S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 40 (nelikümmend) trahviühikut. Üks trahviühik on 4 (neli) eurot, seega tuleb J.H-l tasuda rahatrahv 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.
lg 2; § 106 lg 3 nõudeid, pannes toime
ja
Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse koostatud 09.03.2021 otsuse alusel karistati J.H Dabrinkot
ja
S § 63 lg 1 alusel
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuses esitatud selgituste kohaselt kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega. Esmalt märgib kaebaja, et tal ei olnud võimalik tutvuda väärteoprotokolliga kohapeal, kuna käekiri ei olnud seal loetav. Ta palus edastada protokoll endale meili peale. Samuti ta oli roolis oma tuttava autos ning enne sõitma asumist kontrollis, et kõikidel sõitjatel oli turvavöö kinni. Kuna sõitma hakates lähevad sõidukil kõik uksed lukku, siis uks võis lahti jääda seetõttu, kuna tihend oli külmunud. Ei nõustu sellega, et keegi sõitjatest oli pooleldi sõidukist väljas. Tunnistab seda, et kahjuks ei olnud tal kaasas algaja juhi tunnusmärke, nn vahtralehti, mida sõidukile paigutada, kuid selgitab, et oli neile järgi minemas. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud. Kohtuvälise menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning märgib, et isiku süü on tõendamist leidnud tunnistajate S. S. ja K. P. ütlustega. Tunnistajad olid J.H Dabrinko jaoks võõrad ja seega puudub alus kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Menetleja hinnangul on J.H Dabrinkole mõistetud karistus õiglane ja proportsionaalne süü suurusega: isiku süü suurust mõjutab suuresti tegu, mille ta on toime pannud. Karistuse määramisel mootorsõiduki juhtimise eest, milles viibiv sõitja eirab sõitjate veole kehtestatud nõudeid ja seab nii ohtu iseenda kui kaasliiklejate tervise, ei peagi arvestama kas teole järgnes liikluses raske tagajärg või mitte. Menetlusalusel isikul oli võimalus ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega neid tagajärgi vältida, mitte aga loota, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Menetleja märgib, et karistuse määramisel on lisaks arvestatud sellega, et J.H Dabrinko on varem karistamata. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.
242 lg 1
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine. Kaebajale heidetakse ette 19.02.2021 kella 23.06 ajal mootorsõidukiga xxxx, r/n xxxx juhtimist selliselt, et sellel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Kohtu hinnangul puudub asjas vaidlus selles, et 19.02.2021 kella 23.06 ajal juhtis J.H Dabrinko mootorsõidukit, millel puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Kaebuse esitaja tunnistas, et ta juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, kuid sellel puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Kaebaja täpsustas, et ta oli nendele märkidele järgi sõitmas. Lisaks kaebaja ütlustele on väärteoprotokollis kirjeldatu tõendatud tunnistajate S. S. ja K. P. ütlustega. Tunnistaja S. S. märkis, et ta täitis 19.02.2021 kella 23.06 ajal tööülesandeid, s.o teostas liiklusjärelvalvet. Nad kontrollisid Telliskivi-Ristiku tn ühte mootorsõidukit, kui ta märkas Telliskivi tänaval sõitvat mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, mille tagumine uks oli lahti. Auto peatati ja seda juhtis J.H Dabrinko, kes oli kohustatud sõitma mootorsõidukiga, millele on kinnitatud algaja juhi tunnusmärgid. Tunnistaja K. P. selgitas samuti, et 19.02.2021 kella 23.06 peatasid nad tööülesandeid täites mootorsõiduki xxxx, r/n xxxx ning tuvastasid, et selle juht oli jätnud paigaldamata mootorsõidukile mootorsõiduki algaja juhi tunnusmärgid. Tunnistajate sõnu kinnitab politseisõiduki pardakaamera salvestis selle kohta, et 19.02.2021 kella 23.06 ajal ei olnud J.H Dabrinko juhitud Xxxx algaja juhi tunnusmärke. Liiklusregistri andmete kohaselt on J.H Dabrinkol esmane juhiluba.
lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Kohtu hinnangul on tõendatud, et J.H Dabrinko rikkus väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas
lg 3 nõuet ning ta täitis oma tegevusega
J.H Drabenko oli teadlik sellest, et tema sõidukil ei ole algaja juhi tunnusmärke ning kaebajale oli nende sõidukile kinnitamise vajadus teada, siis pani J.H väärteo toime otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.
näeb ette mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumist. Kaebajale heidetakse ette 19.02.2021 kella 23.06 ajal mootorsõidukiga xxxx, r/n xxxx juhtimist selliselt, et sõitja ei istunud sõidu ajal sõiduki valmistaja poolt ettenähtud kohal (istmel), olles ülakehaga sõiduki avatud uksest väljas. Kuivõrd kaebuse esitaja on etteheitnud väärteoprotokollis kajastatud andmete ja sisu arusaamatuse osa, so kaebajale jäi väärteoprotokolli tutvustades arusaamatuks sealne kajastatu, siis peab kohus esmalt vajalikuks märkida, et täiskasvanud isiku puhul on piisavalt alus eeldada, et andes allkirja protokolli, on ka isik teadlik selle tähendusest. Ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-6-07 märkinud, et üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Kohtu hinnangul puudub asjas vaidlus, et 19.02.2021 kella 23.06 ajal juhtis J.H Dabrinko Tallinnas, Telliskivi tänaval mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx. Vaidlus seisneb selles, kas nimetatud ajal, mil isik sõidukit juhtis, istus kaasreisija sõidukis ettenähtud kohal ja viisil. Kaebaja on vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilist asjaolu, s.o seda, et ajal, mil ta sõidukit juhtis, keegi kaasreisijatest uksest väljas ei olnud. Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu ning leiab, et nimetatud asjaolu on tõendatud järgmiste tõenditega: Tunnistaja S. S. andis ütlusi selle kohta, et ta teostas 19.02.2021 kella 23.00 ajal liiklusjärelevalvet Telliskivi tänaval. Tunnistaja nägi, kuidas politseisõidukist möödus mootorsõiduk xxxx, r/n xxxx, mille parempoolsel tagaistmel oli inimene sõidukist pooleldi väljas ning karjus midagi nende suunas. Tunnistaja sõnul sõiduk peatati ning nad tuvastasid kontrolli käigus, et autot juhtis J.H Dabrinko ning taga paremal pool istus Aleksei Matvijenko. S. S. märkis, et tundis viimases ära inimese, kes oli sõidu ajal auto uksest väljas. Tunnistaja K. P. andis ütlusi selle kohta, et ta oli 19.02.2021 tööl koos patrullpolitseiniku S. S.iga, kui ta nägi kella 23.06 ajal Telliskivi tänaval liikuvat sõidukit, mille parempoolsel tagaistmel olnud isik avas ukse, ulatas ennast välja ja karjus neile midagi. Tunnistaja sõnul pidasid nad sõiduki kinni ning tuvastasid, et autot juhtis J.H Dabrinko ning sõidu ajal tegi ukse lahti ning pooleldi väljus sellest A. M.. Pardakaamera salvestis kinnitab tunnistajate sõnu. Videolt on näha, kuidas politseiametnikud kontrollivad mootorsõidukit r/n xxxx, kui nendest möödub tumedat värvi sõiduk. Politseinik keerab pea selle sõidu suunas ja jääb seda vaatama. Seejärel istuvad ametnikud autosse, sõidavad tumedat värvi sõidukile järele ning peatavad selle. Kohus märgib, et kuigi pardakaamera salvestisest ei nähtu sündmust, on sellega tõendatud tunnistajate ütlused selle kohta, et nende tähelepanu pälvis tööülesannete täitmisel teine sõiduk ning nad otsustasid selle peatada. Samuti jagab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta selles, et antud asjas puudub kohtul alus arvata, et tunnistajate ütlused oleksid ebausaldusväärsed. Menetlusalune isik on politseiametnike jaoks võõras ning nende ütlused on riimuvad.
lg 2 kohaselt tohib sõitjaid vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Kohtu hinnangul on tõendatud, et J.H Dabrinko rikkus
lg 2 nõuet ning tema käitumises on olemas
S § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toimepandud tegu. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletusest. KarS § 18 lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, s.t enne sõidu alustamist veenduma, et kaasreisijad oleksid nõuetekohaselt kinnitatud. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.
Kuivõrd J.H Dabrinko on
ja
S § 63 lõike 1 sätte alusel ning mõisteti
Kaebuse esitaja on palunud menetluse lõpetamist. Kohus sellega ei nõustu ning peab vajalikuks märkida, et asjas omab tähtsust, see, et isik on ühe teoga pannud toime kaks tegu ning sealjuures püüdnud neid õigustada. Kahetsust ta avaldanud ei ole. Vaatamata sellele on J.H Dadrinko varem karistamata isik ning kohtu hinnangul ei ole tema süü ei ole ülemäära suur. Seega võib tema suhtes kohaldada rahatrahvi, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärgid antud juhul täidetavad rahatrahviga 40 trahviühikut. Ühe trahviühiku suuruseks on KarS § 47 lg 1 alusel 4 eurot, so J.H Dadrenkol tuleb tasuda rahatrahv 160,00 eurot. Kohtu hinnangul võib kaebaja KarS § 66 lg 2 sätestatut silmas pidades tasuda rahatrahvi ositi, 4 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega mitte vähem, kui 40 eurot. Esimene osamakse tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele 1 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.