) § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. 6. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (
Kohus, kaaludes nii võlgniku kui võlausaldajate õigustatud huve leiab, et võlgnikule tuleb anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kohus arvestab, et võlgnik omab kindlat töökohta ja stabiilset sissetulekut ning on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. 7. Kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra (
8. Tulenevalt
lg-test 1 ja 2 on võlgnik kohustatud andma kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega ning osutama viivitamatult usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks kontrollida võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu. Kui võlgnik ei täida
lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata (
9.
lg 3 kohaselt peatab kohus usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani: 1) peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud; 2) tühistada hagi tagamise abinõud, sealhulgas maksekonto arestimise; 3) keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada, muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda; 4) kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotiavaldust tagavaid abinõusid. 18.09.2025. a määrusega peatas kohus maksejõuetusavalduse tagamiseks võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Usaldusisiku tasu 10.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. 11.
lg 4 järgi arvestab kohus tasu suuruse määramisel usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. 12. Usaldusisik on kohtule esitanud taotluse usaldusisiku tasu ja kulutuste kindlaks määramiseks. Esitatud taotluse kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmiseks 8,80 tundi. Usaldusisik palub määrata tasuks 1188 eurot (arvestusega 135 eurot tunnis), millele lisandub käibemaks 285,12 eurot. Võlgnik usaldusisiku tasunõudele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata usaldusisiku tasuks 1188 eurot (lisandub käibemaks 285,12 eurot). 13.
lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2025. a kuupalga ühekordne alammäär on 886 eurot. 14.
lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel algatatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik ning lg 3 kohaselt võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 1473,12 eurot (sh käibemaks) välja mõista võlgnikult usaldusisiku kasuks. Kuivõrd võlgnik on maksnud usaldusisiku tasu katteks tagatiste kontole deposiidi, tuleb usaldusisiku tasu välja maksta võlgniku poolt makstud deposiidi arvelt. PankrS § 23 lg 6 ja
lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 15.
lg 2 kohaselt määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgniku rahalist olukorda arvestades võib kohus võimaldada määratud summa tasuda osamaksetena menetluse jooksul. 16. Kohus kohustab võlgnikku tasuma
lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks Rahandusministeeriumi deposiitarvele EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is 1500 eurot. Kohus annab võlgnikule tähtaja usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi tasumiseks osamaksetena. Esimese osamakse suurus on 500 eurot, laekumise tähtaeg 14.11.2025. a, teise osamakse suurus on 500 eurot, laekumise tähtaeg 14.12.2025. a ja kolmanda osamakse suurus 500 eurot, tasumise tähtaeg 14.01.2026. a. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.