kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel.
lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 9.
lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele.
lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. 10.Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja ja kostja on kinnitanud, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada. 11.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 12.Ringkonnakohus selgitab, et
alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 13.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud teisiti. 14.Kostja on taotlenud käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, sest hagi eset arvestades puudus tal kohustus riigilõivu tasuda. Kostja palub tagastada riigilõivu summa hagejale. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei tule riigilõivu tasuda töövaidluses esitatud 3 hagilt või kaebuselt, milles nõutakse töötasu või palka. Juhindudes
lg-st 2 taotlesid pooled, et kohus asendaks kohtulahendi arvutivõrgus avaldamisel poolte nimed ja muud andmed tähemärkidega. 15.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja on edasikaebeõigusest loobunud, ei saa käesolevale määrusele kompromissi kinnitavas osas määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.