← Eesti

2-25-1417/35

Obsah (9)§ 444§ 413§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helvia Räägel Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-1417 Tsiviilasi Osolar OÜ hagi Rem

) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus jätab

§ 444lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus rahuldab hageja nõude. Rahuldatud nõue tuleneb Osolar OÜ ja Remor Solar Polska S.A vahel 22.02.2024 sõlmitud raamlepingust, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale päikesepaneelide paigaldusega seonduvaid teenuseid ning kostja kohustus selle eest hagejale tasuma. Pooled on allkirjastanud ka kaks tellimust, millest ühe järgi teostas hageja xxx päikesepaneelide konstruktsiooni, PV-moodulite ja alalisvoolusüsteemi (AV) paigalduse ning teise järgi teostas hageja xxx, xxx PV-moodulite paigalduse. Tööd said valmis, kuid kostja nende eest tasunud ei ole. 2 Hageja nõuab põhivõlgnevust summas 32 602,28 eurot, hagi esitamise seisuga põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivist summas 2270,55 eurot ja põhivõlgnevuselt viivis 15,75% aastas alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohus on kostjale kohtukutse kätte toimetanud 23.06.2025. Kostja 26.09.2025 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kohus rahuldas kohtuistungil hageja taotluse ja määras teha asjas tagaseljaotsus. Kohus lahendab asja tagaseljaotsusega vastavalt

§ 413lg-le 1.

Tagaseljaotsuse tegemise menetluslikud eeldused on täidetud ja hagi on õiguslikult põhjendatud. Menetluskulud

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 üldreegli alusel kostja kanda.

Hageja taotleb kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Hageja 25.09.2025 ja 26.09.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud kokku 3937,50 eurot (ilma käibemaksuta) (3 517,5 eurot + 420 eurot) ja riigilõiv on 1400 eurot. Kostjale on hageja menetluskulude nimekirjad kätte toimetatud 02.10.2025, kostja tähtaegselt (07.10.2025) seisukohta esitanud ei ole.

§ 174

lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1400 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 210 eurot (ilma käibemaksuta). Varasemas kohtupraktikas on põhjendatud tunnitasu määradeks peetud näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159- 16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-1817536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Kohus on seisukohal, et arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, mahtu, asjaolusid, esindaja kõrget kvalifikatsiooni ja asja puutumust Poola Vabariigi õigusega, on käesolevas asjas lepingulise esindaja tunnitasu 210 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. 3 Hageja õigusabikulude detailne koosseis enne 26.09.2025 kohtuistungit sisaldub hageja 25.09.2025 menetluskulude nimekirja lisas 1 (dtl 480). Hagejale on osutatud enne kohtuistungit õigusabi 16,75 tunni ulatuses ja summas 3517,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on need õigusabikulud asja mahtu ja keerukust ning tehtud toiminguid arvestades põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad seega väljamõistmisele kostjalt. Hageja 26.09.2025 menetluskulude nimekirjas sisalduvad õigusabikulud seoses 26.09.2025 istungiga ja täiendav ajakulu on kokku 2 tundi, sh istungiks valmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine, esindus kohtuistungil, kokku summas 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja need õigusabikulud nimekirjas toodud ulatuses põhjendatud. Arvestades, et asjas on sisulisi menetlusdokumente esitanud vaid hageja (hagejal ei olnud tarvis ennast enne istungit kurssi viia kostja seisukohtadega ja valmistuda põhjalikeks kohtuvaidlusteks), kohtuistung kestis ca 10 minutit ja menetluskulude nimekirjade koostamisele ei kulu eelduslikult üle 0,25 tunni, siis on hageja 26.09.2025 menetluskulude nimekirjas toodud õigusteenuse ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses ja seega summas 210 eurot. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist, seega on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kokku 3727,50 eurot (ilma käibemaksuta) (17,75 x 210). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 5127,50 eurot (3727,50+1400), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.