← Eesti

2-23-7405/26

Obsah (7)§ 173§ 174§ 162§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 21.märts 2025, Jõhvi 2-23-7405 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Elero hagi Narva Linn

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel jätta nende põhjendatud ulatuses hageja kanda.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Kostja esindaja esitas 14.02.2025 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 22 872,84 eurot, sh õigusabikulud 22 855,44 eurot (kokku 111 tundi 12 minutit, sellest 34 tundi 18 minutit hinnaga 145 eurot tund, lisandub käibemaks 20%, koos käibemaksuga 174 eurot tund - AB Alterna; ning 76 tundi 54 minutit hinnaga 180 eurot tund, lisandub käibemaks 22%, koos käibemaksuga 219,60 eurot tund, AB Rask) ja sõidukulu 12.02.2025 summas 17,40 eurot (sh käibemaks). Kostja palub menetluskulud välja mõista hagejalt, samuti viivise menetluskuludelt. Kuna kostja menetluskulud on kajastatud tabelina 5-l lehel, siis ei hakka kohus neid detailselt eraldi välja tooma. Kostjat esindas perioodil 01.06.2023-09.08.2023 Advokaadibüroo Alterna (34 tundi 18 minutit) ning alates 20.08.2024 Advokaadibüroo Rask (76 tundi 54 minutit).
  2. Hageja esindaja esitas 17.02.2025 vastuväite kostja menetluskulude nimekirja osas, milles märkis: „Hageja annab käesolevaga teada, et üldplaanis palub hageja kohtul hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 174lg-ga 1.

Siiski soovib hageja märkida, et hageja hinnangul on ülemäärane kostja poolt 12.02.2024 istungiks ettevalmistamisele kulutatud aeg perioodil 04.02.2025-10.02.2025 kokku 15 tundi ja 48 minutit. Hageja hinnangul on maksimaalselt põhjendatud kulu istungiks valmistumisele 4 tundi. Samuti on hageja hinnangul põhjendamatu kulu 12.02.2024 istungil osalemise eest 1h ulatuses, võttes arvesse, et kohtuistung nii kaua ei kestnud. Hageja hinnangul on 12.02.2024 istungil osalemise põhjendatud kulu 42 minutit.“ Hageja esindaja esitas 14.02.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad tema menetluskulud kokku 13 905,56 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista kostjalt, samuti viivise menetluskuludelt. 13.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).“
  3. Kohus tutvudes kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et kostja esindaja/esindajate menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule: 15.06.2023 vastuse hagiavaldusele (13,0 lk); 14.08.2023 seisukoht hageja 12.07.2023 seisukohale (10,5 lk); 12.11.2024 seisukoha esitatud asjaolude suhtes (9,5 lk); 20.12.2024 seisukoha kostja kompromissettepaneku suhtes (1,5 lk); 16.01.2025 seisukoha hageja 20.12.2024 seisukohale (3,5 lk). Lisaks on kostja esindaja esitanud 06.01.2025 päringu seoses kohtualluvusega (ca 0,5 lk); 15.06.2023 on kostja esitanud tõendid (kirjavahetus, aktid, lepingu muutmise kokkulepped, omanikujärelevalve kirjad, jne); 14.08.2023 tõendid (kirjavahetus, Narva LV määrus). Lisaks on kostja esitanud 14.02.2025 menetluskulude nimekirja (6,0 lk) ja 19.02.2025 seisukoha (0,5 lk), kuid viimaste toimingute eest ei ole tasu taotletud. Kokku on kostja esindaja esitanud kohtule 5 sisulist menetlusdokumenti (seisukohad), kokku 38,0 lk (sh päised, lisade nimekirjad, viited seadusandlustele, jne, st menetlusdokumentide sisuline osa moodustab oluliselt väiksema mahu). Nimetatud 5 dokumendi koostamisega seotud ajakulu moodustab kokku 61 tundi ja 36 minutit. Lisaks eeltoodule on kostja esindaja märkinud aja kohtuistungitele ettevalmistumiseks: 17.09.2024-20.11.2024 - ettevalmistumine 20.11.2024 kohtuistungiks, ajakulu 9 tundi 18 minutit; 04.02.-10.02.2025 - ettevalmistumine 12.02.2025 kohtuistungiks kokku 15 tundi 48 minutit; kokku moodustab 2 kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu kokku 25 tundi 6 minutit. Kostja esindaja on osalenud 2-l kohtuistungil, 20.11.2024 – ajakulu 0,5 tundi ning 12.02.2025 – ajakulu 1,0 tundi (tegelikult kestis kohtuistung mitte rohkem, kui 0,5 tundi (täpsemalt 23 minutit). Kostja esindaja on märkinud veel hulgaliselt muid toiminguid ja nendega seotud ajakulu (suhtlemine kliendiga, tähtaegade fikseerimine, kliendile asjast ülevaate koostamine selgitused kliendile, jne, ca 23,0 tunni ulatuses).
  4. Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust,

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kostja lepinguliste esindajate ajakulu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus leiab, et arvestades kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindajate õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Esindajad, olles valinud, kuidas oma tööjaotust menetluses kasutada ja kordamööda analüüsinud ning materjalidega korduvalt tutvunud ei ole aluseks teiselt poolelt menetluskulude väljamõistmiseks. Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kostja esindajal on menetluskulude nimekirja kohaselt seisukohtade ettevalmistamiseks, koostamiseks, esitamiseks (61 tundi 36 minutit), kliendi teavitamisteks, esindajate poolt dokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks, kirjavahetusteks kliendiga (ca 23,0 tundi), kohtuistungiteks ettevalmistumine (ca 25 tundi), kohtuistungitel osalemine (1,5 tundi), kulunud kokku 111 tundi 12 minutit. Kohus leiab, et tegemist on oluliselt ülepaisutatud toimingutele kulunud ajaga ja osaliselt toimingutega, mille eest vastaspool vastutama ei pea. Kohus kahtleb selles, et kogenud advokaatidel kulus seisukohtade koostamisele ja esitamisele kokku ca 61,5 tundi; samuti kahtleb kohus selles, et esindajatel kulus 2-ks kohtuistungiks ettevalmistumiseks kokku ca 25,0 tundi – nimetatud ajakulud on ilmselgelt ebamõistlikult suured ja ülepaisutatud. Kohus leiab, et arvestades kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindajate õigusabikulud põhjendatud 50% ulatuses esitatud taotlusest, so summas 11 427,72 eurot koos käibemaksuga (so ajakulu 55 tundi 36 minutit; võttes arvesse menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute paljusust, kus ühe toiminguga seotud ajakulu on jaotatud mitmeks päevaks/nädalaks või isegi kuuks, siis ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks hinnata eraldi iga toimingut, vaid rahuldab kostja 50% ulatuses), millele lisandub sõidukulu 17,40 eurot, so kokku 11 445,12 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 11 427,72 eurot (55 tundi 36 minutit, sh käibemaks). Kuna kostja kandis sõidukulu seoses 12.02.2025 kohtuistungiga summas 17,40 eurot, siis moodustavad kostja menetluskulud 11 445,12 eurot (11 427,72+17,40). Kohus leiab, et kostja kantud menetluskulud on põhjendatud summas 11 445,12 eurot ning jätab need hageja kanda. Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.

§ 177

lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 11 445,12 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (11 445,12 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda, seega ei anna kohus hinnangut hageja menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele.

178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.