Obsah (6)

§ 113§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 4062

act OÜ väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5462 eurot 31 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX), lepinguline esindaja: Pille Martin Kostja: K

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Jätta menetluskulud K.J kanda.
2. Mõista K.J-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 595 eurot.
3. Mõista K.J-ilt B2 Impact OÜ välja viivis menetluskuludelt (595 eurolt) alates alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
3. B2 Impact OÜ (hageja) esitas
4. aprillil 2025 Tartu Maakohtule K.J (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt välja mõista kostja ja Esto AS vahel
5. juulil 2024 sõlmitud tähtajatust arvelduskrediidi lepingust nr 91141880512 tulenev põhivõlgnevus 3938 eurot 33 senti, intress 484 eurot 93 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 564 eurot 93 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
6. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud
7. septembril
8. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (
9. oktoobriks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
10. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
11. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingu puhul 2 tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 49,08 aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,65%. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 6. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingute sõlmimise ajal oli kostja sissetulek keskmiselt 853 eurot 74 senti, esialgne võlausaldaja arvestas kostja elamiskuludena 304 eurot ning igakuiste finantskohustustena 100 eurot. Laenutaotluste esitamise ajal avalikustatud maksehäireid puudusid. Kohtule esitatud kostja konto väljavõttest (dtl 72 - 78) nähtuvalt oli kostja sissetulek keskmiselt ca 830 eurot kuus ning igakuised laenukohustused puudusid. Arvestades kostja sissetulekut ja kohustusi ei ole esialgne võlausaldaja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.

1. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 595 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 595 eurot (s.o riigilõiv). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3