← Eesti

2-25-110597/8

Obsah (7)§ 407§ 162§ 173§ 174§ 172§ 4842§ 177

act OÜ hagi R H vastu põhivõlgnevuse 3492,50 euro, intressi 271,24 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 264,09 euro ja edasiulatuva viivise nõudes Tsiviilasja hind 4467,24

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja BB Finance AS vahel 03.09.2024 sõlmitud krediidikonto leping nr xxx, mille alusel on kostja kasutanud laenu 3492,50 euro ulatuses, intressimääraga 24% aastas. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (oktoober, november ja detsember 2024) graafikujärgset osamakset, andis esialgne võlausaldaja 11.01.2025 kostjale täiendava tähtaja (27.01.2025) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja laenulepingu erakorraliselt üles 28.01.2025 ja loovutas nõude hagejale. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte isiklikult 04.09.2025 ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (24.09.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 490 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada

§ 177

lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.