← Eesti

2-24-147510/10

Obsah (21)§ 402§ 1§ 406§ 403§ 164§ 412§ 170§ 408§ 404§ 4031§ 4062§ 4034§ 416§ 100§ 101§ 108§ 94§ 397§ 113§ 415§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. oktoober 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-147510 Tsiviilasi Rediem

) § 113 2 lg-test 1-

  1. Kirja hind on 5 eurot. Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal 4 meeldetuletuskirja ja pärast lepingu lõppemist kaks tasulist meeldetuletuskirja. Seega nõuab hageja kostjalt kuue tasulise meeldetuletuskirja eest 30 eurot.
  2. 12.03.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid ja 12.03.2025 määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 25.04.
  3. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 09.04.
  4. Kostja hagile vastust ei esitanud.
  5. Kohus määras asjas istungi 09.09.2025 kell 13.
  6. Kostjale on kutse kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja istungile ei ilmunud ning selgitusi ega mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks ei esitanud. Kohus arutas asja ilma kostja osavõtuta. Hageja märkis, et jääb esitatud hagi juurde. Hageja selgitab, et kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset ning leping öeldi üles 25.03.
  7. Kostja on lepingu ülesütlemise kätte saanud. Hageja selgitab, et kostja kontoväljavõtet on enne laenu andmist analüüsitud, kuigi väljatrüki kuupäev on hilisem. Kostja on töötav, noor, ilma lasteta ja tema sissetulek on üle keskmise. Ei olnud ühtegi asjaolu, mis viitaks, et kostja ei suuda oma kohustusi täita. Hageja palub menetluskulude nimekirjas esitatud sõidukuluga mitte arvestada. Kohus märkis, et teeb lahendi 20.10.
  9. Hageja esitas 09.09.2025 menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja kulud 299,53 eurot (134,20+99,20+16,53+49,60), s.o kokku 984,53 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista kostjalt.
  10. Kohus edastas 19.09.2025 kohtunõudega kostjale hageja 09.09.2025 esitatud menetluskulude nimekirja ning palus kostjal esitada seisukoht hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtudokumentide kättesaamisest. Kohus edastas kostjale dokumendid Ametlike Teadaannete kaudu 05.10.
  11. Kostja tähtajaks s.o 13.10.2025 seisukohta kohtule ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused 3

(10)2-24-147510
  1. Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 9.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 406

² lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 403

⁴ lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 13).

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu 31.10.2022 väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. Lepingu eritingimuste kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 200 eurot, mille ta jäi võlgnema laenuna ja mis lisati laenusummale nii, et lõplikuks laenusummaks kujunes 4200 eurot (dtl 31). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 10.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek.

§ 412

lg 1 alusel kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused kolmandale isikule, sealhulgas krediidiinkassole või krediidiostjale krediidiinkassode ja -ostjate seaduse tähenduses, võib tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist. Kokkulepe, millega välistatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tarbija õigus või piiratakse seda, on tühine. Hageja esitas nõude loovutamise osas selgitused hagi p-s 1.10. ning märgib, et 06.09.2024 4

(10)2-24-147510 loovutas algne võlausaldaja lepingust tuleneva nõude hagejale, mida tõendab algse võlausaldaja poolt allkirjastatud nõude loovutamise kinnituskiri (dtl 34). Hagile lisatud nõude loovutamise teatisest nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on 28.02.2025 edastanud kostjale teatise nõude loovutamisest Rediem Capital AB-le (dtl 81). Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas

§ 170sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.

Kostja ei ole vastuväidet nõuete loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõuete loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõuded on loovutatud kehtivalt hagejale. 11.

§ 408

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud

§ 404

lg-s1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või § 405 sätestatud andmetest.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Hageja on kohtule esitanud 31.10.2022 sõlmitud laenulepingu, millelt nähtub, et kostja on lepingu (sh lepingueelse teabe, lepingu eri- ja üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe) 11.11.2022 digiallkirjastanud (dtl 41) ning laen on kostjale väljastatud maksekorralduse kohaselt 11.11.2022 (dtl 51). Seega tuleb lugeda pooltevahelised lepingud kehtivaks ehk sõlmituks. Kostja ei ole lepingute sõlmimist vaidlustanud. 12. Vastavalt

§ 4031

lg 1 p-le 9 tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes mh krediidi kulukuse määra aasta kohta. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 esitatakse krediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat tema eelistatavatest lepingutingimustest, nagu tarbijakrediidilepingu kestus, krediidisumma või krediidi ülempiir, arvestab krediidiandja tüüpilise näite esitamisel tarbijalt saadud teavet. Vastavalt

§ 404

lg-le 21 tuleb lepingusse märkida kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Euroopa Kohus on 23.01.2025 otsuses kohtuasjas nr C-677/23 (eelotsus) asunud seisukohale, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud eeldused peavad olema krediidilepingus sõnaselgelt ära nimetatud ja selleks ei piisa sellest, et tarbija saab need lepingutingimusi analüüsides ise välja selgitada. Euroopa Kohus on samas kohtuotsuses asunud seisukohale, et nende andmete märkimata jätmisel krediidilepingus võib seada kahtluse alla tarbija võimaluse hinnata oma kohustuse ulatust, tuleb riigisisestes õigusnormides ette nähtud tagajärge, mille kohaselt krediidiandja kaotab õiguse saada intressi ja lisatasusid, pidada direktiivi nr 2008/48 artikli 23 tähenduses proportsionaalseks.

§ 408

lg 4 näeb ette, et kui lepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohus on seisukohal, et

§ 408lg-s 4 sätestatud „andmed krediidi kulukuse määra“ kohta hõlmab ka krediidi kulukuse määra 5

(10)2-24-147510 arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi, mitte ainult krediidi kulukuse määra protsenti. Vastasel korral puudub võimalus kontrollida, kas krediidi kulukuse määr on lepingus õigesti märgitud või mitte ning kas leping kehtib. Samuti ei täida ainult krediidi kulukuse määra protsendi avaldamine seaduses sätestatud eesmärki, s.o tarbija õigus teada oma õigusi ja kohustusi, tagada tarbijale võimalus kontrollida, kas krediidiandja arvutas krediidi kulukuse aastamäära õigesti, ja kui mitte, siis kasutada oma õigusi, eelkõige direktiivi 2008/48 artiklis 14 ette nähtud taganemisõigust (viidatud Euroopa Kohtu otsuse p 58 – 59). Hageja on hagi p-s 1.2. märkinud, et krediidi kulukuse määr on lepingu kohaselt 33,25% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud kooskõlas

§-de 406 – 406 1 ning rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 nõuetega eritingimustes kokkulepitud laenuandmete alusel, eeldusel, et laenusumma on 4000 eurot, mis võetakse kasutusele kohe, laenuperiood 84 kuud, lepingutasu 200 eurot, intressimäär aastas 24,90 %, laenuhaldustasu 5,90 eurot kuus, igakuine laenumakse on 106,04 eurot, laenu tagastamine annuiteetgraafiku alusel igakuiste maksetega 10. kuupäevaks, leping kehtib kokkulepitud aja jooksul ja laenusaaja täidab lepingut kokkulepitud viisil (dtl 32). Krediidi kulukuse määra arvutamise andmed kajastuvad laenulepingu eritingimustes (dtl 44). Seega on hageja krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud eeldused nimetanud ja need kostjale lepingu sõlmimisel teatavaks teinud.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 31.10.2022 sõlmitud lepingu ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30% aastas (kolmekordne määr 48,90%). Arvestades lepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja lepingus toodud krediidi kulukuse määra, ei ole lepingu sõlmimisel rikutud

§ 406² lg 1 sätestatud krediidi kulukuse ülempiiri.

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. 13. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 403⁴ lg 2 teine lause).

Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja märgib hagi p-s 1.3., et kostja esitatud andmete põhjal töötas ta tähtajatult tööandja FTS Solutions OÜ juures, tema regulaarne netosissetulek oli 1750 eurot kuus, finantskohustused puudusid, ta elas endale kuuluvas korteris ja tal polnud ülalpeetavaid (dtl 32, 52). Kostjale jäi esitatu põhjal igakuiselt vaba raha 1750 eurot. Laenuandjakontrollis kostja finantsseisundit kostja kontoväljavõttelt ning viimase kuue kuu netopalga laekumine tööandjalt oli kokku 9742,88 eurot ehk keskmiselt 1653,58 eurot kuus, seejuures igakuiselt 6

(10)2-24-147510 vahemikus 1450 – 2067,88 euro (dtl 33, 54, 56). Kostja kasutuses oli tõendatult igakuiselt keskmisena vähemalt 1653,58, mille arvelt lepingu alusel kuumaksete tasumine oli igati jõukohane. Kostja kontod ei olnud arestitud, neilt ei nähtunud makseid hasartmängukorraldajatele ega inkassofirmadele, mis viidanuks võimalikele täitmata kohustustele või makseraskustele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse (dtl 33). Maksehäireregistrite päringute vastuste kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid (dtl 66-67). Hageja esitas hagi lisas 6 krediiditoimiku ja kostja konto väljavõtte perioodi 04.05.2022 kuni 31.10.2022 osas (dtl 54 – 65). Esitatud väljavõttelt nähtub, et kostja sissetulekuks on FTS Solutions OÜ poolt makstav töötasu keskmiselt 1653,58 eurot kuus, laenumaksed puuduvad. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja on kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 403

4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. 14.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja on selgitanud, et kostja ei ole lepingu täitmiseks teinud ühtegi makset (dtl 33) ning on maksetega viivituses alates 10.12.2022 (dtl 34). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 10.03.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 34), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks 14 päeva jooksul arvestades kirja saatmisest (dtl 74). Sama kirjaga hoiatati kostjat, et juhul kui kostja nimetatud tähtpäevaks võlgnevust ei tasu, ütleb võlausaldajal lepingu üles ja edastab võlanõude menetlemiseks inkassobüroole. 25.03.2023 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles (dtl 75). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu ülesütlemise eeldused on olnud täidetud ning leping on lõppenud selle ülesütlemisega 25.03.2023. 15. Kui võlgnik on kohustust rikkunud

§ 100

tähenduses, siis on võlausaldajal õigus

§ 101

lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu alusel on laenu summas koos lepingutasuga 4200 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 84 kuu jooksul 84 osamaksena (dtl 44). Kostja ei ole lepingu alusel teinud ühtegi tagasimakset, seega on tasumata põhiosa summas 4200 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. 16.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 24,90%, 0,069% päevas (dtl 44). Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.12.2022 kuni 10.03.2023 summas 388,99 eurot (dtl 35). Tulenevalt eeltoodust mõistab 7

(10)2-24-147510 kohus kostjalt hageja kasuks välja intressivõlgnevuse summas 388,99 eurot. 17. Vastavalt laenulepingule eritingimustele (dtl 44) ja maksegraafikule (dtl 68) on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 5,90 eurot kuus. Maksegraafiku alusel muutus sissenõutavaks ja on tasumata 4 kuu laenuhaldustasu (dets 2022– märts 2023), s.o kokku 23,60 eurot. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja laenuhaldustasu võlgnevuse summas 23,60 eurot. 18.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja esitab viivisenõude alates lepingu ülesütlemisele järgnenud kolmandast päevast s.o 28.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.03.2025 lepingus kokkulepitud viivisemääras s.o 24,15 % aastas 0,067 % päevas (dtl 35, 42). Kohus märkis eelnevalt, et leping lõppes lepingu ülesütlemisega 25.03.

  1. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga, seega perioodil alates 28.03.2023 kuni 20.10.2025 on kostjal viivisevõlg hageja ees 2639,53 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivised alates 21.10.2025 põhivõlalt (4200 eurot) kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 0,067% aastas.
  2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmisega seotud kulud summas 30 eurot. Sissenõudekulud on kokkulepitud kirjade saatmise hind, mis tuleneb lepingu üldtingimustest p-d 3.
  3. ja 3.
  4. (dtl 35, 46), panga hinnakirjast (dtl 49) ja

§ 1132lg-test 1-3.

Kirja hind on 5 eurot. Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal 4 meeldetuletuskirja ja pärast lepingu lõppemist kaks tasulist meeldetuletuskirja (dtl 34).

§ 1132

lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

§ 113

² lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja 8

(10)2-24-147510 eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro. Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale tasuta meeldetuletused 08.12.2022, 03.01.2023, 09.01.2023, 27.01.2023 (dtl 69) ja tasulised meeldetuletuskirjad 20.12.2022, 19.01.2023, 19.02.2023 ja 10.03.2023 (dtl 71-74). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 30 eurot.
  1. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hageja esitatud hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4200 eurot, intressi 388,99 eurot, haldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised alates 28.03.2023 kuni 20.10.2025 2639,53 eurot ning edasiulatuva viivise lepingus sätestatud määras 0,067% päevas alates 21.10.2025 kuni põhivõla 4200 eurot täitmiseni.
  2. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
  3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 09.09.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja kulud. Hageja esindaja kulud koosnevad: hagi koostamine 2h 134,20 eurot (sh km 22%), kohtuistungiks ettevalmistamine 1h 99,20 eurot (sh km 24%), sõidukulu 125 eurot (250 km x05eurot/km), istungil osalemine vastavalt istungi tegelikule kestusele, menetluskulude nimekirja koostamine 0,5h 49,60 eurot (sh km 24%). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindaja tunnitasu on 80 eurot, millele lisandub 24% käibemaks. Hageja palus 09.09.2025 kohtuistungil, et kohus ei arvestaks menetluskuludena nimekirjas kajastatud sõidukuluga (125 eurot koos km). 09.09.2025 istungi kestvus oli 10 minutit (kella 13.01 kuni 13.11). Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud kuluga. Riigilõiv 665 eurot on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja taotleb maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja kulud 299,53 eurot (sh km). 9
(10)2-24-147510 Kohtu hinnangul saab tasumäära 80 eurot tunnis pidada põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja märgitud ajakulu kokku 3,60 h. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu kokku 299,53 eurot (3,6 x 80 + km). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 984,53 eurot (665+20+299,53).
  1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
  2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

  1. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
  2. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Dokumentide kättetoimetamine
  3. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.