Obsah (4)

§ 423§ 432§ 35§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2020, Võru Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungisekretär Marve Alaver Kriminaalasja number 1-16-6339 Krim

§ 423

ja § 417 lg 2 alusel tuleb S.K-l tasuda menetluskulu 97,20 eurot ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui menetluskulu ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule 1 kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. otsusega mõisteti S.K õigeks KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi T. K. väärkohtlemise episoodis. Samas tunnistati S.K süüdi KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg
7. –
8. november 2017, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti S.K kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. S.K kohustati ilmuma vanglasse karistust kandma kohtu teatatud ajal ja S.K karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
9. Tartu Maakohtu
10. juuli
11. a määrusega suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
12. aprilli
13. a otsusega mõistetud karistust 1 aasta 7 kuud ja 22 päeva vangistust Tartu Maakohtu
14. jaanuari
15. a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust võrra ja mõisteti S.K liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 19 päeva vangistust. S.K karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest kriminaalasjas nr 1-18-2770, s.o alates
16. veebruarist
18. S.K karistuse kandmise aeg algas
19. veebruaril 2018 ja see lõpeb
20. novembril
23. septembril 2020 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid S.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toeta S.K ennetähtaegset vabastamist.
24. Kinnipeetavale Tartu Vanglast antud iseloomustuse järgi seisneb tema ohtlikkus relvastatud grupiviisilises röövimises, teenistuslikku kohustust täitnud kannatanu tahtlikus tapmises omakasu ajendil eriti piinaval ja julmal viisil, asja omavolilises kasutamises vägivallaga, kehalises väärkohtlemises ja ähvardamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui ta on alkoholijoobes, ta on grupi mõju all ja tal puudub kindel töö ja tegevus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 82% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 63%. Kinnipeetav läbis ajavahemikul
25. september –
26. detsember 2018 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja ajavahemikul
27. jaanuar –
28. aprill 2019 sotsiaalprogrammi Õige hetk. Kinnipeetav on täitnud Viha ja kriitika töövihiku ja ta on osalenud vangla majandustöödel ajavahemikel
29. november 2019 –
30. veebruar 2020 ja
31. mai –
32. juuni
33. Täitmiskavas on planeeritud vabanemiseelne nõustamine, kus antakse ülevaade töö leidmise ja sotsiaaltoetuste taotlemise võimalusest. Kinnipeetav täidab individuaalset täitmiskava ja tema käitumine vangistuse jooksul on rahuldav. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 2
34. Kinnipeetava ohtlikkus ja risk seisneb eluasemes, töös ja majanduslikus toimetulekus, suhetes ja elustiilis, alkoholis, tervises ja emotsionaalses seisundis, mõtlemises, käitumises ja hoiakutes. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel elukoht. Kinnipeetav elas varem Krootusel sotsiaaleluruumis ja Kanepi valla sotsiaaltööspetsialisti sõnul on kinnipeetav esitanud taotluse sotsiaaleluruumi saamiseks, kuid praegu pole vallal võimalik talle soovitud eluruume anda. Vald saab talle võimaldada vaid ajutist voodikohta (n.ö varjupaika) mõnel sotsiaalpinnal. Sotsiaalkorterit ei anta kinnipeetavale ka seetõttu, et ta on varem korduvalt rikkunud sotsiaaleluruumi kasutamise nõudeid. Korteris toimusid sagedasti peod ja lõhuti korteris olevat inventari. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Vabanemisel on kinnipeetava igakuiseks sissetulekuks töövõimetushüvitis, mis aitab katta hädavajalikud kulutused. Samas pole töövõimetuspension piisav selleks, et ta saaks üürida eluruume. Kinnipeetava toimetulekuoskused on madalad ja tal puudub oskus raha planeerida. Ta kulutab raha hetkelise heaolu tagamiseks (peod, alkoholi kuritarvitamine) ja ta elatab ennast põhiliselt juhutöödest ja vargustest. Tartu Vangla K-raha andmetel on kinnipeetaval
35. augusti 2020 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 10 202 euro ulatuses.
36. Kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik. Rahvastikuregistri andmetel on tema vanemad ja endine abikaasa surnud. Temalt on poja suhtes ära võetud vanemlikud õigused ja tal puudub kontakt õega. Tartu Vanglas viibimise ajal pole tal kokkusaamisi toimunud. Kuna kinnipeetav on valdava osa oma elust viibinud kinnipidamisasutustes, saab eeldada, et tal puuduvad toetavad sõprussuhted. Tema suhtlusringkond vabaduses koosnes valdavalt alkoholilembestest ja kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikutest, kes võivad talle avaldada negatiivset mõju. Kinnipeetava mõjutatavust näitab asjaolu, et toime pandud kuriteod on osaliselt grupiviisilised. Kinnipeetav tahab poja pärast paremale elujärjele saada. Hea tulemuse saavutamiseks ja kriminaalase käitumise lõpetamiseks tuleks kasuks toimiv tugiisikusuhe. Kinnipeetav tarvitab sageli alkoholi ja ta on mõned kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Viimaseks kuriteoks oli alkoholivargus poest. Ta hakkas alkoholi regulaarselt tarvitama peale esimest vangistust. Ta ei tunnista probleemi ning ei pea alkoholi oma riskiteguriks. Ta on varem läbinud sotsiaalprogrammi Eluviistreening, kuid ta ei muutnud oma käitumist. Pärast sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist praeguse vangistuse ajal on kinnipeetav teadvustanud, et parima tulemuse annab alkoholi tarvitamisest loobumine, kuna on ta joobes kergesti mõjutatav. Ta mõistab ka seda, et alkoholi ja ravimeid ei tohi koos tarvitada.
37. Kinnipeetav on olnud enesetapukatsete tõttu olnud korduvalt psühhiaatriahaiglas Võrus ja Põlva kiirabis. Vabanemisel soovib ta liituda Võru või Viljandi AA grupiga ja ta tahab jätkata psühhiaatria ravi. Kinnipeetav on toime pannud arvukalt kuritegusid. Ta on korduvalt toime pannud kuritegusid katseajal ja ta on jätnud tegemata talle määratud üldkasuliku töö tunnid. Samas läbis ta ühe katseajal uusi kuritegusid sooritamata. Kinnipeetav on elanud enamuse oma elust vanglates ja vabanemisel on ta toime pannud järjekordse kuriteo. Tema senine elu ja käitumine on näidanud puudulikke oskusi elus toimetulekuks. Kinnipeetava väitel on talle oluline seaduskuulekus ja ta tahab järgida ühiskonnas aktsepteeritud norme. Samas näitab korduv karistatus, et tema tulevikueesmärgid on suunatud ainult homse päeva üleelamisele. Kinnipeetava väitel on tal tõsiseid enesevalitsemise probleeme ja tühised asjad võivad tema endast välja viia nii, et sel hetkel käes olev asi purustatakse vihahoos. Kinnipeetava väitel on ta 3 sihikindel ja suudab saavutada seatud eesmärke. Kinnipeetava motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on vaid väline.
38. Kriminaalhooldusametnik leidis, et S.K-le tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuueks kuuks alates vanglast vabanemisest. Tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada alluma ravile, sest alkoholi tarvitamine on kriminaalse käitumise põhiline riskitegur ja sõltuvusprobleemide ja oma vaimse tervisega tegelemine ja selleks kohaldatav asjakohane ravi aitavad vältida tagasilangust ja toetavad edasist alkoholivaba ja ühiskonna normidele vastavat eluviisi.
39. Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 432 lg-st 3 3 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamist.

1. S.K selgitas kohtuistungil, et ta enam ei soovigi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda.
2. Kaitsja ütles kohtuistungil, et S.K võiks vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas ei ole isikul kindlat elukohta, mida kriminaalhooldus eeldaks. Kohtumääruse põhjendused
3. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ära kandmine. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on S.K temale mõistetud 2 aasta 9 kuu ja 19 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui poole ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. S.K karistusaja lõpuni on rohkem kui kaks kuud. Seega on täidetud ka KarS § 76 lg-s 3 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tartu Maakohtu
4. juuli
5. a määrus, millega jäeti S.K vabastamata talle Tartu Maakohtu
6. juuli 2018 määrusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega, jõustus Tartu Ringkonnakohtu
7. augusti
8. a määrusega
9. septembril
10. a. Seega on Tartu Maakohtu
11. juuli
12. a määruse jõustumisest möödunud üks aasta ja täidetud on ka vangistusseaduse § 76 lg-st 4 tulenev formaalne alus S.K vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg. KarS § 76 lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks KarS § 75 kohasele käitumiskontrollile. Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt puudub S.K-l vabanemisel kindel elukoht. Kanepi vallal pole võimalik anda talle sotsiaalkorterit. Vald saab anda vaid ajutise voodikoha mõnel sotsiaalpinnal. Kuna S.K karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui kuus kuud, tuleks talle katseaeg ja käitumiskontroll määrata kuueks kuuks. Ajutine voodikoht on ajutine elamispind, kus süüdimõistetu saab olla vaid lühikest aega. Seega puudub S.K-l kindel elukoht. 4 Arvestades asjaolu, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll eeldab kindla elukoha olemasolu, ei saa selle puudumise tõttu S.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
14. S.K ei saaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ka tema käitumist iseloomustavate andmete tõttu. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nii karistusregistri õiendist kui ka iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava üldine õiguskuulekus on väga madal. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on arvestatavalt suur ning kriminaalhoolduse nõuetele allumise tõenäosus väike. Asjaolu, et S.K ise ennetähtaegselt vabaneda ei soovi, katseaja eduka läbimise tõenäosust ei suurenda.
15. Asja läbivaatamisel tekkis menetluskulu, milleks oli määratud kaitsjale makstud tasu. Kohtul tuleb otsustada, kelle kanda see jääb.
16. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord on reguleeritud

§-s 432. Üldjuhul lahendab kohus täitmisega seotud küsimused kirjalikus menetluses. Süüdimõistetu osavõtul arutatakse ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist haiguse tõttu, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ning vabaduse võtmisega seotud küsimusi.

§ 432lg 3 kohaselt kutsutakse süüdimõistetu taotlusel istungile kaitsja.

17.

-s on reguleeritud kahtlustatava õigused (§ 34) ja süüdistatava õigused (35 lg 2). Süüdimõistetu õigusi eraldi ei nimetata.

§ 35

lg 3 defineerib süüdimõistetu kui süüdistatava, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega on süüdimõistetul süüdistatava õigused. Süüdistataval on õigus kaitsja abile (

§ 35lg 2 ja 34 lg 1 p 3).

Juhul, kui süüdistatav ei ole valinud endale kaitsjat, tuleb

§ 8p 3 kohaselt kaitsja abi tagada riigi õigusabi korras kohtul.

RÕS § 6 lg 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses süüdistatavale riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata. Kuna kaitsja osalemisega tekivad menetluskulud, tuleb otsustada, kelle kanda need jäävad. RÕS § 27 lg 2 kohaselt vabaneb kriminaal- ja väärteomenetluses riigi õigusabi saanud isik riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest kriminaalmenetluse seadustiku 7. peatükis ning väärteomenetluse seadustiku § -s 23 ja § 38 lõikes 1 ettenähtud alustel ja korras.

ei reguleeri kohtuotsuse täitmise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist (RKKK 3-1-11-16 p 9). 18. Kohtu hinnangul tuleb selle olukorra lahendamisel lähtuda

1. peatüki põhimõtetest, mille järgi jäävad menetluskulud riigi kanda, kui kohtumenetluses tehakse lahend süüdistatava kasuks, ja mille järgi jäävad menetluskulud süüdistatava kanda, kui kohtumenetluses tehakse 5 lahend süüdistatava kahjuks. Selliselt kohaldas karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses seadust ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK 3-1-1-1-16 p. 9.3).
2. Kuna kohus jätab S.K vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, tuleb määratud kaitsjale makstud tasu 97,20 eurot välja mõista S.K-lt.

§ 423

ja § 417 lg 2 alusel tuleb S.K-l tasuda määratud kaitsjale makstud tasu 97,20 eurot ühe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 6