← Eesti

2-23-10099/13

Obsah (11)§ 429§ 432§ 173§ 168§ 162§ 150§ 386§ 660§ 433§ 178§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Kelly-Tonili Hiiemäe Tsiviilasja number 20.10.2025, Tallinna kohtumaja 2-23-10099 Tsiviilasi Revensen

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

  1. Hageja soovib kostjate vastu esitatud nõudest loobuda, sest kostja I on hageja nõude rahuldanud. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus kostja huvidega.
  2. Kostjad on esitanud omapoolse seisukoha hagist loobumise avalduse osas. Kostjad on kinnitanud oma seisukohas, et tasusid hagejale võlgnevuse. Kostjad ei ole toonud esile sisulisi ning veenvaid põhistusi, mille alusel kohus peaks jätma loobumise avalduse vastu võtmata ning menetluse lõpetamata.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning rahuldada hageja taotlus käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks.
  4. Kostjad on seisukohas esitanud ka mitmeid taotlusi ja nõudeid hageja vastu. Kohus selgitab kostjatele, et kuna kohtu menetluses on ainult hageja nõue kostjate vastu ja hageja on hagist loobunud, mis toob kaasa menetluse lõpetamise, siis juhul, kui kostjad leiavad, et nende õigusi on rikutud ja neil on nõudeid Revensen OÜ vastu, tuleb kostjatel esitada iseseisev hagi Revensen OÜ vastu.
  5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 12.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3-5 ei tulene teisiti. 3 13.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on 08.05.2024 taotluses märkinud, et palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda kuna kostja I tasus võlgnevuse pärast kohtusse pöördumist ning sellest tulenevalt loobub hageja hagist. Selline menetluskulude jaotus on sätestatud

§ 168

lg 5, mille kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 14. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostjad oleksid hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostjate vastu korteriomandi kinkelepingu tagasivõitmise korras tühistamise nõude. Kostjad ei ole kohtule teadaolevalt kinkelepingut tühistanud ning hageja käesolevas hagiavalduses esitatud nõuet rahuldanud. Seega puudub kohtul alus menetluskulude jaotamiseks

§ 168lg 5 toodud viisil.

15. Eeltoodust lähtuvalt tuleks

§ 168lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

Samas leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja menetlust ja selle aluseks olevaid asjaolusid arvesse võttes oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda, kuna korteriomandi kinkelepingu tagasivõitmise korras tühistamise nõude kohtule esitamine oli asjaolusid arvestades põhjendatud, sest hagi kohaselt oli kostja I hagejale võlgu. Võlg tasuti pärast hagi esitamist.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsust tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 alusel ning tsiviilasja aluseks olevate asjaolude pinnalt on kohus seisukohal, et tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Menetluskulude sellise kindlaksmääramiseks. jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse 16. Kohus selgitab hagejale, et

§ 150

lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus esitada taotlus poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hagi tagamise tühistamine 17.

§ 386

lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 18. Kuivõrd kohus lõpetab tsiviilasja menetluse, siis tühistab kohus 17.07.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus selgitab, et kostjatel tuleb määruse täitmiseks (eelmärke ja märkuse kustutamiseks) pöörduda ise Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna poole. Kohtu täiendavad selgitused 19.

§ 660

lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

20. Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist saab vaidlustada

§ 178sätestatud alustel ja korras.

21.

4 § 390 lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe abinõu teisega asendas või hagi tagamise

§ 386lg 2, 4 või 5 alusel tühistas.

Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise. (

§ 390

lg 2 teine lause) /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.