KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Katalyn Tähismaa Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-8344 Tsiviilasi Tallinna linna

) § 190 lg 7 alusel. 5. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas ja asjas menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolme

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 19.02.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-18249 välja X (kostja) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
2. Tallinna linn (hageja) esitas 21.03.2025 Tallinna üürikomisjonile avalduse kostja vastu järgnevates nõuetes: 1) välja mõista kostjalt hageja kasuks Raadiku 8/3-xx eluruumi üüri- ja kõrvalkulude võlg seisuga 01.03.2025 summas 2539,31 eurot; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks Raadiku 8/3-xx eluruumi üüri- ja kõrvalkulud alates 01.03.2025 kuni eluruumi tagastamiseni maksimaalses määras 3200 eurot; 3) kohustada kostjat tagastama hagejale Raadiku 8/3-xx, Tallinn eluruum, eluruumi mittetagastamisel määrata otsuse täitmise viisiks tema väljatõstmine Raadiku 8/3-xx eluruumist koos talle kuuluva varaga. 2
3. Tallinna üürikomisjon rahuldas 09.05.2025 otsusega üürivaidlusasjas nr 11-1/30/25 hageja avalduse ning kohustas kostjat tagastama hagejale eluruumi Raadiku 8/3-xx Tallinnas, eluruumi mittetagastamisel määras otsuse täitmise viisiks tõsta ta koos Yi (ik XXX) ja neile kuuluva varaga eelnimetatud eluruumist välja. Lisaks mõistis Tallinna üürikomisjon kostjalt hageja kasuks välja eluruumi Raadiku 8/3-xx kasutamise eest võla 2539,31 eurot ja kahjuhüvitise eluruumi tagastamisega viivitamise eest 108,56 eurot kuus ning kõrvalkulud vastavalt igakuistele arvetele alates 02.03.2025 kuni eluruumi tagastamiseni. Nimetatud otsuse punkti 4 alusel sissenõutav summa ei tohi ületada 660,69 eurot.
4. 28.05.2025 esitas kostja Harju Maakohtule taotluse hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
5. Kohus võttis 06.10.2025 määrusega kostja taotluse menetlusse ja määras hagejale tähtaja esitada kohtule Tallinna üürikomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul.
6. Hageja esitas 27.10.2025 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse 2458,85 eurot ning kohustada kostjat tagastama Tallinna linnale Raadiku 8/3-xx, Tallinn eluruum, eluruumi mittetagastamisel määrata otsuse täitmise viisiks tema ja temaga koos eluruumi üürilepingusse kantud Yi väljatõstmine Raadiku 8/3-xx eluruumist koos neile kuuluva varaga. Veel palus hageja kohustada kostjat tasuma hageja menetluskulud ja jätta tema menetluskulud tema enda kanda ning välja mõista viivise menetluskuludelt ja põhivõlgnevuselt alates otsuse tegemisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja teate saamise järgselt pankrotihaldurile pankrotinõude nende kohustuste osas, mis tekkisid enne pankroti väljakuulutamist ja nõuab käesolevas hagis peale pankroti väljakuulutamist tekkinud üüri ja eluruumis kasutatud kõrvalkulude tasumist. Hageja rahalise nõude koosseisus on eluruumi üüriarved summas 2458,85 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks peale kostja pankroti väljakuulutamist. Üür kajastub hageja arvetel kostjale lepingu ülesütlemise järgselt VÕS § 335 alusel kahjuhüvitisena.
7. Kohus võttis 30.10.2025 määrusega hageja hagi menetlusse.
8. Kohus jättis 31.10.2025 määrusega hageja hagi kostja vastu 2458,85 euro väljamõistmise osas läbi vaatamata

§ 423lg 3 (koostoimes pankrotiseaduse § 44 lg-ga 1 ja § 167 lg-ga 4) alusel.

9. 18.11.2025 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ning paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses.

§ 661lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele

§ 431

lg 2 teine lause sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Kohus on 31.10.2025 määrusega jätnud hageja hagi kostja vastu 2458,85 euro väljamõistmise osas läbi vaatamata. Nimetatud määruse edasikaebamise tähtaja jooksul on pooled kohut teavitanud, et nad soovivad lahendada vaidluse vastastikuste järeleandmiste teel 3 VÕS § 578 lg 1 alusel ja lõpetada käesoleva kohtumenetluse kompromissi kinnitamisega. Juhindudes

§ 431lg-st 2 tühistab kohus 31.10.2025 määruse.

11. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 12.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 13.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

14. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 15.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 16. Kostjale anti 13.05.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-7325 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 alusel). See tähendab, et kostjal ei ole menetluse kestel ega ka pärast hagi rahuldamist ei riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust

§ 190

lg 2 ja lg 5 esimese lause alusel (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). 17. Kostja on saanud riigipoolset menetlusabi taotluse hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina esitamisel riigilõivu summas 665 eurot tasumisest vabastamiseks.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada

§ 190

lg-s 7 sätestatut ning vabastada kostja menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 190

lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu 14.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10, p-d 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning ka asjaolu, et kostja majanduslik seisund on hetkel selline, mis eeldatavalt ei võimalda tal menetluskulusid tasuda. 18.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. 4 (allkirjastatud digitaalselt) 5