KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-9567 Kohtunik Ivi Kesküla Kriminaalasi C.U süüdistuses

§ 133

lg 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

1. novembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav C.U (ik XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla) RESOLUTSIOON Jätta C.U apellatsioon Pärnu maakohtu
2. novembri 2016 otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Pärnu Maakohtu
4. novembri 2016 otsusega tunnistati C.U kokkuleppemenetluses süüdi

§ 133lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

C.U tunnistati süüdi ka

§ 209lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.

Samuti tunnistati C.U süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 28.10.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 5 kuud ja 18 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 18 päeva vangistust. 1

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 01.08.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti C.U-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1075 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades C.U varalist seisundit võimaldas maakohus tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsusega rahuldati tsiviilhagid ja mõisteti C.U-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p- de 5, 8 alusel kannatanute kasuks välja tsiviilhagid.
4. novembril 2016 esitas C.U Pärnu Maakohtu
5. novembri 2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub võimalust tasuda menetluskulud pärast karistuse kandmist. C.U selgitab, et kohus tuli talle vastu ning andis menetluskulude tasumiseks aega 12 kuud, kuid vangistuses olles ei näe C.U võimalust menetluskulude tasumiseks, sest vangistuses olles puudub tal sissetulek. C.U lisab, et õigeaegselt menetluskulude tasumata jätmise korral lisanduvad veel kohtutäituri kulud ja viivis, mistõttu on pärast vanglast vabanemist peaaegu võimatu seaduskuulekat elu alustada. Eeltoodule tuginedes taotleb C.U peatada talle mõistetud sundraha tasumise tähtaeg kuni talle mõistetud vanglakaristus on ära kantud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Esmalt märgib kohtukolleegium, et KrMS § 189 lg 3 kohaselt, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi. Siiski tuleb arvesse võtta, et alates
7. märtsist 2015 kuuluvad ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppe esemesse, mistõttu tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1 (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16). Ühtlasi järeldub eeltoodust, et menetluskulude vaidlustamine ei ole võimalik kohtuotsusest eraldi määruskaebekorras, sest maakohus (ega kõrgemad kohtuastmed) ei saa sellest loogikast tulenevalt teha otsustust menetluskulude kohta, mis ei mõjutaks kokkuleppe sõlmimise õiguspärasust tervikuna. Eeltoodust tulenevalt käsitab ringkonnakohus isiku kaebust apellatsioonina.
8. Ringkonnakohus leiab, et C.U apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. 5.
9. Pärnu Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluses on kohus otsuse tegemisel seotud prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 märgitakse kokkuleppes ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Süüdistatava tasuda jäävad menetluskulud ja nende kord on märgitud ka kokkuleppes, mille on allkirjastanud C.U . Seega on ka nende puhul kohus seotud kokkuleppes märgituga. See tähendab ühtlasi, et ka ringkonnakohus ei saa teha menetluskulude osas kokkuleppest kõrvale kalduvat otsust. 5.
10. Apellatsiooniga saab kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustada ainult kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. See kehtib ka juhul, kui süüdistatav soovib vaidlustada temalt välja mõistetud menetluskulusid. Juhindudes KrMS 318 lg-st 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
11. peatüki
12. jao sätete või KrMS § 339 lg-le 1 vastava menetlusõiguse rikkumisega. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada lisaks juhul, kui: - kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, 2