TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-2856 Otsuse kuupäev 31. oktoober 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi D.P. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

) § 106 lg 1 tähenduses. Toimingu tegemine on reguleeritud järgmiselt: - toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega ning võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus (

§ 107

lg 1); - toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid (

§ 107

lg 2); - kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist (

§ 108lg 1 ja 2). 9. Õiguslik alus kaebaja läbiotsimiseks oli Vang

S § 68 lg 1 ja määruse § 32 p

1. Läbiotsimise viisi sai vastustaja määrata oma äranägemisel. Õige ei ole kaebaja arusaam, et määruse § 31 lg 5 näeb ette lõpliku loetelu läbiotsimise viisidest, mis on lubatavad (säte ütleb, et läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera). Säte ei reguleeri läbiotsimise teostamist, vaid võimalikke vahendeid selle tõhustamiseks. Kohtupraktikas aktsepteeritakse läbivalt seda, et lahtiriietumisega läbiotsimine on lubatav läbiotsimise viis. S.h leidis Riigikohus 17.10.2012.a otsuses nr 3-3-1-32-12, et alasti läbiotsimine on kooskõlas VangS §ga 68 (seisukohta on korratud 18.05.2021.a otsuses asjas 3-19-549 p 19). Ka õiguskantsler pidas 07.06.2023.a seisukohas nr 7-4/230551/2303077 kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimist võimalikuks, kui see põhineb konkreetsel ohuhinnangul, näiteks on seotud kinnipeetava käitumisega. 3
2. Kohtu hinnangul määras vastustaja proportsionaalselt ja põhjendatult läbiotsimise viisiks lahtiriietumisega läbiotsimise. Kaebaja andis selleks põhjust oma käitumisega. Kaebaja esitas tõendina vastustaja 16.08.2023.a käskkirja nr 6-1/516 (dtl 9). Selle alusel olid kaebaja eluosakonna kambrid lukustatud. Kaebaja kinnitas kaebuses, et juhtumi toimumise ajal olid eluosakonna E-9 kambrid lukustatud ning see hõlmas külmkapi kasutamise keeldu. Kaebaja peab lukustamist alusetuks, kuid see ei ole käesolevas kohtuasjas vaidluse esemeks. Kohtuasja dokumentide põhjal tulid valvurid kaebajale inimlikult vastu ja lubasid tal jalutuskäigule minnes võta külmkapist veepudeli. Kaebaja võttis külmkapist mingi muu asja ja ei läinud jalutuskäigule, vaid läks tagasi oma kambrisse. Vastustaja ei põhjendanud läbiotsimise viisi vangla üldise julgeolekuvajadusega, vaid kaebaja konkreetse tegevusega, mis tekitas kahtluse, et kaebaja valduses võib olla või kaebaja võib edasi toimetada keelatud esemeid. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega selle kohta, et keelatud esemed võivad olla mõõtmetelt väikesed ning selliseid esemeid ei saa avastada teisiti kui lahtiriietumisega läbiotsimise teel.
3. Eeltooduga ühtivad järgmised asjas tõendina esitatud vanglaametnike seletused. E. Eessaar 19.09, 29.09 ja 15.11.2023 (dtl 34-37). Ta teostas 19.08.2023 jalutuskäike eluosakonnas E-9, kus viibis ka kaebaja. Jalutuskäigud toimusid elukambrite kaupa, sest eluosakond oli lukustatud. Kaebaja avaldas soovi minna jalutama ja võtta külmkapist kaasa oma veepudel. Kaebaja võttis veepudeli asemel külmkapist midagi muud ning suundus tagasi oma elukambrisse. Ta ei näinud täpsemalt, mida kaebaja külmkapist võttis. Situatsioon tekitas temas kahtlusi, sest ta ei saanud aru, miks kaebaja soovis valetades pääseda külmkapi juurde. Läbiotsimise ajal oli tualettruumi uks avatud, kaebaja paiknes tualettruumis sees. A. Nugis julgestas teda kambriukse juures. Kambriukse juures seistes ei ole võimalik tualettruumi sisse näha. Kehakaamerast peaks saama vaadata salvestust, mida A. Nugise kehakaamera näitab. A. Nugis 01.10.2023 (dtl 33). Läbiotsimine tehti nii, et kaebaja oli WC-s kaamerate alt ära. Ainult tema rinnakaamera oli sisse lülitatud, ta oli ukse peal. Täielik läbiotsimine tehti, kuna kambrit otsiti läbi. Ta ei saa veenduda, et kinnipeetav ei võta kambrist keelatud esemeid kaasa ja pärast sinna tagasi ei vii peale kambri läbiotsimist. F. Viin 28.09.2023 (dtl 41). E. Eessaar andis talle teada, et oli intsident, kus kaebaja valetas, võttis jalutuskäigule mineku asemel külmikust omale esemeid ning liikus nendega kambrisse. Sellel hetkel sai vastu võetud otsus teostada kambris läbiotsimine (kuna elusektor oli antud hetkel suletud) ning samuti kaebaja täielik läbiotsimine, vältimaks keelatud esemete liikumist. Läbiotsimist ei teostatud kaamerate all, sektsiooni kaameratest ei ole kindlasti näha. Ta oli täieliku läbiotsimise hetkel kambrist väljas.
4. Kaebaja väidete ja A. Nugise seletuse põhjal töötas läbiotsimise ajal A. Nugise rinnakaamera. Vastustaja kinnitas, et vaidluse all oleva juhtumi kohta ei ole olemas (säilinud) valvurite rinnakaamerate salvestisi (dtl 38-40). Puuduvad ka muud salvestised, millelt oleks nähtav kaebaja läbiotsimine. Kambris (s.h WC-s) ei ole kaameraid (dtl 43). Osakonna valvekaamera salvestiselt ei nähtu kambri sisemus või kaebaja läbiotsimine ning sellelt nähtub, et A. Nugis läbiotsimise ajal kambrisse ei sisenenud (vt 27.09.2024.a määruse punkti 3). Kohtu hinnangul ei ole seda arvestades vaja põhjalikumalt käsitleda salvestistega seonduvat. 4 Olles näinud valvekaamera salvestist, ei nõustu kohus sellega, et eluosakonna valvekaamerate salvestiste põhjal oleks vastustaja saanud ilma kaebajat lahtiriietumisega läbi otsimata kindlaks teha, kas külmkapi kasutamise kaudu võis kaebaja võtta oma valdusesse keelatud esemeid.
5. Kaebaja läbiotsimist ei muuda õigusvastaseks see, et vanglaametnikud hoiatasid kaebajat, et kui ta korraldusele ei allu, siis kasutatakse tema suhtes jõudu. VangS § 71 lg 2 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel füüsilist jõudu. Sellest teavitamine on asjakohane ja mõistlik. Kohtule ei ole äratuntav, miks peaks hoiatuse tegemine olema vastustajale etteheidetav. Samuti ei muuda läbiotsimist õigusvastaseks kaebaja üldsõnaline väide, et valvurid kommenteerisid läbiotsimist. Vanglaametnikud võivad läbiotsimise ajal omavahel suhelda läbiotsimise käigu kohta tähelepanekute tegemiseks, omavahelise tööjaotuse korraldamiseks vms. Kohus andis kaebajale võimaluse oma etteheiteid täpsemalt kirjeldada, kaebaja seda ei teinud. Kaebaja läbiotsimise õiguspärasuse hindamisel ei puutu asjasse, milline oli vanglas kinnipeetavatele antav toit.
6. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Toimingu tegemiseks oli seaduslik alus ning toiming oli kohtuasja asjaoludel kohane, vajalik ja proportsionaalne. Sel juhul ei ole kaebuse rahuldamine võimalik. Muude kahju hüvitamise eelduste käsitlemine enam vajalik ei ole. Samuti ei ole vaja kujundada seisukohta, kas RVastS § 9 lg 1 tähenduses oleks tegemist olnud väärikuse alandamise või eraelu puutumatuse rikkumisega. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
8. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 5