Obsah (12)

§ 378§ 383§ 386§ 663§ 667§ 381§ 363§ 235§ 654§ 442§ 340§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-8129 Kohtuasi T.A.G. avaldus hagi tagamiseks seoses välisriigis

) § 390 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.A.G (hageja) esitas 26.05.2025 Harju Maakohtule avalduse J.J.Q (varasemate ärinimedega X OÜ ja Y OÜ, kostja) vastu, paludes tagada kostja ja teiste isikute vastu Ameerika Ühendriikide Illinoisi osariigi põhjadistrikti piirkonna föderaalkohtus menetletava hagi (tsiviilasi nr 1:25cv3801). Hageja täpsustas hagi tagamise avaldust 06.06.2025 esitatud avalduse täiendustega. 1.
2. Hagi tagamise taotluse kohaselt oli kostja alates
3. aastast hageja toodetud mänguasjade ainuõiguslik turustaja Balti riikides ja Põhjamaades. Poolte vahelise suhte aluseks oli turustusleping. Kostja jättis hagejale ostetud kaupade eest 965 887,34 euro ulatuses maksmata. Kauba suhtes oli kokku lepitud omandireservatsioon. Kostja rikkus lepinguga võetud kohustusi. Hageja ütles 21.03.2025 turustuslepingu üles. Kohtuvälised läbirääkimised ei andnud tulemusi, mistõttu hageja esitas 08.04.2025 USA kohtusse hagi, nõudes talle kuuluva vara üleandmist või alternatiivselt, selle väärtuse 965 887,34 euro 2 2-25-8129 ulatuses hüvitamist. Hagejal oli kostjaga turustusleping, mis oli seotud Austraalias asuva äriühinguga L. Ka see leping öeldi sarnastel asjaoludel 05.03.2025 üles. Kostjaga seotud isikud asutasid Austraalias uue äriühingu G Ltd ja püüdsid võõrandada sellele neli konteineritäit hagejale kuuluvaid tooteid. Austraalia kohus takistas seda hagi tagamisega. Hageja kaupade edasimüük oli sisuliselt kostja ainsaks majandustegevuseks. 2023.a müügitulust moodustas see 99,8%. 1.
4. Pärast kostja vastu hagi esitamist võõrandas kostja osanik oma osaluse Q kontrolli all olevale H OÜ-le. Uuel osanikul ja temaga seotud isikutel puudub kostjaga varasem seos. Q on seotud paljude äriühingutega, mille tegevus on lõpetatud, mis on maksejõuetud ja ei täida maksudeklaratsioonide ja raamatupidamisaruannete esitamise kohustust. Kostja ärinime on kaks korda muudetud. Kostja majandustegevus on lõpetamisel ning töötajad on koondatud. Töötajaid on survestatud asuma tööle S OÜ-sse, mille ainuosanik on kostja endine ainuosanik TH OÜ. 1.
5. Hagi tagamiseks palus hageja arestida 365 887,34 euro ulatuses kostja kontod Eesti krediidiasutustes ja seada kostja varale 600 000 euro ulatuses kommertspant. Samuti palus hageja arestida kostja AS-i C valduses oleva vara. Maakohtu määrus ja põhjendused
6. Harju Maakohus rahuldas 09.06.
7. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ning arestis hageja kasuks kostja arvelduskontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes 365 887,34 euro ulatuses. Samuti arestis maakohus kostja kasuks USA kohtu menetluses oleva hagi tagamiseks 600 000 euro ulatuses kostja AS-i C valduses oleva vara. Maakohus määras, et asendab ja tühistab kostja avalduse alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu raha tasumisel selleks ettenähtud Rahandusministeeriumi arvelduskontole või vastavas summas pangagarantii esitamisel. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kommertspandi seadmiseks. 2.
8. Maakohus tugines hagi tagamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 377 lgtele 1 ja 6 ning leidis, et hagi tagamine on põhjendatud ja vajalik. Kostja on Eestis registreeritud, tema majandustegevus on toimunud Eestis ning eelduslikult paikneb kostja vara Eestis. Hageja faktiväidete õigsust eeldades on välisriigis menetletav hagi eelduslikult perspektiivikas. Kostja on jätnud mitme kuu jooksul 965 887,34 euro ulatuses ostetud kauba eest hagejale tasumata. Kostja on rikkunud omandireservatsiooni kokkuleppega seotud kohustusi. Kostja väidetavad vastunõuded ei anna poolte lepingulisele suhtele kohalduva USA õiguse alusel võimalust hageja esitatud nõuete täitmisest keeldumiseks ja hageja väitel on kostja vastuväited otsitud ja alusetud. Hageja on hagi tagamise vajalikkust veenvalt põhistanud. Q ja H OÜ-ga seotud äriühingud on maksejõuetuks muutunud ühingud, kes ei täida maksudeklaratsioonide ja majandusaastaaruannete esitamise kohustusi. Kostja osaluse ja juhtimise üleandmine sellistele isikutele läbirääkimiste luhtumise ja kostja vastu esitatud hagi järgselt annab alust arvata, et kostja soovitakse varatuks muuta, et hageja nõuete täitmist takistada. Kohe pärast osaluse üleandmist ja juhatuse vahetumist on kostja asunud oma töötajaid koondama ja töötajaid on survestatud asuma tööle kostja varasema ainuosaniku tütarühingusse. Sarnaste probleemide esinemine kostjaga seotud äriühingu tegevuses Austraalias lisab usutavust hageja väidetele kostja pahatahtliku käitumise kohta. 2.2. Olukorras, kus suurem osa kostja majandustegevusest oli seotud hageja toodete edasimüüga ning puudub teave muu vara olemasolu kohta peale edasimüügiks soetatud kaupade kohta, on kontode ja laovaru arestimine põhjendatud tagamisabinõud. Hagi pole 3 2-25-8129 võimalik tagada kostjat vähem koormavate abinõudega. Pole tõenäoline, et kostja laovaru vastab hagi hinnale 965 887,34 eurot. Seetõttu arestib kohus 365 887,24 euro ulatuses kostja kontod ning 600 000 euro ulatuses AS-i C valduses oleva kostja vara. Kohaldatud abinõude rahaline ulatus vastab hagi hinnale. Maakohus selgitas, et jätab kommertspandi kostja varale seadmata, kuna kostja AS-i C valduseses oleva vara väärtuse kohta ei ole teavet ning selle abinõu kohesel kohaldamisel tekib ületagamise oht. 2.3. Pangakontode ja teise isiku valduses oleva kostja vara arestimine on

§ 378lg 1 p-i 2 kohaselt lubatud tagamisabinõud.

Vara arestimisega võetakse kostjalt õigus selle käsutamiseks. Arvelduskonto arestimine piirab kostja õigust kontot käsutada ehk teostada oma nõudeõigust panga vastu. Piirangu ajal ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus arestisumma ulatuses konto debiteerimise juhiseid. Tegemist on kostjale väga koormava tagamisabinõuga, kuid eespool kirjeldatu kohaselt pole teada kostjat vähem koormaval viisil hagi tagamise võimalusi. 2.4. Kostjale tagamisega põhjustatava võimaliku kahju hüvitamise nõude tagamiseks on hageja tasunud 32 000 eurot ehk tagatise ülempiirile vastava summa (

§ 383lg 1¹).

2.5. Maakohus leidis, et mõlema poole huve kaaludes ei ole praegusel juhul võimalik kohaldada kostjale vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid. Kui kostja peab tagatiste andmist hagejale võimalikuks muul viisil, on võimalik asendada hagi tagamise abinõud rahalise tagatisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 385 kohaselt või muu sobiva abinõuga

§ 386kohaselt.

Kui kostjal on muud hagi tagamist võimaldavat vara, saab ta taotleda kohaldatud abinõude asendamist. Raha deponeerimise või pangagarantii andmisel asendab kohus kohaldatud abinõud deponeeritud raha või garantiisumma ulatuses. Hageja teatas, et on nõus kostja konto aresti asendamisega kauba hoiustamisega nii, et arestist vabastatakse 1,23 eurot iga hageja 06.06.2025 avalduse lisas 6 (käesoleva tsiviilasja digitoimiku lk 389) nimetatud toote kohta. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu hagi tagamise määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 3.
2. Kostja hinnangul on hagi tagamine põhjendamatu, sest hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Maakohus ei ole hagi õiguslikku perspektiivikust sisuliste põhjendustega hinnanud, s t faktilised asjaolud ja õiguslikud põhjendused on esile toomata. Hageja nõue on alusetu. Maakohus on taganud perspektiivitu hagi. Kostja nõustub, et poolte vahel oli mänguasjade müügileping, kuid hageja on ise lepingut rikkunud. Hageja ei ole hagi tagamise avaldusele lisanud isegi maksmata arveid. Jääb arusaamatuks, kuidas haginõue on kujunenud, samuti ei ole selge, millises ulatuses on nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole tõendanud, et on üldse kostjale kaupa tarninud. Kauba üleandmine on tõendamata. Hagi tagamise ja oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud ühepoolsed e-kirjad kostjale. Viidatud e-kirjades nõuab hageja kostjalt raha, kuid need e-kirjad ei saa olla nõude materiaalseks aluseks. Hagi tagamise avalduses on loetletud kostja poolt tasumata arved ning lisas 11 on toodud loetelu tarnitud toodetest. Loetelu sisaldab üksnes pilte erinevatest mänguasjadest, midagi muud sellest järeldada ei saa. Selliste tõendite alusel ei saa hageja tõendada, et ta on kostjale üldse mingit 4 2-25-8129 kaupa müünud ja faktiliselt üle andnud. Seega tagas maakohus hagi olukorras, kus kauba müük ja üleandmine on tõendamata.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.
4. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus arestis AS-i C valduses oleva kostja vara 600 000 euro ulatuses (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas jääb määrus kehtima, määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Hagi tagamine on maakohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (vt nt RKTKm 07.05.2018, 2-16-15386, p 14). 8.
2. Hagi tagamise avalduse lahendamine on osa hagimenetlusest ning hagi tagamist taotleval menetlusosalisel tuleb tagamise vajadust

§ 381lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada.

Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab

§ 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud

§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab

§ 363

lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (

§ 235ja § 381 lg 2) (vt RKTKm 21.12.2020 2-20-5086, p 11 ja seal viidatud lahendid).

Põhistamine tähendab

§ 235

järgi väite põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt RKTKm 17.02.2021 2-20-4536, p 12 ning seal viidatud lahendid). 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja Eestis tegutsevates krediidiasutustes asuvate arvelduskontode arestimisel diskretsiooni piire ületanud ega diskretsiooni vääralt teostanud. Selles osas on maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ja ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega (

§ 654lg 6).

10. Vastuseks määruskaebuse väidetele tuleb märkida, et kuigi kostja leidis, et hagi on õiguslikult perspektiivitu, ei toonud ta esile õiguslikke takistusi, vaid tugines nõude põhistatuse puudustele (

§ 381lg 2).

Vastuses määruskaebusele esitas hageja haginõude alusdokumendid: kostjale väljastatud tasumata arved, arvete kostjale edastamise kinnitused ning kauba kostjale tarnimist kinnitavad dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja sellega haginõude aluseks olevad asjaolud

§ 381lg 2 mõttes põhistanud.

11. Ringkonnakohus leiab, et osas, millega maakohus arestis AS-i Smatren Logistics valduses oleva kostja vara 600 000 euro ulatuses, ei ole hagi tagamine seaduslik.

§ 378

lg 1 p 2 järgi on hagi tagamise abinõue kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine. Ka sellise hagi tagamise abinõu kohaldamisel peab määruse resolutsioon vastama

§ 442lg 5 nõuetele (RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11).

5 2-25-8129 11.1.

§ 442

lg 5 järgi peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu kohtulahendi tekstita. TMS § 178 näeb ette korra, kuidas toimub täitemenetlus, kui võlgnik peab välja andma konkreetse vallasasja. Vallasasi (TsÜS § 50 lg 2), mis ei ole asendatav (TsÜS § 51 lg 1), tuleb resolutsioonis selliste tunnuste alusel määratleda, et otsust oleks võimalik raskusteta täita. 11.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei määratlenud maakohus hagi tagamise määruse p-s 3 viidatud vara piisavalt. Siinsel juhul määratles maakohus arestitava vara üksnes selliste tunnuste alusel, et see kuulub kostjale ja on AS-i C valduses. Esimene kriteerium vajab vara omaniku kohta õiguslikku hinnangut, mille andmise ülesanne ei ole kohtutäituril ja ainuüksi teine kriteerium ei ole vara määratlemiseks piisav. Eeldatavasti pidas hageja silmas vallasvara (kaubad edasimüümiseks). Sellise vara saaks määratleda näiteks kauba artikli, tootja ja kogusega. Iseenesest ei saa välistada vara määratlemist ka läbi selle, et vara on laoteenuse pakkujale üle andnud kostja, kuid sel juhul oleks vaja täpsustada üleandmise aeg ja alus ja vajadusel enne arestimist ära kuulata kostja. 11.
2. Ringkonnakohus ei saada tühistatud osas hageja taotlust hagi tagamiseks uueks läbivaatamiseks maakohtule, kuivõrd tühistamise põhjustas asjaolu, et hageja ise ei määratlenud hagi tagamise taotluses vaidlusalust vara. Kohtupraktikas on selgitatud, et hagi tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja nõude ebaselgus), määrama hagi tagamise menetluses hagejale

§ 340

'1 lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata (vt RKTKm 08.02.2017, 3-2-1-147-16, p 12) (RKTKm 24.11.2021, 2-2015376/34, p 16). 12.

§ 390

lg 1 kohaselt võib pool maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise käesoleva seadustiku § 386 lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot. Praegusel juhul on hageja esitanud nõude, mille suurus on kokku 965 887,34 eurot. Seega saab

§ 390lg 1 kohaselt esitada määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin kohtunik 6