3-25-1822/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1822 Määruse kuupäev

1. juuni 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ametiasutustele ja advokaadile helistamise mittevõimaldamisega RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Vangla vahistatu X esitas
3. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1200 eurot seoses asjaoluga, et kaebaja ei saanud ajavahemikul
4. märts –
5. aprill 2025 helistada ametiasutusele, oma lepingulisele esindajale ja advokaadile, kuivõrd telefonid olid teiste kinnipeetavate poolt hõivatud. Kaebaja viitas dokumendile nr 2-25/2-2/
7. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla oma
8. mai
9. a otsuse nr 1-9/2-25/142-2 ning selle koostamise aluseks olnud kaebaja
10. aprilli
11. a kahju hüvitamise taotluse nr 2-25/2-2/
13. Tuginedes kaebaja kahju hüvitamise taotlusele, milles kaebaja on vaidlusaluse ajavahemikuna välja toonud
14. märts 2025 kuni kahju hüvitamise taotluse esitamise hetk (s.o
15. aprill 2025) ja rõhutanud, et kaebaja ei saanud helistada ametiasutustele ja advokaadile, ning arvestades esitatud kaebust mõistab kohus, et X on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1200 eurot selle eest, et perioodil
16. märts –
17. aprill 2025 ei saanud kaebaja helistada ametiasutustele ja advokaadile, kuivõrd telefonid olid teiste kinnipeetavate poolt hõivatud.
18. Kohtu hinnangul tuleb X kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette kohtu õiguse tagastada kaebus, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
19. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, mistõttu on kahju hüvitamise eeldused täitmata ja sellest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
20. Vangistusseaduse (VangS) § 96 lg 1 sätestab, et vahistatul on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Justiitsministri
21. novembri
22. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse kinnipeetava kohta käivaid sätteid ka vahistatule, kui VangS-ga või sisekorraeeskirjaga ei ole ette nähtud teisiti. VSkE § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ja täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla direktori
23. veebruari
24. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 12.13 kohaselt on kinnipeetava (sh vahistatu) telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas tehniliselt piiratud 60 minutiga. Põhjendatud vajadusel helistamisel kaitsjale, ametiisikutele või perekonna liikmele pikendab vanglaametnik ühekordselt kinnipeetava telefoni kasutamist. VangS § 28 lg 3 teine lause koosmõjus VangS § 90 lg-ga 1 keelab piirata telefoni kasutamist suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga.
25. Kinni peetava isiku õigus suhelda telefoni teel ametiasutuste, kaitsja või esindajaga ei tähenda, kõnede tegemist tuleks võimaldada igal ajal ja piiramatus mahus. Küll aga ei tohi helistamisele kehtestatud kord muuta õiguse teostamist võimatuks (vt Riigikohtu
26. oktoobri
27. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 9). Kinni peetava poolt soovitud helistamise kellaaeg on vanglaametnikule soovituslik ja helistamise ajakava on õigus muuta vastavalt vangla võimalustele (Tartu Vangla kodukorra p 12.8.3). Telefonikõnede läbiviimine on üks paljudest vanglaametniku tööülesannetest ning arvestades ka nende muid ülesandeid, ei ole kinni peetud isikule alati võimalik soovitud ajal ja mahus helistamisvõimalust tagada.
28. Kohtuasja materjalidest ilmneb, et kaebaja oli vaidlusalusel perioodil vahistatu staatuses ning kaebaja viibis S2 osakonnas, mis on S2 päevakava kohaselt kell 13–17 avatud vahistatutele, kelle suhtes ei ole kohaldatud täiendavaid piiranguid. Sel ajal oli kaebajal sarnaselt teiste osakonnas paiknevate vahistatutega võimalik kasutada telefoni helistamiseks.
29. Tartu Vangla
30. mai
31. a otsusest nr 1-9/2-25/142-2 nähtuvalt sai kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul iga päev helistada, kusjuures oma kaitsjale helistas kaebaja
32. märtsil 2025 (kestvusega 12 sekundit). Ka tegi kaebaja
33. märtsil 2025 üheksa kõnet,
34. märtsil 2025 kaks kõnet, 13.,
35. ja
36. märtsil 2025 igal päeval kolm kõnet,
37. märtsil 2025 ühe kõne,
38. märtsil 2025 viis kõnet,
39. märtsil 2025 kuus kõnet,
40. märtsil 2025 19 kõnet,
41. märtsil 2025 neli kõnet jne. Kohtul ei ole alust vangla poolt esitatud andmete õigsuses kahelda.
42. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule, et vangla oleks kaebaja puhul mõnele VangS § 28 lg-s 3 nimetatud ametiasutusele või kaebaja advokaadist esindajale helistamist õigusvastaselt piiranud. Kuna kaebaja sai vaidlusalusel perioodil helistada ja kaebaja sai ise otsustada, kellele parasjagu ta helistamist vajalikuks peab, siis ei ole kaebaja õigusi ka intensiivselt riivatud. Kaebajale oli helistamise võimalused piisavalt tagatud.
43. Seega tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
44. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 2