse esemeks oleva kohustamisnõude menetlemise jätkamise otsustamisel määrava tähendusega. Oluline on, et vangla põhjendas vastavalt kaebaja tahtele otsust tema suhtes
4. jaanuaril 2025 ohjeldusmeetmeid kohaldada. 16.

§ 152

lg-st 2 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei ole väljendanud tahet haldusasja menetluse jätkamiseks vangla tegevuse, s.o kaebaja nõutud põhjenduste koheselt esitamata jätmise, õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning ka kohtule ei ilmne, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud toimingu õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10;
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Vangla on kaebajale tema soovitud põhjendused esitanud ning kohtu hinnangul puudub praegusel juhul põhjus eeldada, et vangla sarnases olukorras kaebaja suhtes õigusvastaselt käitub. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamisnõude menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
5. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Viru Vangla palub kuulutada haldusasja menetluse vangla
3. mai
4. a vastuse lisade 2, 3 ja 4 osas kinniseks ning piirata menetlusväliste isikute, kaebaja ja tema esindaja ligipääsu eelnimetatud tõenditele. 19.1.

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-dega 1 ja 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel 4 3-25-1392 kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, ning kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Tuginedes

§ 79

lg 1 p-dele 1 ja 3 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, ning menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks.

§ 79

lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. 19.

1. Kohus nõustub Viru Vanglaga ning leiab, et käesolevas asjas tuleb vangla
2. mai
3. a vastuse lisade 2, 3 ja 4 osas menetlus kinniseks kuulutada. Haldusasja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine tagab selle, et tõenditega ei ole menetlusvälistel isikutel võimalik tutvuda. Menetlusväline isik ei või tutvuda toimikuga osas, milles see on kinniseks kuulutatud (

§ 89lg-d 2 ja 3). Samuti on põhjendatud piirata kaebaja ligipääsu esitatud tõenditele. 19.3. Av

TS § 35 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta (p 9); teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid või andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist (p 11); teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (p 12). Viru Vangla

1. jaanuari
2. a korraldus nr 5-13/3-25/100,
3. jaanuari
4. a saateplaani esimene ja teine osa sisaldavad eelkirjeldatud teavet ning on sellest tulenevalt tunnistatud õigesti asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Käesolevas haldusasjas õigustab tõenditele kaebaja ligipääsu piiramist asjaolu, et eelnimetatud dokumendid kajastavad vanglas kasutatavat saatmistaktikat ja turvataktikameetmeid, andmeid saatemeeskonna ja kasutatava relvastuse kohta jne. Tegemist on teabega, mille kaebajale avalikustamine võib ohustada nii vangla julgeolekut kui ka avalikku korda laiemalt, kuivõrd võimaldaks nt planeerida kinnipeetava põgenemist vanglavälise saatmise ajal. Samuti sisaldab Viru Vangla
5. jaanuari
6. a korraldus nr 513/3-25/100 lisaks kaebaja isikuandmetele ka teiste kinnipeetavate isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid), mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebaja huvi Viru Vangla esitatud tõenditega tutvuda ei ole kaalukam vangla ja ka teiste kinnipeetavate huvist tõendite kaebaja eest varjamiseks. Viru Vangla on tõendite sisu teatud ulatuses
7. mai
8. a vastuses kohtunõudele avanud ning kaebajal on sel viisil võimalik tõenditega teda puudutavas osas tutvuda. 19.
9. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks

§ 79

lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta

§ 88

lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada

§ 88

lg 2 alusel

§ 88lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.

5 3-25-1392 19.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Viru Vangla
2. mai
3. a vastuse lisade 2, 3 ja 4 osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõenditega tutvuda ja saada nendest koopiaid.
4. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6