Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-17-3145 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3145 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Q.J-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu - ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. 2 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700039080 ning selgitus: „ Q.J , 1-17-3145 , kaitsjatasu“. Kui kaitsjatasu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2018 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava Q.J-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Q.J kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 01.06.2017 kohtuotsusega nr 1-17-3145 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 346 ja § 349 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja

§ 238

lg 2 sätteid kohaldades mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 20 päevamäära ulatuses, s.o summas 200 eurot. Q.J tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7, § 3331 lg 1 ja § 334 lg 2 p 1 (03.05.2016, 04.05.2016, 10.06.2016 ja 11.06.2016 episoodid) järgi ning KarS § 64 lg 1 ,

§ 238lg 2 ja Kar

S § 65 lg 1 alusel mõisteti Q.J-ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust ning rahaline karistus 20 päevamäära ulatuses summas 200 eurot. Q.J tunnistati süüdi KarS § 334 lg 2 p 1 (26.07.2016 ja 28.08.2016 episoodid), § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 64 lg 1,

§ 238lg 2 ja Kar

S § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva v angistust ning rahaline karistus 20 päevamäära ulatuses summas 200 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel lii deti 2-aastane vangistus ning rahaline karistus 20 päevamäära ulatuses summas 200 eurot 1-aasta 11-kuulise 28- päevase vangistusega ning rahalise karistusega 20 päevamäära ulatuses summas 200 eurot ja Q.J-ile mõisteti liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses summas 300 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 18.03.-20.03.2015, s.o 3 päeva, 06.09.07.09.2016, s.o 2 päeva, kokku 5 päeva, karistusaja hulka ja Q.J-ile mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aas tat 7 kuud ja 23 päeva vangistust. Q.J kannab nimetatud vangistust alates 03.07.

1. Kinnipeetavat on 8 korral kriminaalkorras karistatud, millest kuus karistust on arhiveeritud, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse; kelmuse; röövimise (grupis); tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise; dokumendi, pitsati ja stambi hävitamise, rikkumise, varguse, kinnipidamise ja peitmise; raha võltsimise eest kasutamise eesmärgil ning võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuriteod on peamiselt üheliigilised: varavastased (vargused grupis, kelmused) ning avaliku usalduse vastased (nt raha võltsimine). Käesolevalt on ka röövimise episo od ning varasemalt kahel korral on olnud ka vägiva llaga avaliku varguse episood. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks . Väärtegude osas on narkootikumide tarvitamine ja väheväärtuslikud vargused. Kuritegude muster kordub . Käitumine on sarnane varasema käitumisega. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel koristajana ning läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik paikneb alates 14.05.2018 Viru Vangla Avavanglaosakonnas. Isikul on võimaldatud käia kahel korral lühiajalistel väljasõitudel. Kinnipeetaval võimaldati külastada Töötukassat, kus ta oli registreeritud aktiivse tööotsijana, 3 kuni tööle saamiseni. 03.09.2018 käis isik väljaspool vanglat proovipäeval xxxx OÜ-s, kus töötab alates 12.09.
2. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel omab kinnipeetav sissekirjutust aadressil xxxx. Isiku enda sõnul elas ta enne vangistust nimetatud korteris koos vanaemaga. Korter kuulus vanaemale. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema elukaaslane J S. Hetkel elavad antud korteris isiku ema L T ja J S kahekesi. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks ning L T ja J S on nõus elektroonilise valve rakendamisega kinnipeetava suhtes oma elukohas, mille osas on nad allkirjastanud ka elektroonilise valve nõusolekud. Isikul on omandatud põhiharidus xxxx keskkoolis. Isiku enda sõnul on xxxx omandatud keskharidus. Rahvastikuregister kinnitab keskhariduse olemasolu. Riigikeelt isik ei valda. Enne vangistust oli kinnipeetav hõivatud juhutöödega ning oli arvel Töötukassas. Isik pol e kunagi ametlikult töötanud. Tööoskused on puudulikud. Isik omab enda sõnul lukksepa töökogemust, aga see on ka periooditi tehtud töö. Kinnipeetav suhtub siiski töösse hästi ja tahab tööd teha. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. Isiku endasõnul, vangistusele eelnenud perioodil, mitteametlikel töökohtadel töötamise eest saadud tasust talle piisas. Samas kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab probleemsele toimetuleku oskusele. Vangistuses toetavad isikut majanduslikult ka lähedased. Isikul oli varasemalt diagnoositud 90% töövõimetus, käesoleval hetkel tegeleb ta töövõime hindamisega. Seega on vabanedes võimalik hakata saama pensioni, ühtlasi on isiku ema valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. K-Raha andmetel on 01.10.2018 seisuga tasumata võlanõudeid 8551 euro ulatuses. Isiku enda sõnul on ta motiveeritud nõudeid tasuma. Vabanemisfondi on hoiustatud 200 eurot. Kinnipeetava l ähivõrgustikku kuuluvad ema, ema elukaaslane ning vanaema. Lähedastega on suhted head ning omavahel suheldakse telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel.Kinnipeetav on vallaline, lapsi ei ole. Kuritegusid on isik toime pannud grupis. Isik on enda sõnul kuritegeliku taustaga tuttavate/sõpradega suhted katkestanud. Isik on enda sõnul olnud mõjutatav teiste poolt. Riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile viitavad korduvad kuri- ja väärteod. Meditsiiniosakonna andmetel esineb alkoholi kuritarvitamist, tarbis alkoholi 1 kord nädalas, kuid kogust pole märgitud. Isiku enda sõnul tarbis ta alkoholi vabaduses väga vähe ning sellega pole kunagi probleeme ka esinenud. Isikut on varasemalt (
3. ja
4. aastal) kaks korda AS alusel trahviga karistatud. Puuduvad andmed, et isik oleks alkoholijoobes pannud toime vägivaldseid kuritegusid. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul amfetamiini sõltuvus, tarv itas iga päev, esimest korda 23-aastaselt. Viimane tarvitamine toimus umbes märtsis -aprillis
5. aastal. Nädalas tarvitas amfetamiini mitmeid kordi, on ka süstinud. Isikul on motivatsioon narkootikumidest loobuda, samas pisendab ta antud probleemi. NPALS alusel on isikut karistatud 17 korda. Kinnipeetav kulutas enda sõnul raha söögi, elamise ja muude tavaliste asjade peale, kuid tema narkootikumide tarvitamise sagedus näitab, et enamus raha võis ku luda narkootikumide hankimise peale. Samuti oli narkootikumide tarvitamine üks tema põhilisi tegevusi. Kinnipeetav on motiveeritud narkootikumidest hoiduma ning tema sõnul aitab sellele kaasa tööle asumine ja vajadusel arsti poole pöördumine. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud krooniline haigus. Isikul esineb psühhiaatriline haigus ning ta saab käesoleval hetkel regulaarset ravi. 4 Õiguserikkumiste laad (vargused, rööv imine ja muud majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandud kuriteod) viitavad impulsiivsusele ning puudulikule probleemide lahendamise oskusele. Tuleviku eesmärgid on seotud tööle asumisega ning ema-vanaema abistamisega. Isik ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga, samas oma varavastaseid kuritegusid on ta seletanud sellega, et olid majanduslikud probleemid ja ta soovis neid kuidagi lahendada. Ametiisikutega suhtlemisel ei ole probleeme täheldatud. Kriminaalhooldusele on isikut määratud ühel korral , kuid ta pani toime uue kuriteo. Erinevad õigus erikkumised viitavad, et isik ei mõista täielikult ühiskonnas kehtivate reeglite järgimise vajalikkust. Enda sõnul tahab isik kuritegelikust käitumisest loobuda. Kinnipeetava puhul seisneb oht peamiselt füüsilises ründes, millega kaasnevad kergemad vigastused. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on majanduslikud probleemid, ta jätkab narkootikumide tarvitamist ning allub grupi mõjule. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 75% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava Q.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Q.J tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 26.02.
6. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata 1 Q.J-ile KarS § 75 lg 2 p -des 2,2 ,4,8, 9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest Q.J kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on keskharidus, mitte põhiharidus, nagu ta varem ütles. Teine kodukülastus leidis aset oktoobris, probleeme sellega ei olnud. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Ta saab töötada xxxx metallifirmas lukksepana. T a töötab seal alates oktoobrikuust ja peale vabanemist plaanib seal edasi töötada. T ööandjaga on ta sellest rääkinud ja viimane on sellega nõus. Tal on tahtmine töötada ja aidata ema. Ta on kindel, et ei hakka enam narkootikume tarvitama. Ta ei ole saanud garantiikirja esitada, sest on nii vähe aega seal töötanud. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Q.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Q.J-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Margus Viira märkis kohtuistungil, et prokuratuur jätkuvalt ei põ hjenda, miks ta ei ole nõus Q.J-i vabastamisega. Seega leidis kaitsja, et prokuratuuri põhjendamata seisukoht ei ole asjakohane ja palu s jätta see tähelepanuta. Samuti leidis kaitsja, et kinnipeetava iseloomustus on positiivne ja võimaldab teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ta on karistusest kandnud peaaegu 1,5 aastat, mis on üle poole temale mõistetud vangistusest ja vastavalt seadusele on tal võimalik vabaneda elektroonilise valve alla. Ta viibib avavanglas, s.t tal on teoreetiline võimalus toime panna erinevaid rikkumisi, mida avavangla võimaldaks, kaasaarvatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kuid selle kohta ei ole ühtegi ülestähendust vangla poolt, s.t ta pole ühtegi rikkumist toime pannud. Tööülesannete täitmisega probleeme pole olnud. Tal on olemas töökoht ja ta kinnitas ka ise, et vabanemisel on tal võimalus jätkata tööd samas töökohas, kus ta praegu töötab. Ühtlasi, tulenevalt tema meditsiinilisest seisundist, on tal võimalik hakata saama pensioni, mis võimaldab tal ära elada ja toetada ka oma ema, kelle elukohas oleks võimalik talle 5 elektroonilist valvet kohaldada. Vangla on hinnanud kinnipeetava ohtlikuks tulenevalt sellest, et ta on korduvalt toime pannud kuritegusid. Samas tuleb talle anda hinnang tänase päeva seisuga, mitte tema ajaloo ja karistatuse esiletoomisega, kuivõrd elektroonilise valve kohaldamise tingimused on täidetud kinnipeetava suhtes ja ei ole ka mingeid vastuväiteid kaitsja poolt selle kohta, et tall e kohaldada käitumiskontrolli ning lisaks kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja mitte oma da või tarvitada narkootikume, otsida endale töökoht. Kaitsja ei näe vajadust määrata talle kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Kaitsja palus kohtul kinnipeetav vabastada ning kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata katseaeg kriminaalhooldaja arvamuses toodud pikkusega, s.o kuni karistusaja lõpuni. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ni ng Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Q.J ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Seega ei ole isik varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et ta ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis omakorda seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, töötanud vangla majandustöödel koris tajana ning alates 12.09.2018 töötab ta väljaspool vanglat. Alates 14.05.2018 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas ning tal le on võimaldatud kahel korral käia lühiajalisel väljasõidul, millega pole probleeme esinenud. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht ema elukaaslasele kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos ema ja viimase elukaaslasega. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tal on võimalik vabanemisel jätkata töö tegemist Sillamäel asuvas metallifirmas, kus ta alates oktoobrist 2018 töötab, kuid garantiikirja selle kohta kohtule esitatud ei ole. Enne vangistust tegi isik juhutöid ja oli Töötukassas arvel. Enda sõnul piisas talle juhutöödest saadud rahalistest vahenditest, mis ei ole usutav, kuivõrd kuriteod on ta toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on ka tasumata rahali si nõudeid summas 8551 eurot, mis tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt mõjuvad. Kuivõrd kuritegusid on ta toime pannud ka grupis, võib eeldada, et tema suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on enda sõnul olnud teiste poolt mõjutatav. Iseloomustusest nähtub, et meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoo situd amfetamiini sõltuvus. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine, mis oli isiku üks põhilisi tegevusi. Isikul on väidetavalt motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobumiseks olemas, kuid ta pisendab antud probleemi tõsidust. Narkootiliste ainete tarvitamine võib kohtu hinnangul olla uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks, arvestades seda, et isik on amfetamiini tarvitanud pikemat aega, nädalas mitmeid kordi, esimest korda 23-aastaselt ja viimat i märtsis-aprillis 2017. aastal. Kinnipeetav on õigustanud kuritegude toimepanemist oma majanduslike 6 probleemi de lahendamise vajadusega. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul olemas uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik ei tule majanduslikult toime ja tekivad materiaalsed raskused. Kinnipeetav on varem ühel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid juba talle määratud katseaja alguses pannud toime uued analoogsed kuriteod. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud selles, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kuigi kinnipeetava puhul esinevad positiivsed asjaolud kindla elukoha ja toetava lähedase (ema) näol, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Q. J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Margus Viira, kelle taotluste kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kokku 96 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ed on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. 23.10.2018 esitas v.-adv. Margus Viira kohtule tasutaotluse summas 60 eurot materjalidega tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest, mille kohus täies ulatuses rahuldas. Seega kuulub kaitsjatasu kokku summas 156 eurot välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik