4-25-4082/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 13.novembril 2025 Jõhvis Väärteoasja number 4-25-4082 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuasi A. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025006046 Võlgnik A. K., isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX XXX RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p 1 kohus MÄÄRAS A. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025006046 jätta läbi vaatamata. Määruse ärakiri edastada A. K.le ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse varasem käik Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 06.11.2025 A. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

1. Nimetatud otsusega tunnistati A. K. süüdi LS § 221 lg 1 järgi ning teda karistati rahatrahviga 120 eurot, s.o 15 trahviühikut. Menetlusalune isik esitas kohtule taotlusi ei ole esitatud. 11.11.2025 korduvalt sama kaebuse. Uusi andmeid ega Kiirmenetluse 21.10.2025 otsuses on märgitud, et kaebuse esitamise viimane päev on 05.11.2025 ja otsus jõustub 06.11.
2. Kaebus on menetlusaluse isiku poolt digiallkirjastatud 06.11.2025 kl 12.17 ja samal päeval ka kohtule esitatud (KISsi andmed). 1/3 Kaebuses taotleb menetlusalune isik muuhulgas pikendada otsusele vastamiseks aega 10 päevaks kuni 16.11.2025, kuni otsitakse tunnistajaid. Kohtu seisukoht VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud ennistamata. VTMS § 114 lg 3 sätestab, et kaebus kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Otsus on tehtud 21.10.2025 ja isikule kätte toimetatud samal päeval ( isiku allkiri ja kuupäeva kiirmenetluse otsuse blanketil, mis on kohtule esitatud 11.11.
3. Seega oligi viimane kaebuse esitamise tähtaeg 05.11.2025 ja 06.11.2025 jõustus kohtuvälise menetleja otsus vastavalt seadusele. Menetlusalune isik esitas kaebuse VTMS § 114 lg 3 sätestatud tähtaja rikkumisega ja sellest tulenevalt esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks VTMS § 118 lg2 p 1 alusel. Kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, mis on menetluslik takistus kaebuse edasisele menetlemisele. Menetlusalune isik ei taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist kui sellist. Samas kaebuses taotles ta „ otsusele vastamiseks pikendamist 10 päevaks“. Kohus ei käsitle mainitud taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena, sest kaebuses puuduvad täielikult põhjendused, mis osutaksid sellele, et tegelikult isikul oleks mõjuv põhjus kaebuse tähtaja möödalaskmiseks ja isik sooviks tähtaja ennistamist. Kohus leiab, et ennistamise taotlust ei ole esitatud. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et seadus ei näe ette „otsusele vastamise pikendamist“. Otsusele peale võib esitada kaebust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja vastav tähtaeg oli isikule otsuses teatavaks tehtud. Kohus peab menetlusalusele isikule selgitama, et isegi kui menetlusalune isik sooviks esitada möödalastud tähtaja ennistamise taotlust, peab see olema põhjendatud ja näidata tuleb milline oli see mõjuv põhjus, miks ei saanud isik kaebust esitada 15-päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Väidete kinnitamiseks tuleb esitada ka vastavad tõendid ( näiteks raske haiguse puhul vastavad meditsiinilised dokumendid). Kohus selgitab samuti, et „tunnistajate otsimine“ ei ole see mõjuv põhjus, mida kohus saaks arvestada objektiivse takistusena kaebuse tähtajaliseks esitamiseks. Kuna väärteomenetluses ei ole eraldi regileeritud tähtaja ennistamise taotluse esitamise korda ja nõudeid, kohaldub kriminaalmenetlusõigus ( VTMS § 2). Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks just objektiivne tähendusega takistus – raske haigus, vääramatu loodusjõud vms. VT näiteks Riigikohtu lahend 1-21-5924/9: „
4. KrMS § 172 lg 2 sisaldab kahte kaebetähtaja ennistamise alust (mõjuvat põhjust). Nendeks on a) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, ja b) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on selgitanud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms - kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. augusti
6. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 14.)“ Menetlusaluse isiku esitatud materjalidest ei näe kohus ühtki sellist asjaolu, mille alusel saaks kasvõi püstitada põhjendatud hüpoteesi, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel oli isikul 2/3 mõjub objektiivne põhjus. Kui isikul uusi asjaolusid ei ole, mis kinnitaksid tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjuse olemasolu, oleks ennistamise taotluse esitamine ilmselt perspektiivitu. Eeltoodu alusel jätab kohus A. K. kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21107.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025006042 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 3/3