TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4249 Määruse kuupäev 17. november 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 2. üksusest tema ra

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas
2. novembril 2025 Sihtasutusele Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) taotluse, milles palus eemaldada Viru Vangla
3. üksusest tema ravimid. Kuna taotleja ravimid on valvurite käes, siis teavad kõik vangla
4. üksuse ametnikud, milliseid ravimeid taotleja tarvitab. Eeltoodu võimaldab ametnikel teha järeldusi taotleja haiguste kohta, mis ei ole kooskõlas konfidentsiaalsuse põhimõttega. IVKH selgitas
5. novembri
6. a vastusega nr 2.1-31/2126-1 taotlejale, et vangla ja haigla on töökorralduslikult kokku leppinud, et ravimeid väljastavad taotlejale ravimipinalist ametnikud. Ravimipinali peale on vaid märgitud taotleja nimi ja kambri number. See teave ei avalikusta taotleja diagnoose, raviplaane ega haigusseisundit. Narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid jagab tervishoiutöötaja valvuri juuresolekul.
7. Taotleja esitas
8. novembril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
9. üksusest taotleja ravimite äraviimiseks. Kuna üksuses on ravimid valvurite käes, siis sellega seoses on kõikidel ametnikel teave selle kohta, milliseid ravimeid taotleja manustab. See võimaldab teha järeldusi taotleja haiguste kohta, mis ei ole kooskõlas konfidentsiaalsuse põhimõttega. Taotleja ei soovi, et vanglateenistujad teaksid, millised terviseprobleemid tal on. Vanglas riivatakse tema eraelu puutumatust. X taotleb riigilõivu 3-25-4249 tasumisest vabastamist, tõendite kogumist ning tema nime avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga asendamist.
10. Viru Vangla teatas
11. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele, et taotleja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud asjaoludega seoses vangla poole pöördunud.
12. IVKH esitas
13. novembril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele taotleja
14. novembri
15. a avalduse ja IVKH
16. novembri
17. a vastuse nr 2.1-31/2126-
18. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine.

1. Kuigi taotleja on esitanud IVKH-le
2. novembril 2025 esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduva taotluse, millele IVKH on praeguseks vastanud, siis ei ole taotleja IVKH
3. novembri
4. a vastuse nr 2.1-31/2126-1 peale vaiet esitanud ning kohtute infosüsteemist ei nähtu ka, et taotleja oleks eelnimetatud vastuse peale kaebuse esitanud. Samuti ei ole taotleja esitanud Viru Vanglale taotlusi ega vaideid, milles nõuaks ravimite üksusest äraviimist, või kohtule Viru Vangla vastu samasisulist kaebust. Ühtlasi on oluline märkida, et taotleja eesmärgi saavutamiseks ei ole eelkirjeldatud kohustamisnõude esitamine ka piisav. Viru Vanglas viibivatele kinnipeetavatele ravimite väljastamist reguleerivad Viru Vangla
5. jaanuari
6. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ p-d 20.3-20.
7. Kui taotleja eelnimetatud sätetes kehtestatud korraga ei nõustu, siis peab ta oma õiguste kaitseks vastavaid kodukorra punkte vaidlustama. Seni kuni tegemist on kehtivate kodukorra punktidega, siis peavad nii IVKH tervishoiutöötajad kui ka Viru Vangla teenistujad kodukorras kehtestatud töökorraldust järgima. Kohtule teadaolevalt ei ole taotleja eelkirjeldatud kodukorra punkte vaidlustanud. Seega ei toimu käesolevalt vaide- ega kohtumenetlust, mille raames oleks kohtul võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada, ning esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Senise kohtupraktika pinnalt peab kohus siiski vajalikuks mainida, et eelviidatud kodukorra punktide vaidlustamisel ei ole vaide ja võimaliku hilisema kaebuse eduväljavaated kuigi head, sest ravimipinalil kajastatud teave ei avalikusta taotleja diagnoose, raviplaane ega haigusseisundit, mistõttu on kaebaja õiguste rikkumine vähetõenäoline ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamiseks ei oleks alust ka siis, kui kohus asja sisuliselt lahendaks.
8. Eeltoodut arvestades jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kuna kohus jätab X esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada tema taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata. 8. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 2 3-25-4249 Juhan Siider 3