Obsah (9)

§ 2§ 23§ 7§ 48§ 217§ 183§ 179§ 24§ 221

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-4413 Kohtuasi U.R-i kaebus koh

) § 48 lg 1 p 7 alusel täitemenetluse lõpetaks. Ehkki vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et kohtutäitur võlgniku seisukohtadega ei nõustu, ei ole ta täitemenetluse lõpetamata jätmise osas võtnud mistahes seisukohta. 2 Puudutatud isikute seisukohad

1. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur täidab 03.04.2023 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrust, mistõttu puudub täitemenetluse lõpetamiseks seaduslik alus. Sissenõudja esindaja teatas 25.02.2025, et võlgnik ei ole määrusest kinni pidanud ning temapoolsed rikkumised on jätkuvad. Kohtutäitur koostas 25.02.2025 teate täitetoimingu kohta ning trahvi määramise hoiatuse. Vaatamata sellele keeldus võlgnik suhtluse võimaldamisest ning takistas kohtulahendi sundtäitmist. Võlgnik peab võimaldama suhtlemist vastavalt kohtu määratud põhimõtetele. Kohtutäituri tegevus on seaduslik, sest trahvihoiatusega antakse lapsega koos elavale vanemale täiendav võimalus kohtulahendi täitmiseks.
2. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse resolutsioon määrab suhtluskorra tingimused ning kohtutäitur juhindub sellest. Kohtutäituril on õigus täpsustada täitmise tingimusi ning hoiatada vanemat. Lapse isa ei ole saanud alates aasta algusest lapsega kordagi suhelda, sest lapse ema on seda järjekindlalt takistanud. Maakohtu määrus
3. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 4.
4. Maakohus viitas määruse põhjendustes TsMS § 423 lg 2 p-le 2 ja leidis, et sunniraha määramise trahvihoiatuse (hoiatus) määramise osas tuleb avaldus jätta läbi vaatamata. Hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul ei ole õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha (RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 58). Kohtutäituri otsus tehtud trahvi määramise hoiatuse kohta, seega puudub avaldajal õiguskaitse vajadus. Kohtutäitur on esitanud Harju Maakohtule taotluse trahvi määramiseks ning see on menetluses tsiviilasjas nr 2-25-
5. Avaldajal on võimalik esitada kõik oma vastuväited trahvi määramisele selles menetluses. Hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset tsiviilasjas nr 2-25-
6. 4.
7. Esitatud asjaolude kohaselt esitas sissenõudja kohtutäiturile

§ 2

lg 1 p 1 järgse täitedokumendina Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-19-6559, mis jõustus 03.04.2023. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (

§ 23lg 1).

Seega olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning

§ 7

lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse algatamisest keelduda (vt ka RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 10). Avaldaja ei ole väitnud, et täitmisavaldus ei vastanud seaduse nõuetele ega ole vaidlustanud täitedokumendi olemasolu või selle kehtivust. Kohtutäituril puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetluse lõpetamise alused on nimetatud

§-s 48, millest käesoleval juhul võib asjakohaseks pidada

§ 48lg 1 p 7.

Asjas on tuvastatud, et täitemenetluse alustamise tingimused on täidetud, mis välistab täitemenetluse lõpetamise. Täitedokumendiks olevat kohtumäärust ei ole muudetud, seda ei ole tühistatud või määratud sundtäitmise lõpetamine (

§ 48lg 1 p 4).

3 Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11; 16.11.2016, 3-21-110-16, p 16). TsMS 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Kohtutäituri poolt määratud kohtumiste ajad on kooskõlas suhtluskorda reguleeriva kohtumääruse põhimõtetega ning tegemist ei ole lapse ja vanema suhtlemise korra muutmisega. Kohtutäitur on toiminud täitedokumendi täitmisel õiguspäraselt ning avaldaja esile toodud asjaolud ei anna kohtutäiturile alust täitemenetluse lõpetamiseks. 4.3. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus 5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada. 5.1. Trahvihoiatus on vaidlustav

§ 217

lg 1 alusel ning vaidlusalune hoiatus sisaldab vaidlustamisviidet.

§ 183lg 3 kohaselt tuleb enne trahvimise otsustamist teha võlgnikule trahvihoiatus.

Kui hoiatust ei tehta või see tühistatakse, ei saa määrata ka trahvi, kuivõrd trahvi määramise kohustuslikud eeldused on täitmata. Seetõttu on trahvihoiatused iseseisvalt vaidlustatavad ning maakohus oleks pidanud võlgniku kaebuse lahendama sisuliselt. 5.

1. Avaldaja jääb oma seisukoha juurde, et trahvihoiatuse tegemiseks puudus alus. Avaldaja ei ole kohtulahendi sundtäitmist takistanud ega keeldunud suhtlemise võimaldamisest. Kohtutäituril ei ole õigust trahvi määramist taotleda, sest täitedokument ei näe ette võimalust määrata võlgnikule rikkumise korral trahvi. Täitedokumendiks on TsMS § 563 kohases lepitusmenetluses tehtud määrus. Ehkki TsMS § 563 tühistati 01.09.2022, kohaldatakse kõikides asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele, mille sisuks on vanema õiguste määramine lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamine, enne 01.09.2022 kehtinud seadust. Sel ajal kehtinud seaduse kohaselt võib rakendada ainult neid sunnivahendeid, milleks kohus on loa andnud. 5.
2. Esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks. Iseenesest on õige, et kohtutäitur ei pea ega tohigi hakata kontrollima täitedokumendi materiaalõiguslikku õiguspärasust, kuid sundkorras saab täita üksnes selget lahendit ning kohtutäituril tuleb täitedokumenti täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas. Seda põhimõtet on nii kohtutäitur kui ka maakohus eiranud. Maakohus ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel võib kohtutäitur hakata täitedokumendi resolutsiooni tõlgendama ja määrata kohtumiste kuupäevi ja kellaaegu. Seejuures sätestab perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 21, et kui vanemad ei suuda kokku leppida lahuselava vanema ja lapse suhtlemises, siis määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (mitte kohtutäitur). Kohtutäitur oleks pidanud täitmise läbiviimisel aru saama, et täitedokument ei ole selle ebatäpsuse tõttu täidetav, kuna lapsega kohtumise kuupäevi ja kellaaegasid on vaja määrata ja täpsustada. 4 Kui sissenõudja soovib teada, kas lapse ema on kohustatud võimaldama lapsega kohtumist kohtutäituri määratud aegadel, on tal võimalik esitada TsMS § 368 lg 2 kohane tuvastushagi. Pärast selles kohtumenetluses lahendi saamist, milles oleks tuvastatud kohtumiste konkreetsed ajad, oleks ta saanud selle täitedokumendina täitmisele esitada. Menetluse edasine käik
3. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata.
6. Maakohus leidis põhjendatult, et olukorras, kus kohtutäitur on

§ 179

lg 2 alusel esitanud kohtule avalduse võlgnikule trahvi määramiseks, saab võlgnik oma vastuväited esitada trahvi määramise menetluses. 01.09.2022 jõustunud

§ 179

muudatustega asendati senine sunniraha määramise süsteem kohtu poolt määratava trahviga. Varasemalt nägi

§ 179

lg 2 ette

§ 183

kohaldamise võimalust (võlgnikule sunniraha määramine

§-s 26 1 sätestatud korras) kohustatud isiku sundtäitmise takistamise korral. Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab kohtutäitur esitada sissenõudja avalduse alusel kohtule avalduse trahvi määramiseks. Nimetatud säte ei eelda, et kohtutäitur võlgnikule eelnevalt trahvi määramise hoiatuse teeb. Seega ei sõltu tsiviilasjas nr 2-25-4007 trahvi määramine sellest, kas võlgnikku on eelnevalt trahvi määramise osas hoiatatud või mitte. Kuigi kohtutäitur on võlgnikule täitemenetluses trahvihoiatuse teinud, ei saanud see toiming võlgniku õiguseid rikkuda ning võlgnik saab kõik vastuväited trahvi määramisele esitada tsiviilasja nr 2-25-4007 menetluses. Viidatud trahvi määramise menetluses saab kohus võtta seisukoha ka küsimuses, kas kohtutäitur sai ise lapsega suhtlemise ajad määrata. 10. Samuti leidis maakohus kokkuvõttes õigesti, et kohtutäitur ei pidanud võlgniku 26.02.2025 kaebuse alusel täitemenetlust

§ 48lg 1 p 7 alusel lõpetama.

Kuigi maakohus hindas, kas praegusel juhul esines

§ 48

lg 1 p-s 7 sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks, leiab ringkonnakohus, et võlgnik ei saanud praegusel juhul trahvihoiatuse peale kaebuse esitamisega nõuda kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi.

§ 48

lg 1 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kui võlgnik tugineb nimetatud sättele, tähendab see, et võlgniku eesmärgiks on täitemenetluse alustamise vaidlustamine.

§ 24

lg 1 näeb ette, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Kui võlgniku arvates ei olnud täitemenetluse alustamisel täitemenetluse tingimused täidetud ning kohtutäitur poleks tohtinud täitemenetlust alustada, pidanuks ta seda

§ 217

lg 1 kohase kaebusega vaidlustama täitemenetluse alustamisest teada saades ehk täitmisteate kättesaamisel. Asja materjalide kohaselt algatas kohtutäitur 5 täitemenetluse juba 31.10.2023 (nähtub ka tsiviilasjas nr 2-25-4007 tõendina esitatud täitmisteatest, viidatud asja dtl 22–23) ning esitatud asjaoludest ei nähtu, et võlgnik oleks täitemenetluse alustamist vaidlustanud. Seega ei saa ta praeguses täitemenetluse etapis enam täitemenetluse põhjendamatule alustamisele tugineda. Kui võlgnik leiab, et täitedokumendiks olev Tallinna Ringkonnakohtu lahend ei ole täidetav, on tal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

§ 221alusel või tuvastushagi täitedokumendi selgitamiseks Ts

MS § 368 lg 2 alusel.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
3. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 6