Obsah (6)

§ 175§ 193§ 1933§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi K.H. kohustustest vabastamise menetlus Tsiviil

§ 175lg 7 alusel K.H.

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 26.04.2021 määrusega 27.04.2021 välja K.H. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti. Tartu Maakohtu 31.05.2022 määrusega (jõustus 14.07.2022) lõpetati K.H. pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. K.H. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas,
2. detsembril ja
3. juunil ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta
4. maiks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 10 345,95 eurot. Kõigi nõuete näol oli tegu II järgu nõuetega.
5. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 09.12.2022, 08.07.2023, 09.01.2024, 13.06.2024, 10.01.2025 ja lõpparuande 01.07.
6. Võlgnikule oli enne kohustustest vabastamise menetluse algust määratud osaline töövõime ning menetluse algusperioodil oli võlgnik registreeritud tööotsijana Eesti Töötukassas. Alates
7. aasta algusest on võlgnikul tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnik ei ole menetluse kestel töötanud. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud Eesti Vabariigi töövõimetoetus, Soome Vabariigi töövõimehüvitis, omavalitsuse sotsiaalabi ning lähedaste rahaline toetus.
8. Võlgnik esitas 01.07.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
9. Võlausaldaja B2 Impact OÜ esitas 25.08.2025 oma seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja nõue, mis jäi võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata, oli 3621,07 eurot. Võlausaldaja ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist kuna võlgnik ei teostanud menetluse kestel ühtegi makset võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja leiab, et võlgnikul on võimalik kasutuskõlbmatut sõidukit utiliseerida ning saadud tulemi arvelt tasuda kohustusi.
10. Kohus kuulas võlgniku ära 07.10.2025 kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et ta on töövõimetu ning üritanud tööle minna, ent see ei ole õnnestunud. Kohus selgitas, et võlgniku sissetulekute põhjal ei saanud teda kohustada võlausaldajatele raha eraldama, ent kui võlgnikul oli rahalisi vahendeid auto soetamiseks kohustustest vabastamise menetluse jooksul, siis oleks võinud seda raha kasutada võlausaldajatele tasumiseks. Võlgnik selgitas, et autode ostmiseks andis raha sularahas tema ema, kes vajab võlgniku abi liikumisel. Ühe auto ostis võlgnik enda kinnitusel sõitmiseks ning teise varuosadeks, praegusel hetkel auto enam ei sõida. Võlgnik avaldas arvamust, et ta ema saab anda kinnituse selle kohta, et andis võlgnikule raha autode soetamiseks. Kohus andis võlgnikule tõendi esitamiseks tähtaja 15.10.2025 ning sellekohane kinnitus võlgniku emalt saabus kohtusse 13.10.
11. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
12. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
13. aasta
14. juunini.
15. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates

1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne
2. juulit 2022 ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi
3. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb

§ 1933

lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega 2/5 vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 8.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175

lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust ja arvamuse esitanud võlausaldaja seisukohast. 10. Kohus on K.H. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

11.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. K.H. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikule enne kohustustest vabastamise menetluse algust määratud osaline töövõime ning menetluse algusperioodil oli võlgnik registreeritud tööotsijana Eesti Töötukassas. Alates 2023. aasta algusest on võlgnikul tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnik ei ole menetluse kestel töötanud kuna maapiirkonnas oli vähe osalise koormusega ja võlgniku terviseseisundile sobivaid töövõimalusi. Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 12.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtul puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

12.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud Eesti Vabariigi töövõimetoetus, Soome Vabariigi töövõimehüvitis, omavalitsuse sotsiaalabi ning lähedaste rahaline toetus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik ei ole teinud ka vabatahtlikke väljamakseid võlausaldajatele. Võlausaldaja B2 Impact OÜ on toonud oma 25.08.2025 esitatud seisukohas välja, et ka üheeurosed maksed vähendavad kohustusi ja iseloomustavad võlgniku suhtumist kohustuste täitmisesse. Võlausaldaja on seisukohal, et kohustuste maksmata jätmine on võlgniku valik, mitte sunniolukord. Kohus märgib, et ehkki võlgnik ei ole ka vabatahtlikult näidanud üles tahet panustada menetluses eesmärgipäraselt võlausaldajate nõuete rahuldamisse, ei saa seda pidada seaduse järgi loovutamiskohustuse rikkumiseks. 3/5 Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

12.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

12.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Ringkonnakohus on leidnud, et mittearestitava sissetuleku osas ei saa kohus võlgnikule teha ettekirjutusi selle kasutamise kohta ning võlgniku selgituste kohaselt ei ole alust asuda ka seisukohale, et võlgniku poolt ostetud autode tõttu jäi võlausaldajatele raha välja maksmata ja nende huvid said kahjustada. Võlgniku käitumine ei ole olnud pahatahtlik. Kohus on seisukohal, et võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. 14.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 15. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

§ 173

nimetatud kohustusi ning puuduvad

§ 175

lg 2 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et K.H. tuleb juhindudes

§ 1933lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Kohus märgib, et seaduse järgi vabastatakse kohustustest ka need võlgnikud, kes ei ole omanud täitemenetluse seadustiku järgi arestimisele kuuluvas määras sissetulekut ja ei ole suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses. 16.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise 4/5 maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 17. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded K.H. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 18.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.H. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.H. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 19.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 01.07.2025 ja kohus loeb

§ 172lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks.

K.H. saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 5/5