Obsah (4)

§ 426§ 175§ 238§ 414

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3145 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Zubtsova P

§ 426

, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada Z.U temale Viru Maakohtu 01.06.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Z.U-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada Z.U katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Z.U-d katseajal ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 , 4, 5 ja 7 sätestatud Kohustada Z.U-d katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 4) alluma alkoholismivastasele ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 5) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatudisikutega selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata. Määrata Z.U kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Z.U karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.U-lt menetluskuluna kaitsjatasu 126 (üks sada kakskümmend kuus ) eurot v.adv. Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99917700039080. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Viira & Partnerid kasuks 126 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Margus Viira poolt süüdimõistetu Z.U kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Z.U-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Z.U kannab käesoleval aja l Viru Maakohtu 01.06.2017 otsusega mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 346 ja § 349 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja

§ 238

sätteid kohaldades mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 20 päevamäära summas 200 eurot. 1 lg 1 ja § 334 lg 2 Z.U tunnistati süüdi ka KarS § 209 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7, § 333 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1,

§ 238lg 2 ja Kar

S § 65 lg 2 alusel mõisteti Z.U-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust ning rahaline karistus 20 päevamäära summas 200 eurot. Z.U tunnistati süüdi KarS § 334 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 64 lg 1,

§ 238lg 2 ja Kar

S § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 20 päevamäära summas 200 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Z.U-le lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 30 päevamäära summas 300 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus kokku 5 päeva karistusaja hulka ja Z.U-le mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 7 kuud 23 päeva vangistust.

§ 414

lg 2 alusel loeti vangistuse kandmise alguseks Z.U vanglasse saabumise aeg 03.07.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Z.U vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabanedes kavatseb ravile minna ja tööle asuda. On arvamusel, et leiab endale kindla töökoha. Ta tahab õppida ja ravida ennast. Selgitab, et tal on invaliidsus, peaga probleemid, grupp on määratud kuni 21.
2. Ta töötab praegu avavanglas olles lukksepana, tal on ka vastav elukutse. Narkootikume ta ei taha enam tarvitada. Alguses saab elada pensionist. Ta on kõik programmid läbinud . Ta ei soovi enam vanglasse sattuda. Kui ta vabaneb, siis saaks tööd jätkata seal, kus ka praegu töötab, see firma asub xxxx. Ta on käinud lühiajalistel väljasõitudel lähedaste juurde koju, mingeid rikkumisi ei olnud. Kaitsja leiab, et kinnipeetav on võimalik vabastada tingimisi enne t ähtaega. Ta on oma karistusest juba reaalselt ära kandnud 1 a asta 2 kuud ja kanda on jäänud vähem kui 7 kuud. Vangla iseloomustusest lähtuvalt on kinnipeetav vanglas käitunud eeskujulikult, on läbinud sotsiaalprogrammid. Juba alates 14.
3. 2018, s.t üle aasta paikneb avavangla osakonnas, ta töötab xxxx, tal on lubatud osaleda väljaspool vangla territooriumi koguduse jumalateenistustel ja ta kinnitas, et 5-l korral on talle võimaldatud käia lühiajalistel väljasõitudel, kohtuda lähedastega ja ka nende asjade jooksul ei ole ühtegi rikkumist aset leidnud. Siin on märgitud distsiplinaarkaristused, mis seisnesid selles, et ta võimaldas kasutada kaaskinnipeetaval väljaspool vanglat väljastatud kõnekaardi numbrit ja ühtlasi võttis lühiajaliselt väljasõidult kaasa vanglasse sularaha. Need on küll eeskirjade rikkumised aga nende rikkumiste iseloom ei näita, et tegemist oleks tõsiste rikkumistega. Eluase on inimesel olemas, ka töökoht. Vabanemisel on tal võimalik saada pensionit. Alkoholi tarvitamise risk puudub täielikult, on olemas narkootikumide tarvitamise risk, ta ise on tunnistanud, et on varem tarvitanud, aga ta ei ole juba pikka aega tarvitanud. Ka vangla on kirjutanud, et isik on motiveeritud narkootikumidest hoiduma. Taaskord on vangla teinud kokkuvõtte inimesest selle järgi, mille tõttu ta üldse kinnipidamisasutusse on sattunud ja siis hakanud võimalikke uusi ohte kalkuleerima ja protsente arvutama. Vangla järeldused ei ole kooskõlas eelnevalt vangla enda poolt antud iseloomustusega. Kaitsja on nõus kriminaalhooldaja arvamusega, et 3 määrata isikule katseaeg ja kõik k ohustused, mida kriminaalhooldaja on ette pannud. Elektroonilist valvet ei pea kaitsja vajalikuks, kuna seda ei nõua ka seadus. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kuigi kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, on ta individuaalse täitmiskava raames osalenud aktiivselt ja edukalt erinevates taasühiskonnastavates tegevustes. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, varasemalt töötas ta vangla majandustöödel koristajana ning kuna ta paikneb alates 14.05.2018 avavanglaosakonnas, siis alates 01.11.2018 töötab ta väljaspool vanglat AS-s xxxx. Lisaks on tal võimaldatud osaleda alates 21.04.2019 väljaspool vangla territooriumi xxxx koguduse jumalateenistustel ning 5-l korral käia lühiajalisel väljasõidul perekondlike suhete hoidmise eesmärgil, mille kestel rikkumisi ei esinenud. Vabanemisel on tal kindel alaline elukoht ema elukaaslasele kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos ema ja ema elukaaslasega, kes on mõlemad nõus, et kinnipeetav nende juurde elama asub. Kinnipeetav saab enda sõnul jätkata tööd firmas, kus praegu töötab, kuid firma personalispetsialist seda ei kinnitanud, seega puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuivõrd kinnipeetav pani toime varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis püsib uue kuriteo toimepanemise oht seoses majandusliku olukorraga. Iseloomustusest nähtuvalt tegi ta enne vangistust juhutöid ja oli arvel Töötukassas. Samas on tal tööoskused puudulikud ja eriala ega kutset ta ei oma, mis töökoha leidmisele kaasa aitaksid. Positiivsena saab välja tuua, et suhtumine töösse on hea ja vanglas olles tahab tööd teha. Vabanemisel on tal võimalik jälle taotleda töövõimetuspensioni ning ema on nõus teda materiaalselt toetama, mis aitab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski maandada. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud grupis, mis viitab kuritegeliku taustaga tutvusringkonna olemasolule ning teiste poolt mõjutatavusele. Kinnipeetav on ka kinnitanud, et on varem olnud teiste poolt mõjutatav, kuid enda sõnul on katkestanud nüüdseks kõik suhted kuritegeliku taustaga tuttavatega. Kinnipeetav on kuritarvitanud alkoholi ning enne vangistust tarvitas igapäevaselt narkootikume. Enda sõnul on motiveeritud narkootikumidest edaspidi hoiduma ning seda kinnitab ka asjaolu, et isik on nõus läbima alkoholismivastase ravi. Kuigi kinnipeetav on varem ühel korral olnud kriminaalhooldusele katseajal allutatud ning ta pani toime uue kuriteo, tuleks eeltoodu põhjal kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esimesel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Sõltuvusravile asumine annab kinnipeetavale võimaluse oma sõltuvusest vabaneda ning edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest sõltuvusainete tarvitamise tõttu. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Z.U vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega k äitumiskontrolli nõuetele. Kohus ei pea vajalikuks kinnipeetava suhtes vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kohaldada elektroonilist valvet. 4 Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 126 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 5